järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav A S - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja arestiga; tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja vandeadvokaat Eva Tibar RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada vangistust. A S
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
S 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab
lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja
HO juhatajal määrata A. S kriminaalhooldaja.
S mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Süüdistatav A. S tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja E. Tibar pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - ärakirjaga Tallinna Politseiprefektuuri otsusest 08.07.2003.a., mille kohaselt on A. S mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest 18.06.2003.a. karistatud rahatrahviga 12 000 krooni. (tl. 5); - väärteoprotokolliga 03.07.2006.a. (tl. 6); - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (tl. 8), kus A. S joobeks väljahingatavas õhus mõõdeti 1, 16 mg/l; alkoholijoobe tuvastamisega oli A. S nõus ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist või vereproovis alkoholisisalduse määramist; -väljavõttega karistusregistrist ja õiendiga liiklusjärelevalve andmebaasist (tl. 10-11; 12-13); - samuti A. S enda ütlustega eeluurimisel ( tl. 7, 17-18). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada
Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et A. S pole võimalik karistada rahalise karistusega. Tal on maksmata kõik eelnevalt mõistetud rahatrahvid, ta ei tööta ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Samuti ei ole selleliigiline karistus avaldanud A. S vajalikku mõju. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja taotlustega karistada A. S vangistusega, kuid kohaldada seda tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes
Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.
S suhtes ka lisakaristust ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras, s.t. ära võtta temalt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.