1-06-8558\1

(06231800570)Katrin Puhkason Valeri Helmar Thea Tikenberg Natalia Miilvee E.Esüüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,2,3; 121 ja R.Tsüüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,2,3; 121 – 22 lg 3 tunnustel E.E 7 )Karistatus: karistamata 8) Tõkend: keeld kriminaalkorras elukohast lahkumise I.T 1 Kaitsja Süüdistatav R.T 7)Karistatus: karistamata 8)Tõkend: keeld kriminaalkorras elukohast lahkumise V.S Kaitsja RESOLUTSIOON Kohus KrMS §-dest 135 lg 6, 7, 202 lg.1, 2 ja 274 lg.5 M ä ä r a s:

1. Lõpetada kriminaalmenetlus E.Esüüdistuses KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 ja § 121 tunnustel kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumisel.
2. Panna E.Ekohustuseks: - Tasuda riigituludesse 2000 krooni /kakssada tuhat krooni ja 00 senti/ 20.novembriks 2006.a ja - määratud kaitsjale makstud tasu 1209.50 krooni / üks tuhat kakssada üheksa krooni ja 50 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
3. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud ja tasu riigituludesse).
4. Tühistada E.Erakendatud tõkend- elukohast lahkumise keeld.
5. Lõpetada kriminaalmenetlus R.Tsüüdistuses KarS §§ 266 lg 2 p 1,2,3; 121 – 22 lg 3 tunnustel kuriteo toimepanemises avaliku menetlushuvi puudumisel.
6. Panna R.T kohustuseks: - Tasuda riigituludesse 2000 krooni /kakssada tuhat krooni ja 00 senti/ 20.novembriks 2006.a ja - määratud kaitsjale makstud tasu 1209.50 krooni / üks tuhat kakssada üheksa krooni ja 50 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401 2 viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber
7. Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja, kohtuasja number, süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud ja tasu riigituludesse 6.. Tõkend – elukohast lahkumise keeld R.Tsuhtes tühistada
8. Ivan Katalovi esitatud tsiviilhagi jätta läbivaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kuulutamisest. Kohtumääruse põhjendus: E.Eoli üldmenetluses kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti kohaselt selles, et tema 02.03.2006.a kl 10.00 ja 11.25 vahel ühiskorteris Tallinnas, koos R.T, kellel olid vaenlikud suhtes korterinaabri V.K, astus V.K tahte vastaselt V.K ja I.K elukohana kasutatavasse tuppa, kust ta lahkus peale V.Kkallal vägivalla tarvitamist. Seejärel, samal ajavahemikul, peale seda, kui V.Ksissetungimise takistamiseks lukustas ennast tuppa, kuid arvates, et kutsutud politsei saabus kohale tegi ukse luku lahti, tõukas E.Ekoos R.T V.Ktoa ukse lahti ja vimase tahte vastaselt, vaatamata V.Kvastupanule sisenes jälle tuppa, kust lahkus peale V.Kkallal vägivalla tarvitamist. Seejärel, samal ajavahemikul, peale seda, kui V.Kõnnestus, lukustades oma toa ukse, korterist põgeneda, tungis E.Ekoos R.T uksepiida ja ukseluku lõhkumise teel uuesti V.Kja I.K elukohta. Oma tegevusega pani E.Etoime KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik sissetungimine teistkordselt, vägivallaga, grupi poolt. Samuti tema, R.Tvaimsel kaasabil 02.03.2006.a kella 10.00 ja 11.25 vahel Tallinnas, Paldiski V.Ktoas haaras V.Kriietest kinni ja tõukas teda kolmel korral, viimasel korral seljaga vastu kapi ust. Kui V.Küritas oma toast põgeneda, tõukas E.EV.K. vastu toa ust. Teatud aja möödumisel, kuid samal ajavahemikul haaras E.Ekannatanust kinni ja paiskas teda mitmel korral vastu toas olevat mööblit, mille tagajärjel V.Kkukkus. Tõukamise ja vastu esemete paiskamise tagajärjel tekitati kannatanule füüsiline valu. Oma tegevusega pani E.Etoime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. 3 R.Ton üldmenetluses kohtu alla antud süüdistatuna süüdistusakti järgi selles, et tema 02.03.2006.a kella 10.00 ja 11.25 vahel ühiskorteris Tallinnas, koos E.E, ajendatuna vaenlikest suhetest korterinaabri V.K, astus V.K tahte vastaselt V.Kja I.Kelukohana kasutatavasse tuppa, kust ta lahkus peale V.Kkallal vägivalla tarvitamist E.Epoolt. Seejärel, samal ajavahemikul, peale seda, kui V.Ksissetungimise takistamiseks lukustas ennast tuppa, kuid arvates, et kutsutud politsei saabus kohale tegi ukse luku lahti, tõukas R.Tkoos E.E V.K toa ukse lahti ja viimase tahte vastaselt, vaatamata V.Kvastupanule sisenes jälle tuppa, kust lahkus peale V.Kkallal vägivalla tarvitamist E.Epoolt. Seejärel, samal ajavahemikul, peale seda, kui V.Kõnnestus, lukustades oma toa ukse, korterist põgeneda, tungis R.Tkoos E.E uksepiida ja ukseluku lõhkumise teel uuesti V.Kja I.Kelukohta. Oma tegevusega pani R.Ttoime KarS § 266 lg 2 p 1,2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseaduslik sissetungimine teistkordselt, vägivallaga, grupi poolt. Samuti tema 02.03.2006.a kl 10.00 ja 11.25 vahel Tallinnas, Paldiski mnt 227 – 154/155 toetas E.E vaimselt, seisis kõrval, naeris ja jälgis tema tegevust sel ajal, kui E.E V.Ktoas haaras V.Kriietest kinni ja tõukas teda kolmel korral, viimasel korral seljaga vastu kapi ust, samuti tõukas E.EV.Katalovat vastu toa ust. Kui teatud aja möödumisel, kuid samal ajavahemikul haaras E.Ekannatanust kinni ja paiskas teda mitmel korral vastu toas olevat mööblit, mille tagajärjel V.Kkukkus, siis R.Tjälgis E.Etegevust, naeris ja ergutas teda. Tõukamise ja vastu esemete paiskamise tagajärjel tekitati kannatanule füüsiline valu. Oma tegevusega pani R.Ttoime KarS § 121 ja 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese löömise, peksmise või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele vaimse kaasabi osutamine. E.Ekohtuliku uurimise algul süüd ei tunnista, kuid kohtuliku arutelu lõpul kinnitab, et soovib kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumisel ja on nõus tasuma riigituludesse ettenähtud menetluskulud ja 2000 krooni ette nähtud tähtajaks. R.Tkohtuliku uurimise algul süüd ei tunnista, kuid kohtuliku arutelu lõpul kinnitab, et soovib kriminaalmenetluse lõpetamist avaliku menetlushuvi puudumisel ja on nõus tasuma riigituludesse ette nähtud menetluskulud ja 2000 krooni ette nähtud tähtajaks. Kohtulikul uurimisel on esitatud tõenditega : kannatanu V.Kütlustega selles, et 02.03.2006.a kella 10.00 ja 11.25 vahel ühiskorteris Tallinnas, astus E.EV.K tahte vastaselt V.Kja I.Kelukohana kasutatavasse tuppa haaras riietest ja tõukas teda mitmel korral, kusjuures viimasel korral tõukas teda vastu kapi ust seljaga,öeldes seejuures, et õpetab teda naabrit, see on R. T austama. Peale tema lahkumist lukustas ta ukse. Mõne aja pärast aga koputati uksele ja kui ta ukse praokile tegi surus see naine uuesti tuppa ja hakkas teda mõnitama. R.T seisis toa uksel, et ta välja ei saaks, kuid siis lasid nad temal oma toast väljuda, kusjuures E oli eelnevalt püüdnud temalt võtmekimpu käest ära tirida. Ta lukustas ukse ja läks tänavale, et 4 politseisse helistada. Ei saanud aga helistada ja teatas juhtunust pojale, kes politsei välja kutsus. Ise jäi tänavale politseid ootama. Kui ta toaukse avas märkas, et ukselukk on katki ja tuppa oli pandud köögis olnud laud, mis oli katki. Lauaplaat logiseb. Peale selle oli peegel ripakil ja kapi uks logiseb. Mööbel on neil pojaga ühine. Kui poeg koju tuli, siis sõitis temaga traumapunkti, sest rangluud ja abaluud olid haiged ja pea valutas, sest kukkus vastu mööbliesemeid. Tema ütlused tervisekahjustuste osas on kokkulangevad 02.03.2006.a Ida Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna V. Kpatsiendikaardil fikseerituga ja diagnoosiga: pea põrutus, vasaku õlaliigese ja rindkere põrutus /tl 9,59/. Tunnistajate I. Kja K. S ütluste kohaselt saabunud väljakutsele nimetatud aadressile, ootas neid tänaval kannatanu, kes kinnitas neile, et naaber ja tema sõbranna ründasid teda korteris. Korterisse sisenedes hakkas silma kannatanu toauksel luku vigastus Teises toas oli kaks joobnud naist. Vestlusest selgus, et konflikti põhjustas naabrinaise suitsetamine köögis. Kui E hakkas ähvardama, et kannatanul selles korteris enam elu ei ole, oli selge, et kohapeal konflikti lahendada pole võimalik ja nad otsustasid osapooled osakonda toimetada. Teine naine R. T käitus nii korteris kui ka osakonnas tunduvalt tasakaalukamalt. Kannatanul silmnähtavaid vigastusi polnud. Kannatanu toas oli tõepoolest põrandal laud, mille kohta kannatanu väitis, et see on köögist tema tuppa pandud ja katki. Sündmuskoha vaatlusprotokollis on kirjeldatud olustik korteris ja fototabelist nähtub, et V. K uksepiidal on mõlema luku kohal mitu murdmisriista vana jälge ukse piidal. Köögis oleval laual loksub lauaplaat. Kannatanu toas kolmepoolsel riidekapil on fikseeritud ühel uksel laki pind murenenud ülemisest äärest. Kannatanu I. K väite kohaselt uksehinged logisevad. /tl 62-79/. Kannatanu I.K on esitanud tsiviilhagi kokku summas 16800.- krooni , mis sisaldab tema hinnangul ukseluku väärtust 800 krooni ukse väärtust 3000 krooni, köögilaua väärtust 3000.krooni ja kolmepoolse riidekapi väärtust 10000 krooni. Ühtki rikutud eset peale pole detailselt vaadeldud ja kannatanute ütluste kohaselt on nad seni kasutuses, seega pole ükski nimetatud esemetest kaotanud täielikult kasutuskõlblikkust. Selgitada, kas ja kui palju on hagihind – kas mõni esemetest on kasutuskõlbmatu, kas neid on võimalik täielikult töökorda taastada ja kui suur oleks vigastatud esemete taastamisremondi maksumus ei ole käesoleval kohtulikul arutelu käigus võimalik eelnimetatud põhjustel ( pole kirjeldatud ega fikseeritud iga eseme faktilist seisundit). Kõik nimetatud esemed on soetatud viimase 10 aasta vältel, mistõttu tsiviilhagi hind esitatud suuruses pole tõendatud ja ei kuulu käesolevas kriminaalasjas läbi vaatamisele. Tsiviilhagi on võimalik eraldi lahendada tsiviilkohtupidamise korras. Prokurör on teinud ettepaneku lõpetada kriminaalasjas menetlus avaliku huvi puudumisel, tsiviilhagi esitatud suuruses pole tõendamist leidnud. Tegemist on teise astme kuriteoga. Kahju pole suur. Süüdistatavad pole varem karistatud ega õiguserikkumisi toime pannud. Kannatanul ja süüdistataval on ühiskorteris elamisest tekkinud pikaajaline konflikt . Süüdistatavad on nõus menetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel Prokurör teeb ette paneku kohustada süüdistatavaid tasuma riigituludesse menetluskulud ja kummalgi 2000 krooni. Tsiviilhagi kuulub läbivaatamata jätmisele, kuna pole esitatu ulatuses tõendatud, kuulub läbivaatamisele tsiviilkohtupidamise korras. Kaitsjad toetavad prokuröri taotlust lõpetada kriminaalmenetlus avaliku huvi puudumisel ja kinnitavad, et see on süüdistatavate endi tahe samuti.. Kohus leiab, et prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et kannatanu V. K ja süüdistatav R. T on pikaajaliselt väljakujunenud vaenulikud suhtes, eelkõige aastaid tagasi korteri erastamisel, samuti on põhjuseks kannatanu suitsetamine ühisköögis. Konflikti toimumise päeval oli R. Tkoos oma tuttava E. E käinud aastaid tagasi surnud tütre haual. Konflikti puhkemist võimendas ka süüdistatavate alkoholijoove, kuid suurt kahju tekitatud ei ole. Mõlemad süüdistatavad on seni 5 õiguskuulekalt elanud. Nad on soostunud kohtulikul arutelul prokuröri ettepanekuga menetluse lõpetamiseks ja kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt antud asja tuvastatud faktilistest asjaoludest, ei ole süüdistatavate süü suur. Kohus leia , et puudub avalik huvi edasiseks menetlemiseks ja kriminaalasjas kuulub menetlus lõpetamisele KrMS § 202 lg 1, 2 alustel. Katrin Puhkason Kohtunik 6