4-06-4439\3

Väärteoasi nr 4-06-4439 MÄÄRUS

1. oktoobril
2. a. Tartus Kalevi 1 Tartu kohtumajas, Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, läbi vaadanud Sirje Soosaare kaebuse Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissari Marek Tiiratsi 27.06.
3. a. otsusele väärteoasjas nr 2602,06,008041, tegi kindlaks: Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tunnistati Sirje Soosaar Lõuna Politseiprefektuuri 27.06.
4. a. otsusega väärteoasjas nr 2602,06,008041 süüdi liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 1500.- krooni. Sirje Soosaar esitas 11.10.
5. a. Tartu Maakohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. Kaebaja taotleb kohtult väärteoasjas nr 2602,06,008041 kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, otsuse uuesti läbivaatamist ja kohtutäituri tasu tühistamist. Sirje Soosaare selgituse kohaselt ei tehtud temale teatavaks tagaselja politsei poolt tehtud otsust. Ta sai määratud rahatrahvist teada alles 14.09.
6. a. kohtutäituri täitmisteadet kätte saades. Selle aja peale oli otsuse peale esitatava kaebuse viimasest tähtajast möödas juba 2 kuud. Kohtunik leiab, et Sirje Soosaare taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale maa- või linnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse vanemkomissari 27.06.
7. a. otsusele kaebuse esitamise viimaseks tähajaks oli 14.07.
8. a. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1, 2 sätestavad, et kohus ennistab mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaja. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest (käesoleval juhul väärteomenetlusest) kõrvalehoidumisega ja 2) muu asjaolu, mida kohus peab mõjuvaks. Kohtunik leiab, et mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 1, 2 järgi ei saa lugeda asjaolu, et kaebuse esitaja tutvus otsusega oluliselt hiljem pärast selle kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks tegemist või isegi pärast otsuse jõustumist. Väärteoprotokolli koostamisel mägitakse protokolli ka tähtpäev, alates millest on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega pidi Sirje Soosaar olema teadlik nii sellest, millal tal on võimalik otsusega tutvuda kui ühtlasi ka sellest, et otsusega tutvumiseks peab menetlusalune isik ise pöörduma kohtuvälise menetleja poole. Oma kaebuses, taotledes kaebetähtaja ennistamist, ei ole kaebaja nimetanud ka mõjuvaid põhjusi, mis takistasid teda rohkem kui 2 kuu jooksul kohtuvälise menetleja juurde otsusele järele minemast. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, et kuigi Sirje Soosaar sai enda väitel talle määratud rahatrahvist teada 14.09.
9. a., esitas ta kaebuse kohtule sellest alles 27 päeva möödumisel. VTMS § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud peale VTMS § 114 lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jätab kohtunik Sirje Soosaare kaebuse läbi vaatamata ning tagastab kaebuse temale. Juhindudes VTMS § 118 lg 2 p 1, § 38 lg 1, KRMS § 172, kohtunik määras: Jätta Sirje Soosaare taotlus möödalastud kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kaebetähtaeg ennistamata. Jätta Sirje Soosaare kaebus läbi vaatamata ja tagastada see kaebajale. Määruse peale on kohtumenetluse poolel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud tema või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik