← Eesti

1-06-11440\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,

  1. oktoobril 2006.a. 1-06-11440 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise P V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: P V oli süüdi mõistetud 17.12.2002.a Saare Maakohtu otsusega KrK § 100 järgi, karistuseks 6 aastat vangistust, millest loeti kantuks aeg 24.0716.12.
  2. Karistuse kandmise aja algus on
  3. 17.12.2002.a 2.2002.a. .a ja lõpp 23.07.2008.a. 07.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 23.07.2 07.2006 .2006.a. 006.a. P V käitumine vanglas on olnud korralik, tunnistab ja täidab sisekorraeeskirju. Suhtlemisel vanglatöötajatega on viisakas ja vaoshoitud. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Lühiajalist väljasõitu ei ole soovinud taotleda. Vangistuse ajal oma kutseoskusi täiendanud ei ole, kuid töötab alates
  4. aastast majandusosakonnas abitöödel. Omab positiivset mõttelaadi ja tahet õiguskuulekalt käituda. Suhtub kahetsevalt oma kuriteosse ja on tunnistanud end täielikult süüdi. Võtab vangistust paratamatusena ning on hästi kohanenud režiiminõuetega vanglas. Ei pea enam kuriteo riski suurendavaks asjaoluks alkoholi tarvitamist, kuna vanus ja karistus on teinud oma korrektuurid väärtushinnangutes. Uue kuriteo toimepanemise risk on riskihindamise küsimustiku alusel väike. Pärast vabanemist on olemas kindel elukoht, võimalus leida tööd külas abitöödel ja isiklikul kinnistul ning lähedaste valmisolek toetada nii moraalselt kui ka majanduslikult. Murru Vangla direktor taotleb P V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul vähendavad uue kuriteo toimepanemise riski kindla kodu olemasolu ja lähedaste toetus. Kinnipeetava soov ja võimalus teha tööd soodustab tema taaskohanemist tavaeluga ühiskonnas. Uue kuriteo toimepanemise risk sõltub kinnipeetava suutlikkusest loobuda alkoholi tarvitamisest. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud P V , vangla esindaja ning prokuröri taotlus ei kuulu rahuldamisele. arvamuse kohus leiab, et Kohus leiab, et P V ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. enneaegne Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. P V kannab karistust tapmise eest, tegemist on ühiskonnaohtlikkuse poolest raske kuriteoga. Ta on varem karistatud vägivaldse kuriteo eest. Samuti on riski suurendavaks asjaoluks alkoholi tarvitamine. Reaalset vangistust kannab esimest korda. Lühiajalist väljasõitu ei ole soovinud taotleda. Vangistuse ajal oma kutseoskusi täiendanud ei ole, kuid töötab alates
  5. aastast majandusosakonnas abitöödel. Omab positiivset mõttelaadi ja tahet õiguskuulekalt käituda. Kohus leiab ,et P V käitumine vanglas ei kaalu üle toimepandud kuriteo raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kuriteo toimepanemisel ajal oli P V kindel elukoht ning peretoetus, kuid see ei takistanud teda toime panemast rasket kuritegu. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 1 aastat 9 kuud 21 päeva )vabastada vangistusest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus P V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.