Obsah (12)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 408§ 412§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-05-643 (kohtueelses menetlus

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada Elmo Pael süüdi karistusseadustiku (KarS) § 299 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 200 päevamäära; tunnistada Elmo Pael süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 50 päevamäära ning tunnistada Elmo Pael süüdi KarS § 414 lg 2 järgi ja mõista talle rahaline karistus 150 päevamäära; KarS § 64 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Elmo Paelale liitkaristus rahalise karistusena 220 (kakssada kakskümmend) päevamäära s. o 11 000 (üksteist tuhat ) krooni. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluse kulude osas: 2.1 välja mõista Elmo Paelalt sundraha 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 4 991 (neli tuhat üheksasada üheksakümmend üks) krooni 40 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 617 (kaks tuhat kuussada seitseteist) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1 593 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Elmo Paelale mõistetavaks karistuseks KarS § 299 lg 2 järgi rahalise karistusega 200 päevamäära § 418 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, § 414 lg 2 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust osaliselt ja mõista liitkaristuseks rahaline karistus 220 päevamäära, s. o 11 000 krooni.
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. Elmo Paelale esitatud süüdistused Elmo Paela on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Kaitseliidu Sakala Maleva teenistuses alates
4. novembrist
5. a ning täites alates
6. a märtsikuust maleva relvuri kohuseid, kelle ülesandeks on maleva relvastuse ja laskemoona hoidmine, väljastamine, arvestuse pidamine ja laskeharjutuste läbiviimine, olles seega ametiisik KarS § 288 mõttes, võltsis korduvalt ajavahemikul
9. a kuni
12. a lahingumoona väljastamise lehtedel esitatavaid andmeid ja allkirju lahingugranaadi heitnud isikute ja granaatide koguse osas kokku kahe aasta vältel viies dokumendis järgnevalt: 25.04.2002.a., viies Kaitseliidu Sakala Maleva rühma- ja jaopealike õppepäeval Väluste väljaõppe polügoonil läbi lahingugranaadi G-59 heitmist 6 kaitseliitlasele, võttis allkirja granaadi saamise kohta lahingugranaadi väljastamise lehele nr 5 ka Andrus ja Kuldar Vilido’lt, kuigi tegelikkuses ta neile lahingugranaati ei väljastanud. 27.06.2002.a. ajal, mil Elmo Pael viibis välislähetusel Rootsi Kuningriigis, viis Väluste väljaõppe polügoonil Lauri Nälk läbi lahingugranaadi G-59 heitmist, mille käigus kulutati (heideti) 27 lahingugranaati.. Elmo Pael, olles tagasi KL Sakala Maleva teenistuses ja nähes, et Lauri Nälk’i poolt läbi viidud lahingugranaadi heitmisel oli ära kasutatud 27 lahingugranaati, kuid lahingumoona väljastamise lehe nr 5, 27.06.2002 kohastelt oli kulutatud 25 granaati, kirjutas lahingugranaatide saajate nimistusse veel kaks nime – Valdur Kilk (jrk.nr.26) ja Lauri Tooding (jrk nr 27) ning võltsis nimetatud isikute allkirjad dokumendil. Ajavahemikul 14.02.2004 – 15.02.2004, viies Väluste väljaõppe polügoonil läbi lahingugranaadi G-59 heitmist 11 isikule ja väljastades lahingugranaadid imitatsioonivahendite ja lahingumoona väljastamise leht nr 1 alusel ka Maiko Škurinile (jrk.nr. 11) ja Märt Mõttusele (jrk.nr. 10) kummalegi ühe lahingugranaadi ning võttes neilt lehele allkirjad granaatide kättesaamise kohta, jättis seejuures täitmata lahtri väljastatud granaatide arvu kohta, kuhu hiljem kirjutas tahtlikult vale koguse - kaks granaati ühe asemel. Olles vastavalt Kaitseliidu Sakala Maleva pealiku poolt kinnitatud laskeharjutuse plaankonspektile nr 107 määratud vastutavaks ja läbiviijaks 09.02.2003.a. Väluste väljaõppe polügoonil toimunud lahingugranaatide heitmisel, reaalselt ise õppust läbi ei viinud, vaid vormistas hiljem lahingumoona väljastamise lehe, kus võltsis granaate heitnud 13 isikute 2 allkirjad ning kandis lehele kahe granaati mitteheitnud isiku nimed - Meelis Ilumäe ja Kalle Koiksaare- võltsides nende allkirjad ja andmed neile granaadi väljastamise kohta. Ajavahemikul 11.12.2003 – 14.12.2003.a., viies Väluste väljaõppe polügoonil läbi lahingugranaadi G-59 heitmist 5 isikule, kellele väljastas ka lahingumoona väljastamise leht nr 7, 11.-14.12.2003.a. alusel lahingugranaadid G-59, võltsis lahingumoona väljastamise lehel Urmas Saare allkirja. Sellise pikaajalise, süstemaatilise andmete võltsimisega lahingugranaatide kasutamise ja arvestuse dokumentidel lõi Elmo Pael olukorra, kus ohtlike lõhkeseadeldiste liikumise üle puudus kontroll, dokumentide alusel ei olnud võimalik tuvastada lahingugranaatide tegelikku liikumist ja kulu ning muutus võimalikuks lahingugranaatide sattumine ebaseaduslikku valdusse, millega E.Pael põhjustas olulise mittevaralise kahju avalikele huvidele. Elmo Paela tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 299 lg 2 järgi ametiisiku poolt dokumendi võltsimisena, millega on tekitatud oluline kahju avalikele huvidele. Veel on Elmo Paela süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, mitte omades relvaseaduse §-des 32 lg 1 ja 2 ning 34 lg 1 ja 2 ettenähtud relvasoetamisluba ega relvaluba, mis annaksid õiguse vastavat laskemoona soetada, soetas ajavahemikul 1995 kuni 2004 eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, kohast ja isikult ebaseaduslikult 14 padrunit vintpüssipadrunid Mannlicher kaliiber 6,5x54 mm 4 tk, vintpüssipadrun Mauser kaliiber 7,92x57 mm 1 tk, vintraudse jahirelvapadrun kaliiber 9x53 mm 1 tk, revolvripadrunid kaliiber 38 SPL 2 tk, revolvripadrun Magnum kaliiber 357 1 tk, revolvripadrunid Nagan 7,62 mm 2 tk, padrun Kurz kaliiber 7,92x33 mm 1 tk, püstolipadrun 7H7 5,45 mm 1 tk, suurekaliibrilise kuulipildujapadrun Vickers kaliiber 12,7x81 SR 1tk-, millised toimetas ebaseaduslikult oma elukohta xxxxxxxxx, korteris asuvasse relvakappi, kus hoidis neid ebaseaduslikult kuni need 17.01.2005.a. teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Elmo Paela tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi laskemoona ebaseadusliku käitlemisena, rikkudes relvaseaduse §-de 32 lg 1 ja 2 ning 34 lg 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt laskemoona soetamiseks on vajalik omada vastavat relvasoetamisluba või relvaluba ja Relvaseaduse § 45 lg 1 sätteid, mille kohaselt laskemoona võib hoida vaid isik, kellel on vastav relvaluba. Veel on Elmo Paela süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema rikkudes lõhkematerjaliseaduse (kehtis kuni 30.04.2004.a.) § 16 lg 1 ja lõhkematerjaliseaduse -1 (kehtib alates 01.05.2004.a.) § 14 lg 1 nõudeid, so mitte omades nõuetekohast luba lõhkematerjali käitlemiseks, soetas 1995.a.eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ajal, isikult ja kohast Kaitseliidu Sakala Maleva noorkotkaste pealikuna teenistuses olles Väluste polügoonilt noorkotkastelt nende poolt leitud 320 grammi lõhkeainet trotüül, mis lõhkematerjaliseaduse § 3 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud ja Lõhkematerjaliseaduse-1 §8 kohaselt turule mitte lastud, mille toimetas oma elukohta xxxxxxxx korterisse, kus hoidis seda kuni 17.01.
13. a., millal need kaitsepolitseiametnike poolt teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Elmo Paela tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 414 lg 2 järgi tsiviilkäibes keelatud lõhkematerjali ebaseadusliku soetamise ja hoidmisena. 2.
14. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.
15. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. 3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Elmo Pael tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 299 lg 2; § 418 lg 1 ja § 414 lg 2 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 299 lg 2 ja § 418 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega ja § 414 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kuueaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Elmo Paela karistamise kokkuleppemenetluses. Elmo Paela karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.

o 7 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 3 398.40 krooni. Süüdistatava Elmo Paela kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 593 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Elmo Paelale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 391.20 krooni.

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud –2 205 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu 4 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Elmo Paelalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 7 500 krooni, riigi õigusabi tasu 4 991.40 (3 398.40 + 1 593) ja muu kriminaalmenetluse kulu 2 617 (21+391+2 205) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

§ 412

lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 5