1-06-10406 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. novembril 2006.a Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-10406
(06237600638)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Külli Vendik Tõlk Zinaida Vorošilova Kriminaalasi L M süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 8 lühimenetluses Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav L M - isikukood XXXXXXXX, kodakondsuseta, põhiharidusega, elukoht: XXXXXX; ei tööta; varem korduvalt kriminaalkorras karistatud; viimati 26.09.2003.a. Viljandi Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi – 1 kuu vangistust tingimisi 3aastase katseajaga (karistusest eelvangistusena ära kantud 3 päeva); tõkend – vahi all pidamine alates 29.06.06.a. (kahtlustatavana kinni peetud 27.06.2006.a.) Kaitsja vandeadvokaat Merike Borunova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada L M vangistust. järgi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Viljandi Maakohtu 26.09.2003.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (27 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27. juuni 2006.a. 2. Välja mõista L. M menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstavast tasust 500 (viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. L. Mi isikuna, keda on varem karistatud varguste eest, 27. juunil 2006.a. kella 21.10 ajal ukse avamise teel tungis M M suvilasse XXXXX, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära järgmised esemed: sülearvuti Compaq (6 000 kr), fotoaparaadi Canon Power Shot (3 000
- kr)ja kosmeetikakoti (200
- kr)– kokku kannatanu vara summas 9 200 krooni. Sellega pani L. M toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. korduva võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega. Süüdistatav L. M tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja M. Borunova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et L. M süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - konstaabel Veiko Trilljärve ettekandega (tl.3); - kannatanu M M ütlustega kohtueelses uurimises (tl. 4-5) ja tema allkirjaga varastatud asjade tagasisaamise kohta (tl. 12); - asitõendite (varastatud esemete) vaatlusprotokolliga ( tl. 10-11); - väljavõttega karistusregistrist (tl. 15 - 18) ja ärakirjaga Viljandi Maakohtu 26.09.2003.a. otsusest (tl. 32-33); - samuti kahtlustatava L. M enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 8 - 9). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et L. M süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi. Ekspert-psühhiaater J. Ausmehe arvamuse kohaselt oli L. M talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal süüdivusseisundis, on võimeline esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust (tl. 25 - 26). Karistuse mõistmisel lähtub kohus L. M süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et L. M on võimalik karistada vangistusega ja seda oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Varastatud asjad on kannatanu kätte saanud ning tsiviilhagi esitatud ei ole. L. M on diagnoositud isiksusehäiret (ebastabiilsust); ta on aidanud kasvatada oma lapselapsi, lühiajaliselt tööd leidnud erinevates asutustes ning on eesmärgiks võtnud osaleda oma lastelaste kasvatamises ning kohtuistungil kinnitanud, et vargustega enam ei tegele. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Kohus arvestab L. M varalist seisundit, tema resotsialiseerumisväljavaateid ning leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine käib tal ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulud sundraha, ekspertiisitasu ning osaliselt ka kaitsetasu osas riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik