Obsah (4)

§ 424§ 74§ 75§ 50

1-06-10915 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2006.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-10915 (06231400838) Kohtunik Küll

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A S - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada vangistust. A S

§ 424järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 74alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A.

S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osaleb kriminaalhooldusametniku poolt ette nähtud sotsiaalabiprogrammis. Harju Maakohtu Kr

HO juhatajal määrata A. S kriminaalhooldaja.

§ 50lg 1 p 1 alusel ära võtta A.

S mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Välja mõista A S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 156,50 kr (üks tuhat ükssada viiskümmend kuus krooni ja 50 senti) ning sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. A. S isikuna, keda Tallinna Politseiprefektuuri otsusega 08.07.2003.a. mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistati rahatrahviga 12 000 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 03.juulil 2006.a. kella 04.50 ajal Harjumaal Kiili vallas Tallinn-Rapla maantee
2. kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520i registrimärgiga 675 ANV. Sellega pani A. S toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. S tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 08.07.2003.a., mille kohaselt on A. S mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 18.06.2003.a. karistatud rahatrahviga 12 000 krooni. (tl. 5); - väärteoprotokolliga 03.07.2006.a. (tl. 6); - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 8), kus A. S joobeks väljahingatavas õhus mõõdeti 1, 16 mg/l; alkoholijoobe tuvastamisega oli A. S nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist; -väljavõttega karistusregistrist ja õiendiga liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10-11; 12-13); - samuti A. S enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 7, 17-18). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. S pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata kõik eelnevalt mõistetud rahatrahvid, ta ei tööta ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Samuti ei ole selleliigiline karistus avaldanud A. S vajalikku mõju. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada A. S vangistusega, kuid kohaldada seda tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes

§ 74ja § 75 sätteid.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

§ 50lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks kohaldada A.

S suhtes ka lisakaristust ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.t. ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313. Kohtunik