4-06-3570 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril
- a Tartu, Kalevi 1 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-06-3570 (2602,06,010303) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Jaanus Ilvese kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Tormas Tuuliku 07.08.2006.a. otsuse peale väärteoasjas LS § 7422 lg. 2, 4 järgi Menetlusalune isik Jaanus Ilves, töökoht: AS Tarbus Kaitsja Jurist Feliks Luiksaar RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 2 Tühistada kohtuvälise menetleja otsus osaliselt ja teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Tühistada Jaanus Ilvesele kohtuvälise menetleja 07.08.2006.a. otsusega LS § 7422 lg. 4 järgi määratud lisakaristus. Kohtuvälise menetleja 07.08.2006.a otsusega LS § 7422 lg. 2 järgi määratud põhikaristus, rahatrahv 2400 (kaks tuhat nelisada) krooni tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arvele 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
- Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega või rahatrahvi asendamine arestiga KarS § 72 alusel. Kaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. 1 Tuvastatud asjaolud. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissari Tormas Tuuliku 07.08.2006.a. otsusega karistati Jaanus Ilvest LS § 7422 lg. 2 alusel rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o. 2400 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Otsuse kohaselt 18.07.2006.a. kella 08.55 ajal Jaanus Ilves Tartu maakonnas, Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
- kilomeetril, juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra. Jaanus Ilves rikkus sellega Liikluseeskirja § 124 p. 2 nõudeid, milline rikkumine on kvalifitseeritav LS § 7422 lg. 2 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, tunnistaja ütlused). Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on varem toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. 18.07.2006.a. on konstaabel Ago Mägimets koostanud väärteoprotokolli, milles on väärteo sündmust, aega, kohta ja vastutuse alust kirjeldatud samasuguselt väärteootsuses märgituga. Väärteoprotokollis on menetlusaluse isiku seletus: „Tegin möödasõitu ja võisin vähe ületada sõidukiirust, kuna vastu tuli auto, vabandan väga.“ Tunnistaja Andres Ruben on andnud ütlusi selle kohta, et 18.07.2006.a. teostas ta koos konstaabel Ago Mägimetsaga liiklusjärelevalvet Tartumaal, Kambja vallas. Nad mõõtsid kiirusemõõteseadmega Stalker SP 006423 politseiautost liikumise pealt vastu tulevate mootorsõidukite sõidukiirust. Kella 08.55 ajal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel 200.kilomeetril sõitva tumedat värvi Volkswagen Sharani sõidukiiruseks mõõtis konstaabel Ago Mägimets 122 km/h. Antud mootorsõiduki, registreerimisnumbriga 002 TFJ peatasid nad politseiauto punase ja sinise vilkuri abil. Kiiruse mõõtmisel oli antud mootorsõiduk täiesti üksi. Juhiks osutus Jaanus Ilves, isikukood: 37101286510, kes esitas juhiloa. Tunnistaja näitas juhile kiirusemõõteseadmel Stalker fikseeritud sõidukiiruse näitu 122 km/h. Antud rikkumise kohas oli lubatud sõidukiirus 90 km/h. Sõidukiiruse mõõtmisel ei esinenud signaalile läbimatuid takistusi sõiduki ja kiirusemõõteseadme vahel. Juht väitis, et korraks võis minna sõidukiirus 122 km/h-ni peale Kambja alevikku Tartu poole sõites. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli 18.07.2006.a. andmetel on 18.07.2006.a. kella 08.55 ajal oli Tartu maakonnas, Kambja vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
- kilomeetril mõõdetud Jaanus Ilvese juhitud sõiduauto Volkswagen Sharani registreerimisnumbriga 022 TFJ kiiruseks 122 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Liiklusjärelevalves kasutati töökorras kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr. SP 006423, mis oli testitud 18.07.2006.a. kell 06.
- 23.05.2006.a. korrakaitseosakonna õiendi andmetel on Jaanus Ilves, isikukood: 37101286510, toime pannud kümme väärtegu ajavahemikus 29.03.2003.a. kuni 07.03.2006.a. Perioodil 29.03.2003.a. kuni 09.10.2004.a. toimepandud väärtegude eest määratud viis trahvi on tasutud 26.10.2004.a. Viie väärteo eest ajavahemikus 11.01.2005.a. kuni 07.08.2006.a. määratud trahvid on tasumata, tasumist on alustatud. Kandmata karistused on määratud neljal korral LS § 741 lg. 2 järgi ja ühel korral NPSA § 15 1 järgi. 2 Kaebuse sisu ja põhjendused. Jaanus Ilves esitas kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles palub otsuse osalist tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebuse esitaja palub tühistada lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Kaebuse esitaja väidab, et kohtuvälise menetleja kaevatav otsus on lisakaristuse kohaldamise tõttu ülemäära range. Selles ei ole käsitletud ja arvestatud KarS § 56 lg. 1 sätestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik ei salga kiiruse ületamise fakti ja kahetseb juhtunut. Ta on esitanud oma vabanduse koheselt väärteoprotokollis antud ütlustes. Kiiruse ületamist menetlusaluse isiku poolt tingis tema seletuse kohaselt eelnev möödasõit ees sõitvast autost. Tegemist oli hommikusel ajal tööle kiirustamisega ja liiklusohtliku olukorda tema poolt ei loodud hõreda liikluse tõttu. Kohtuväline menetleja on õigesti konstateerinud, et menetlusaluse isiku suhtes puuduvad vastutust raskendavad asjaolud. Kaebuse esitaja hinnangul antud juhul jäänud menetlusaluse isiku kohta kogumata andmed, mis annaksid alust arvestada võimalust, et ta tõepoolest ei pane edaspidi toime süütegusid.. Taolised asjaolud on Jaanus Ilvese puhul olemas. Ta omab töökohta ja töötab OÜ-s Tarbus Kinnisvara töödel, mis tingivad igapäevaselt mootorsõiduki juhtimist. Lisakaristus: mootorsõiduki juhtimise õigusest ilmajäämine tähendab ohtu kaotada töökoht. Mootorsõiduki juhtimise õigus on vajalik tööülesannete täitmiseks kui ka igapäevaseks sõiduks töökohta Tartusse ja tagasi Võrru. Töökoha kaotamine omakorda tingib ohu, et täitmata jääb kolme lapse ülalpidamise kohustus. Nimetatud asjaolud on oluliseks motiiviks menetlusalusele isikule selleks, et ta tõepoolest ka sisuliselt ja ajas jätkuvalt kahetseb toimepandut ja mootorsõiduki juhilubade allesjätmine temale stimuleerib tema käituma seaduskuulekalt. Kaebuse esitaja väidab, et on selgelt aru saanud ja teinud tõsised järeldused enda väärteost. Kaebusele on lisatud Tarbus Kinnisvara teade Jaanus Ilvese töötamisest ettevõttes, kohtuotsused Jaanus Ilveselt elatise väljamõistmiseks kahe lapse ülalpidamiseks, koopia 02.04.2006.a. sündinud lapse sünnitunnistusest. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärtegu on tõendatud kiiruse mõõtmise protokolliga. Kiiruse ületamine on üks raskematest liikluseeskirja nõuete rikkumisest. Selleks, et aru saada rikkumise ohtlikkusest, on järgmised numbrilised näitajad: - reageerimismaa lubatud kiirusel on 25 meetrit, reageerimismaa kiirusel 121 km/h on 33 meetrit. Reageerimismaa pikeneb ümardatult 8 meetrit; - pidurdusmaa lubatud kiirusel on 41 meetrit, pidurdusmaa kiiruse 121 km/h on 75 meetrit. Pidurdusmaa pikeneb ümardatult 35 meetrit. Ajaline võit 2 km läbimisel on 20 sekundit. Menetlusalune isik on varasemate väärtegudega ignoreerinud tahtlikult kehtivat õiguskorda ja teadlikult juhtinud mootorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli peatatud. Menetlusalusel isikul on mitu kehtivat karistust väärtegudes, mille eest määratud karistus ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Lisakaristus ei ole määratud maksimummääras (maksimum 3 kuud). Kohtuväline menetleja taotleb jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas määratud lisakaristus muutmata. Kohtu järeldused. LE § 124 järgi suurim lubatud sõidukiirus: 1) asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis; 2) asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. 3 LS §
- Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
(1)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 10 trahviühikut.
(2)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
(3)Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(4)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.
(5)Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kuue kuuni. Karistusseadustiku (KarS) § 56. Karistamise alus
(1)Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri seadus (KarRS) § 25. Karistusregistrisse kantud isiku karistusandmete kustutamise tähtajad
(1)Karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui: 1) väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud üks aasta. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusel jõudnud järeldusele, et Jaanus Ilvese juhitud sõiduki kiiruse ületamine väärteootsuses märgitud ajal ja kohas on tõendatud ning see asjaolu oli väärteomenetluse alustamise aluseks. Kohus lahendab Jaanus Ilvese kaebuse kohtuvälise menetleja 07.08.2006.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Vaidlust ei ole selles, et Jaanus Ilves ületas antud teelõigul lubatud sõidukiirust kinnipidamisele eelnenud ajal piirides, mis on sätestatud LS § 7422 lg.
- Menetlusalune isik tunnistab enda süüd. Süü omaksvõtt põhineb otsuses kirjeldatud faktilistel asjaoludel ja on tõendatud tunnistaja ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Menetlusaluse isiku seletus on kooskõlas tõenditega. Jaanus Ilves on kogu menetluse kestel andnud samasisulisi ütlusi, milles ta tunnistab enda süüd lubatud sõidukiiruse ületamises. Ta vabandas toimunu pärast kohe pärast vääteomenetluse alustamist. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse alustamisel ja toimingute teostamisel on järgitud menetlusnorme. Väärteoprotokoll sisaldab VTMS §-s 69 nõutavaid andmeid. Väärteoprotokolli lõpposas on märgitud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. 4 Väärteomenetlus eeldab menetlusaluse isiku aktiivset osavõttu tema suhtes toimuvast väärteomenetlusest. Riigikohtu
- juuni 2004.a. otsuses 3-1-1-50-04 on väljendatud seisukoht, mille järgi VTMS § 72 lg 1 alusel teeb kohtuväline menetleja lahendi kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata, kuid menetlusalusel isikul on soovi korral õigus esitada protokollile vastulause. Seadus ei sätesta kohtuvälise menetleja kohustust teavitada menetlusalust isikut enne otsuse tegemist vastulause esitamise võimalusest. Seadusest tulenev vastulause esitamise õigus on kantud väärteoprotokolli, mille ärakiri antakse protokolli koostamise järel menetlusalusele isikule kätte. Sel viisil vastulause esitamise õigusest teavitamine on piisav. Vastulauset esitamata ootas Jaanus Ilves ära kohtuvälise menetleja otsuse ning seejärel vaidlustas otsuse kohtus. Vastulause esitamisega oli menetlusalusel isikul, Jaanus Ilvesel võimalik kaasa rääkida ka karistuse liigi ja määra osas, esitades omapoolsed seisukohad kohtuvälisele menetlejale. Kohus ei tuvastanud Jaanus Ilvese süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Jaanus Ilvese väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Võrreldes Liiklusseaduse kuni 01.10.2005.a. kehtinud redaktsiooniga on seaduseandja alates 01.10.2005.a. andnud kohtuvälisele menetlejale ja kohtule õiguse otsustada karistuse üle tervikuna, s.h. ka lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise üle. Seadusest tulenevalt oli see asjaolu menetlusalusele isikule teada ja pidi juhtima tema tähelepanu menetlusest aktiivse osavõtu vajadusele. Antud juhul on kohtuväline menetleja lisakaristuse määramise õigust kasutanud. Järgnevalt kohus analüüsib, kas see on olnud põhjendatud. Vaatamata väärteoga kahjustatud õigushüve olulisusele on menetlusalusele isikule põhjendamatult määratud lisakaristus LS § 7422 lg. 4 järgi. Kuigi Jaanus Ilves on varem kümnel korral väärteomenetluses karistatud, on temal viie karistuse kandmisest möödunud enam kui üks aasta. KarRS § 25 lg. 1 p. 1 järgi kuuluvad viis esimest karistus registrist kustutamisele või ülekandmisele arhiivi. Kehtivate ja karistusregistriseadusest tulenevat mõju omavate karistustena tuleb Jaanus Ilvesel arvestada ajavahemikus 11.01.2005.a. kuni 07.08.2006.a. määratud rahatrahve väärtegude eest. Varasemad korduvad kustumata karistused liiklusseaduse järgi on Jaanus Ilvest iseloomustavad asjaolud. Väärtegude eest määratud viie kustumata karistuse olemasolu annab alust kaaluda, kas teda on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uutest samasugustest väärtegudest ainult põhikaristusega, või on liiklusohutuse tagamiseks vajalik ka lisakaristusega mõjutamine. Kohus tuvastas menetlusaluse isiku karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud puhtsüdamliku kahetsuse. Jaanus Ilves on kogu menetluse kestel andnud oma teo kohta objektiivseid ja süüd omaksvõtvaid ütlusi. Ta on toimunu pärast vabandanud esimesel võimalusel. Väärteootsusele esitatud kaebuses on ta kahetsust ja arusaama teo õigusvastasusest väljendanud selgesõnaliselt. Nendest asjaoludest on alust järeldada, et menetlusalune isik on teinud järeldusi oma liikluseeskirju eirava käitumise suhtes ja kahetseb puhtsüdamlikult. Menetlusaluse isiku passiivsuse tõttu menetluses on kohtuvälisel menetlejal jäänud tähelepanuta puhtsüdamlik kahetsus kui vastutust kergendav asjaolu ning seetõttu arvestamata ka KarS § 56 lg. 1 sätestatud üks arvestatav asjaolu karistuse määramisel. Arvestades KarS § 57 lg. 1 p. 3 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, leiab kohus, et süüdlast on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest lisakaristust määramata. LS § 7422 lg. 2 ettenähtud väärteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega sanktsiooni maksimummäära lähedal. Kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud, miks ta on jätnud arvestamata vastutust kergendava asjaoluna süüdlase vabandamise. Arvestades karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning põhikaristuse määra, ei ole lisakaristuse 5 määramine põhjendatud. Kõigest eeltoodust on võimalik järeldada, et põhikaristus hoiab menetlusalust isikut edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest. Lisakaristuse tühistamine ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtunik 6