← Eesti

1-06-12096\2

M Ä Ä R U S Tallinnas,09. oktoobril 2006.a. 1-06-12096 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Hallika , prokuröri E.Pau ja kaitsja A.Repnau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Ämari Vangla direktori esildise A S tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: A S oli süüdi mõistetud 15.01.1999.a Lääne- Viru Maakohtu otsusega KrK § 15 lg.2- § 141 lg.2 p.1,3, § 101 p.1,3,5,7, § 207 lg.1 järgi, karistuseks 15 aastat vangistust. KrK § 40 lg.3 alusel lugeda sellega kaetuks 08.11.1996.a. Viru RKK poolt mõistetud karistus ja lõplikuks karistuseks mõista 15 aastat vangistust. KrK § 45 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 06.03.1996- 15.01.1999 .a. ,s.o. kokku 2 aastat 10 kuud 11 päeva, ärakandmisele kuulub 12 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 15.01.1999.a. ja lõpp 04.03.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 05.03.2006.a. A S on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 8 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega normaalsed. Kinnipeetav töötab alates 03.04.02.a. AS Eesti Vanglatööstuses lukksepana. Karistuse kandmise ajal on läbinud Rummu Erikutsekoolis erinevaid koolitusi, kursuseid. 2000.a. omandas katlakütja eriala; 2001.a. –remondielektriku eriala; 2002.a.- väikeettevõtte töökorralduse eriala; 2003.a. lõpetas käsielektrikeevitaja kursused. Toimepandud kuritegu kahetseb. Vabanedes läheb elama oma ema Jelena Sokko juurde- XXXXXX. Planeeritud töökoht OÜ Ida-Portal, Joala 7-26, Narva, autojuhina. Töökoha garantiikirja väljastas kinnipeetavale O J, kes vabanes 2003 aastal Tartu Vanglast seoses kelmuse ja väljapressimise eest. Ämari Vangla direktor taotleb A S tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk ei ole suur. A.S’l on kõik võimalused elada seadusekuulekalt. Prokurör ei toeta taotlust. Kaitsja toetab Ämari Vangla direktori taotlust. Ära kuulanud A S, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus leiab, et A S ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. A S kannab karistust tapmise eest. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral. A.S käitumine vanglas ei ole olnud eeskujulik, aastatel 1996-1998 on ta 8 korral rikkunud vangla sisekorraeeskirju. Murru Vanglas A.S ei rikkunud vangla sisekorraeeskirju. Hinnates kõiki asjaolusid , arvestab kohus vangistusosakonna inspektori arvamust, et minimaalne risk uue kuriteo toimepanemiseks on olemas , julgestusosakonna arvamust, et uue kuriteo sooritamise tõenäosust ei saa välistada ,kohus leiab ,et A S ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil A S’l oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus leiab, et töö ja elukoha olemasolu vabaduses ning A.S käitumine vanglas ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval juhul alust kinnipeetava ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus leidis, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 4 aastat 4 kuud 25 päeva )vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Ämari Vangla direktori taotlus A S tingimisi enne tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.