märtsi 2006 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Leho Lepotalo Prokurör Külli Saks Kaitsja vandeadvokaat Ann Saar Süüdistatav Leho Lepotalo Resolutsioon Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas: Jätta Tartu Maakohtu
lg 2 järgi ning karistati vangistusega 4 aastat.
lg 1 alusel suurendati Tartu Maakohtu 02.07.2004 otsusega mõistetud ärakandmata karistust 11 kuud ja 27 päeva Tartu Maakohtu 18.01.2005 otsustega mõistetud ärakandmata karistuse 8 kuu vangistusega osaliselt ning mõisteti nimetatud otsuste järgi L. Lepotalole liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust.
lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 02.07.2004 ja 18.01.2005 otsustega mõistetud ja moodustatud liitkaristuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohesele täitmisele 1 aasta vangistust, karistuse kandmise aja algust arvestada L. Lepotalo kinnipidamiskohta saabumisest. Vangistust 4 aastat ja 3 kuud ei pöörata täitmisele kui L. Lepotalo ei pane 3 aasta katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja järgib katseajal
lg l sätestatut.
lg 1 alusel võeti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära üheks aastaks.
lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kuni karistuse kandmisele asumiseni kohaldati L. Lepotalole tõkend - elukohast lahkumise keeld. Maakohus arutas L. Lepotalole
lg 2 järgi esitatud süüdistust selle, et tema: - juhtides 07.07.2005 kella 17 ajal Tartumaal, Tartu vallas, Kõrveküla-Lähte teel suunaga Lähte poole mootorsõidukit Mitsibishi Galant, registreerimismärgiga 579 ALK, rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 159 nõudeid, mille kohaselt reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul peab kõrvalteel sõitev juht andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed, sõltumata tolle juhi sõidusuunast ja eiras reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul ristmikule välja sõites eesõigusmärgi LM 221 „Anna teed" nõudeid, mistõttu sõitis külje pealt sisse Kärkna-Korbatu maantee 4. kilomeetril liikuvale sõidueesõigust omavale mootorsõidukile Mazda 626, registreerimismärgiga 022 AMY, mida juhtis S.T. Liiklusõnnetuses hukkusid sõiduautos Mazda 626 viibinud S. T. ja P. K. Sõiduautos Mazda viibinud S.K. sai eluohtliku tervisekahjustuse ning suri haiglas 06.08.2005 Sõidukis Mazda viibinud F.K. sai kergeid tervisekahjustusi. L. Lepotalo tunnistas ennast maakohtus temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Maakohus ei tuvastanud L. Lepotalo süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus ei tuvastanud süüdistatava suhtes karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on
Kuigi kannatanud väidavad, et süüdlasel puudus kahetsus juhtunu suhtes, ei kinnita seda kohtuistungil tuvastatud asjaolud. L. Lepotalo väidab, et õnnetuse järgselt oli tal endal ka närvikava sassis. Ta oli haiglas ravil. Kui hukkunute omaksed tulid tema juurde haiglasse, oli ta šokis ja ajas hullu juttu, ei vastutanud oma sõnade eest. Ei mäleta, kas ta väljendas kaastunnet hukkunute omastele. Kui tema üritas saada kontakti kannatanutega, siis nemad ei olnud nõus. L. Lepotalo on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral lühiajaliste vangistustega, mida tingimuslikult ei ole täitmisele pööratud. Tema kuriteod on kahjustanud õiguskorraga kaitstud kahte erinevat õigushüve: omandit ja inimest ümbritsevat looduskeskkonda. Väärteomenetluses on ta karistatud kaheksal korral rahatrahvidega. Kriminaalasja kohtumenetluse käigus on ta asunud trahve tasuma. Trahve on tasutud 6294.10 krooni ulatuses (tl 154). Edaspidiseks tasumiseks on kohtutäituri juures tehtud maksegraafik. L. Lepotalo on määratud Tartu Maakohtu 02.07.2004 otsusega kriminaalhooldusele. Käitumiskontrolli ajaks täitmiseks määratud kontrollnõudeid on ta täitnud. Kriminaalhooldaja korraliste ettekannete andmetel on L. Lepotalo isik, kes soovib oma elus muudatusi ette võtta ning heastada kõik oma kriminaalse tegevuse tagajärjed. Kuigi L. Lepotalo käitumine tervikuna tema soovi veel ei kinnita, on tema suhtumises toimunud rida positiivseid muutusi, mis võiksid toetada seaduskuulekust ja vähendada tahtliku kuriteo toimepanemise riske. Töökohast OÜ-st Fogentia iseloomustatakse Leho Lepotalot positiivselt. Ta töötab alates 01.09.2005 palkmajade ehitajana. Tööülesannete korrektse täitmise tõttu sai võimalikuks tema edutamine meistriks (tl 155). Maakohus leidis, et arvestades eelnimetatud asjaolusid on võimalik L. Lepotalot mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest
Lisakaristusena tuleb süüdlaselt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuigi L. Lepotalo on kuriteo toime pannud katseajal, lubab
lg 6 uuesti kohaldada karistusest tingimisi vabastamist koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Arvestades L. Lepotalo muutusi tema eluviisides ja teo toimepanemist ettevaatamatusest on võimalik mõistetavat põhikaristust osaliselt täitmisele mitte pöörata. Karistusest täielikult vabastamine ei ole võimalik teo raske tagajärge tõttu. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu L. Lepotalo esitas apellatsiooni, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega mõista kergem karistus. Apellatsiooni kohaselt on maakohus
lg l p 3 alusel arvestanud karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. L. Lepatalo kahetseb juhtunut ja avaldab oma siirast kahetsust. Vangistus üks aasta on liiga raske karistus. L. Lepatalo on senisest elust teinud põhjalikud järeldused ja saab anda lubaduse, et edaspidi käitub õiguskuulekalt. Ta on kriminaalhooldaja järelevalve all, kes on teda palju aidanud. L. Lepatalo on hakanud hüvitama kahjusid. On tõenäoline, et vabanemisel peab hakkama otsima töökohta, mis veelgi enam pikendab kahjude hüvitamist. Ta on perekonna ainuke toitja, poeg on sündinud 11.03.2005. L. Lepatalo ei soovi enese süüst vabastamist, kuid ka tema sai liiklusõnnetuse tagajärjel kehavigastusi, mille tulemusena viibis haiglas ja järelravil kokku ligikaudu poolteist kuud. Tema sõiduk muutus kasutamiskõlbmatuks. Vastavalt
§-le 57 võib kohus seda arvestada karistuse mõistmisel kergendava asjaoluna. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata, mistõttu KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel puudub vajadus korrata maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid, mis käsitlevad L. Lepotalole karistuse mõistmist. Need asjaolud lähtuvad
§-s 56 fikseeritud karistamise alusest. Süüdistatav on toime pannud liikluskuriteo, mille tulemusena hukkus kolm inimest. Süüdistuse sisust nähtub, et L. Lepotalo oli äärmiselt hooletu lihtsas liiklussituatsioonis, ta ei andnud teed peateel liikuvale sõidukile. Liiklusalaste väärtegude eest on teda varem karistatud kaheksal korral. Samuti nähtub kriminaalasja materjalidest, et kuritegude toimepanemise eest on teda karistatud kolmel korral ja arutusel oleva kuriteo pani ta toime kohtu poolt eelmise kuriteo ees määratud katseaja kestel. Maakohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust ja ka seda, et tema suhtumises õiguskuulekusse on toimunud positiivseid muutusi, aga samuti seda, et oma tööülesandeid täidab ta korrektselt. Eelnevat arvestades on maakohus, mõistes L. Lepotalole liitkaristuseks 5 aastat ja 3 kuud vangistust, kusjuures reaalselt ärakandmisele määrati 1 aasta vangistust, arvestanud kõigi karistamise aluseks olevate asjaoludega ja seejuures eriti karistust kergendavate asjaoludega, mistõttu apellatsiooni põhjendused ei anna põhjust L. Lepotalole mõistetud karistust kergendada. Selleks ei anna alust ka perekonnas väikese lapse olemasolu ja see, et ta ka ise liiklusavariis vigastada sai. L. Lepotalol tuleb väga raskete tagajärgedega lõppenud liiklusavarii põhjustamise eest ära kanda üheaastane vangistus ja hiljem kriminaalhoolduse toel näidata suutlikust edaspidine elu elada õiguskuulekalt. Aarne Sarjas Mati Kartau Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.