M Ä Ä R U S Tallinnas,23. oktoobril 2006.a. 1-06-12277 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja M.Antsmäe ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise D Z tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuvastas: D Z oli süüdi mõistetud 21.03.2005.a Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,6,8 järgi, karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.10-12.11.2003 ning lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuu 9 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2; § 76 lg 6 alusel suurendati mõistetud karistust Harju MK 07.02.2003 määrusega tingimisi ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamisega seonduva ärakandmata karistuse osa (11k 8p) võrra ning liitkaristuseks 2 aastat 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus on 21.03.2005.a. ja lõpp 07.04.2007.a. D Z on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 2 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega viisakad ja korrektsed. Lühiajalisel väljasõidul käinud ei ole. Osales vanglas korraldatud kutsenõustamise kursustel. Vangistuse ajal omandas keskhariduse ja täiendas oma kutseoskusi keevitaja erialal. Õppetöös eduka osalemise eest sai kiituskirja. Töötab vangla territooriumil asuvas ettevõttes. Tööandja hinnangul on kinnipeetav selle aja jooksul üles näidanud korrektsust, usaldusväärsust ja tahet areneda. Tööülesannetesse suhtub kohusetundlikult ja korrektselt, millega on ära teeninud kollektiivi lugupidamise. Korrarikkumisi ega tööülesannetest kõrvalekaldumisi ei ole esinenud. Toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Oma tegude põhjuseks peab noorusest tingitud mõtlematust. Nüüd väidab, et on muutunud tõsisemaks ja oskab reaalsemalt hinnata kuriteole viinud riske. Uue kuriteo toimepanemise risk on riskihindamise küsimustiku alusel väike, kuid mitte olematu. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Murru Vangla direktor taotleb D Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit on kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk mõõdukas. Uue kuriteo toimepanemise riski tõstvaks faktoriks võib pidada küll kinnipeetava poolt varasemalt toimepandud kuritegude kogumit, kuid kinnipeetav on kogu vangistuse perioodi jooksul käitunud viisil, mis näitab tema tahet seada oma elu korda ja tulevikus järgida seaduskuulekat eluviisi. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud D Z, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et D Z ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. D Z on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teda on karistatud varguste ja röövimise eest. 18.02.2003.aastal vabastati D Z tingimisi enne tähtaega, kuid kinnipeetav pani toime uue kuriteo katseajal. Tema käitumine vanglas ei olnud eeskujulik, kahel korral ta rikkus režiimi. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil D Z oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Vabaduses ta ei töötanud . Kohus arvestab , et D Z peale vabanemist enne tähtaega kinnipidamiskohast tööle ei asunud, tegeles vargustega, kriminaalhooldusele ei allunud, seoses sellega oli Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel saadetud karistust kandma. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumismustrit on kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemise risk mõõdukas. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori vabastamiseks rahuldamata. taotlus D Z tingimisi enne tähtaega Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.