Kriminaalasi nr. 1-04-228 KOHTUOTSUS (resolutiivosa) Eesti Vabariigi nimel 09.jaanuaril 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohus: kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August

§ 183lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi Juhindudes Kr

MS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Vadim Gavrilov

§ 183lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks üks

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks neli

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks Vadim Gavrilovile mõista neli

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Vadim Gavrilovi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 29.juuni 2004.a. Vadim Gavrilovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena Vadim Gavrilovilt sundraha seitse tuhat viissada

§ 83

alusel konfiskeerida; Hansapanga maksekorraldus ja CD plaat salvestatud digitaalfotodega jätta toimiku materjalide juurde; X kuuluv EV pass K1057127, mis on tagastatud omanikule, vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Riigituludesse välja mõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus tervikuna kuulutatakse kohtu kantselei kaudu alates 03.veebruarist 2006.a. Kohtunik Rahvakohtunikud Rahvakohtunikud Kriminaalasi nr. 1-04-228 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 09.jaanuaril 2006.a. Tartus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohus: kohtunik Anneli Tanum rahvakohtunikud Sirje Esko ja August Kiivit tõlgid Kristiina Noor ja Aljona Frolenko sekretärid Signe Nõmm ja Liina Parv ringkonnaprokurör Kretel Tamm kaitsja Marge Tamme arutades avalikul kohtuistungil kriminaalasja Vadim Gavrilov, IK 37303090016, sünd. 09.märtsil 1973.a. Tartus, venelane, määratlemata, emakeel – vene, haridus 8 klassi, vabaabielus, eluk. Tartu, Kaunase pst. 39-20, kriminaalkorras varem karistatud, karistatus kustunud, väärteokorras karistatud, tõkendina kohaldatud vahistamine, süüdistuses

§ 183

lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi tuvastas : Vadim Gavrilovi süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja viisil korduvalt väikeses koguses, s.o vähem kui 1 gramm narkootilist ainet amfetamiini, mida müüs Tartus Annelinnas ja Ravila tänava piirkonnas ajavahemikus maist kuni juuni lõpuni igal nädalal umbes kahel korral 0,5 kuni 1 grammi suuruste koguste kaupa Andžei Mändile ning andis 25.juunil 2004. a. hommikul ja 26.juuni 2004.a. õhtul Tartus aadressil Ravila 52-2 ühe doosi suuruse koguse amfetamiini tarvitamiseks Kristina Zablotskajale. Sellega pani Vadim Gavrilov toime narkootilise aine väikeses koguses edasiandmise eesmärgil omandamise ja edasiandmise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, s.o

§ 183lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Veel süüdistatakse Vadim Gavrilovi selles, et tema omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 144,54 grammi pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,74 grammi puhast amfetamiini, s.o narkootilist ainet suures koguses ning hoidis seda enese juures ja oma viibimiskohas Tartus aadressil Ravila 52-2 kuni 29.juunini 2004.a., mil see politsei poolt tema kinnipidamise käigus ja nimetatud aadressil asuva korteri läbiotsimise käigus ära võeti. Vadim Gavrilov omandas tuvastamata ajal, kohas ja viisil vähemalt 52 ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiini (MDMA-d) sisaldavat tabletti, s.o narkootilist ainet suures koguses ning hoidis neid tablette enese juures ja oma viibimiskohas Tartus aadressil Ravila 522 kuni 29.juunini 2004.a., mil see politsei poolt tema kinnipidamise käigus ja nimetatud aadressil asuva korteri läbiotsimise käigus ära võeti. Sellega pani Vadim Gavrilov toime narkootilise aine suure koguse omandamise isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo, s.o

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Vadim Gavrilov eitab täielikult oma süüd

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 184lg 2 p 2 järgi tunnistab ta end süüdi osaliselt.

Kohus, hinnates kohtuistungil uuritud tõendeid kogumis, on seisukohal, et Vadim Gavrilovi süü talle esitatud süüdistustes on täielikult tõendamist leidnud. Vadim Garvilovi süü

§ 183

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos on tõendatud järgmiste tõenditega kogumis. Kriminaalasjas tervikuna omab tähtsust asjaolu, et Vadim Gavrilov kasutas juunis

1. a. korterit aadressil Tartu Ravila tn 52-
2. Nimetatud asjaolu tõendavad: - Tunnistaja Marina Cojocaru kohtus antud ütlused selle kohta, et ta on Ravila tn 52-2 korteri omanik. 2004.a. juunis, vist 20.juunil., üüris ta selle suulise üürilepingu alusel välja Vitali nimelisele mehele. Vitaliga oli kaasas Vadimi nimeline mees, kes ka pidi korterit kasutama hakkama. Ta andis Vitalile 3 võtit, s.o ühe komplekti võtmeid. Võtmed sai ta tagasi politseist. - Tunnistaja Vitali Tsilmani kohtus antud ütlused selle kohta, et
3. a. suvel üüris ta koos Vadim Gavriloviga korterit Ravila tn-s, kuna neil oli vaja kohta, kus sõpradega õlut juua. Elama hakata nad seal ei kavatsenud. Neil oli Gavriloviga kahepeale kaks komplekti võtmeid. - Tunnistaja Kristina Zablotskaja kohtus antud ütlustega, et Vadim Gavriloviga tutvus ta 2004, a. ja käis mehel ka külas Ravila tänaval. Ta järeldas, et mees elas seal, kuna nad sõitsid alati sinna ja korter nägi välja, nagu elataks seal pidevalt. - Ka Vadim Gavrilov ise tunnistab oma seotust korteriga, andes ütlusi, mille kohaselt üüris Tartus Ravila tn 52-2 korterit tema sõber Vitali Tsilman ja ka tema pidi seda korterit kasutama hakkama selleks, et oleks, kus naistega olla. Üüri pidid nad maksma kahepeale. Võtmeid oli neil ka kaks komplekti. Asjaolu, et süüdistatav omandas süüdistuses näidatud ajal narkootilist ainet amfetamiini edasiandmise eesmärgil ja andis seda ka edasi, on tõendamist leidnud järgmiste tunnistajate ütlustega ja dokumentaalsete tõenditega kogumis: - Kristina Zablotskaja kohtus ja eeluurimisel antud ütlustega, et Vadim Gavrilovilt on ta saanud amfetamiini 2-3 korral korraga 0,5 grammi ja raha ta selle eest maksnud ei ole. Amfetamiini sai ta Vadim Gavrilovilt nii Ravila tn 52-2 korteris kui ka väljaspool seda. Viimati andis Vadim Gavrilov talle narkootikume 29.juunil 2004.a. Seekord tuli ta korterisse koos Vadim Gavriloviga kl 03.00 või 04.00 ajal öösel. Eeluurimisel 30.juunil
4. a. on tunnistaja täpsemalt mäletanud kuupäevi, tunnistades, et Vadim Gavrilovi käest sai ta amfetamiini ka 25.juunil 2004.a. hommikul ja 26.juunil
5. a. õhtul. Mõlemal korral võttis Vadim Gavrilov minigrip kilekoti, milles oli amfetamiin, välja oma pükste taskust ja nad süstisid seda endile koos (tl 31-32). Peale avaldamist ütleb tunnistaja, et ta ei mäleta käesolevaks ajaks, mis kuupäevadel ta sai Vadim Gavrilovilt narkootikume ja mida ta tegi jaanipäeva paiku, kuid ta tunnistas õigeks oma eeluurimisel antud ütlused. - Tunnistaja Andžei Männi kohtus ja eeluurimisel 14.septembril 2004.a. (tl 71-72) antud ütlustega kogumis. Andžei Mänd tunnistab, et 2004.a. suvel ja samuti kahe aasta jooksul enne seda, tarvitas ta narkootikume. Andžei Männi kohtuistungil antud ütlused ei olnud väga täpsed, kuigi ta tunnistas ka kohtus, et ta on korduvalt ostnud amfetamiini 0,5 g kaupa isikult Ravila tn-s ja ühel korral andis ta sellele isikule panti oma passi. Passi pidi ta tagasi saama, kui toob raha. Täpsemaid ütlusi on tunnistaja andnud eeluurimisel, millised ta on kohtuistungil tunnistanud ka õigeteks. Kohus leiab, et tema eeluurimisel antud ütlused on usaldusväärsed, kuna need on antud juba septembris 2004.a., ta on nende juurde jäänud kohtuistungil ja neid kinnitavad ka teised kriminaalasjas kogutud tõendid, mida kohus vaatleb alljärgnevalt. Tunnistaja avaldatud ütluste kohaselt mais 2004.a. tutvustas üks narkomaan talle narkootikumidega tegelevat Vadikut. Ta ostis Vaidkult amfetamiini paaril korral nädalas korraga 0,5-1 g ja nii paari kuu jooksul hinnaga 250.- kr/g. Ostmine käis nii, et ta helistas Vadiku numbrile 59013053 ja küsis lühidalt, kas Vadikuga on võimalik kohtuda. Kui Vadik vastas jaatavalt, siis leppisid nad kokku kohtumispaiga. Kohtumised olid peamiselt Annelinnas või Ravila tn kandis. Viimasel korral Vadikult narkootikume ostes tal raha ei olnud ja ta pani 0,5 grammi amfetamiini eest oma passi Vadikule panti. See kohtumine toimus Ravila tn lõpus bussipeatuses. Passi pidi ta kätte saama raha vastu paari päeva pärast (tl 71-72). - Äratundmiseks esitamise protokolliga 14.septembril 2004.a., kus Andžei Mänd tundis kolme foto seast Vadim Gavrilovi fotol ära isiku, kellelt ta kahe kuu jooksul korduvalt ostis amfetamiini (tl 73-76). – Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 0000226, millest nähtub, et 29.juunil 2004.a. leiti Kristina Zablotskaja uriinist amfetamiini ja tal tuvastati narkootilise aine tarvitamise tunnused (tl 13-14). - Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 0000225, millest nähtub, et 29.juunil 2004.a. leiti Vadim Gavrilovi uriinist amfetamiini ja tal tuvastati narkootilise aine tarvitamisest põhjustatud joove (tl 11-12). - Läbiotsimise protokolliga 29.juunil 2004.a., millest nähtuvalt aadressil Tartus Ravila tn 52-2 leiti läbiotsimise käigus elutoast telerilaua teisest sahtlist NOKIA 3310 karbi seest EV pass Andžei Mänd nimele (tl 5-10). Nimetatud pass tunnistati ka asitõendiks ja teostati selle vaatlus (tl 15, 16-26). - Asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtuvalt Vadim Gavrilovilt kinnipidamisel ära võetud telefonis SIEMENS (tl 3) oli kasutuses sama number, mille kaudu Andžei Mänd leppis narkootikumide müüjaga kokku kohtumisi, s.o number 059013053 (tl 82-85). Vadim Gavrilov ise eitab oma süüd täielikult, väites, et tema tarvitas amfetamiini küll omaks tarbeks, kuid edasi ta seda kellelegi ei andnud. Asjaolu, et tema kasutuses olnud Ravila tn 52-2 korterist leiti läbiotsimisel Andžei Männi pass, on ta põhjendanud sellega, et jaanipäeva paiku, s.o kuskil 24.-26.juunil või 28.juunil 2004.a., andis ta korterit kasutada Rusja nimelisele tuttavale. Pass ja korterist leitud narkootikumid kuulusid ilmselt Rusjale. Kohus on seisukohal, et Vadim Gavrilovi sellised ütlused on paljasõnalised ja antud enda süüst vabastamiseks. Süüdistades küll Rusjaks kutsutavat isikut, ei ole Vadim Gavrilov osanud selle isiku leidmisele ise kuidagi kaasa aidata. Ta ei tea tema nime, elukohta, töökohta, telefoni ega mingeid teisi andmeid. Kohtuistungil on Vadim Gavrilov öelnud, et narkootikume sai ta ise Rusja kaudu, helistades selleks mehele. Rusja number oli tal aga telefonis, mis tal 29.juunil 2004.a. Andrei Štšepetovi autosse jäi. Eeluurimisel 17.septembril 2004.a. on ta aga tunnistanud, et Rusja numbrit ei ole tal kunagi olnudki ja Rusjal telefoni üldse ei olnud. Seega on ta ise andnud vastuolulisi ütlusi. Samuti on Vadim Gavrilovi tema süüd eitavad ütlused täielikult ümber lükatud Kristina Zablotskaja ja Andžei Männi ütlustega, äratundmiseks esitamise protokolliga, läbiotsimise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga ja Kristina Zablotskaja ja Vadim Gavrilovi joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktidega. Tunnistajate Kristina Zablotskaja ja Andžei Männi ütlused on loogilised ja kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohus hindab nende ütlused seega usaldusväärseteks. Asjaolu, et Vadim Gavrilov oli isikuks, kellelt Andžei Mänd ostis kahe kuu jooksul amfetamiini, tõendab kaudselt ka see, et kohtumised müüja ja Andžei Männi vahel toimusid kas Annelinnas või Ravila tänavas. Kriminaalmenetluse käigus on selgunud, et Vadim Gavrilov elas Kaunase pst-l ja kasutas korterit Ravila tn. lõpus. Seega toimusid kohtumised Vadim Gavrilovi viibimispaikade lähedal. Tunnistaja ütluste kohaselt sai ta sellelt isikult amfetamiini osta alates maist kahe kuu jooksul ja siis edasi oli mehe telefon välja lülitatud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peeti Vadim Gavrilov kahtlustatavana kinni 29.juunil 2004.a. (tl 3) ja tema suhtes kohaldati vahistamist Tartu Maakohtu 01.juulil 2004.a. määrusega (tl 36-37). Seega on loogilised tunnistaja ütlused selle kohta, et peale juunit ei saanud ta enam isikut, kes talle narkootikume müüs, telefonitsi kätte. Andžei Männi ja Kristina Zablotskaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka asjaolu, et 29.juunil 2004.a. leidis politsei Ravila tn 52-2 korterist amfetamiini. Seda näitavaid tõendeid hindab kohus allpool oma otsuses. Joobeseisundi tuvastamise aktid koos teise tõenditega kogumis näitavad, et Kristina Zablotskaja ja Vadim Gavrilov olid koos olnud varahommikust, s.o kl 03.00 või kl 04.00-st alates ning 29.juunil 2004.a. peale kl 18.00 tuvastati neil mõlemal amfetamiini tarvitamise tunnused. Vadim Gavrilov on end õigustanud ka väitega, et 23.-25.juuni 2004.a. oli ta suvilas jaanipäeva pidamas ja temaga oli kaasas ka Vitali Tsilman. Vitali Tsilman on seda ka ise tunnistanud, öeldes, et Elva lähedal asuvasse suvilasse sõitsid nad 23.juuni õhtul vastu 24.juunit ja lahkusid 24.juuni õhtul või 25.juuni 2004.a. hommikul. Samas möönab Vitali Tsilman, et on võimalik, et Vadim Gavrilov käis suvilas oleku ajal vahepeal linnas, kuid ta hästi ei usu seda ja arvab, et oleks seda siiski märganud. Kohus leiab, et asjaolu, kas Vadim Gavrilov oli 23.-25.juunil 2004.a. suvilas jaanipäeva pidamas või käis sealt vahepeal ka ära, ei oma kriminaalasjas tähtsust. Kristina Zablotskaja ütlustest nähtub, et amfetamiini sai ta süüdistatavalt 25.juuni hommikul ja 26.juuni õhtul. Nii Vadim Gavrilovi kui Vitali Tsilmani ütlustest nähtub, et 25.juuni hommikul olid nad juba Tartus tagasi. Samuti ei tõenda asjaolu, kas Vadim Gavrilov oli või ei olnud suvilas, seda, et nimetatud ajal oleks Tartus Ravila tn korteris ööbinud keegi Rusja nimeline isik. Vadim Gavrilov on kinnitanud, et 29.juunil
6. a. tõi ta korterisse Kristina Zablotskaja, et see seal koristaks, kuna ta ei tahtnud, et Vitali Tsilman saaks teada, et ta on korterit kellelegi ööbimiseks välja andnud. Nimetatud ütlused on ümber lükatud Kristina Zablotskaja ütlustega selles, et ta küll koristas sel päeval seal korteris, kuid selleks ei olnud mingit erilist põhjust ning Vadim Gavrilov tal seda teha ei palunud. Kohus on seisukohal, et arvestades Andžei Männile narkootikumide edasimüümise sagedust ja seda, et aine edasimüümine toimus kindla rahasumma eest, on tõendatud, et narkootikumide edasimüümine ei olnud juhuslikku laadi, vaid Vadim Gavrilov oli need aineid omandanud edasiandmise eesmärgil.

§ 183

lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise eest, samuti selle väikeses koguses ebaseadusliku omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Kohus leiab, et kuivõrd ainsateks tõenditeks, mis näitavad narkootikumide kogust, mille käitlemises Vadim Gavrilovit selles episoodis süüdistatakse, on tunnistajate ütlused ning ei ole võimalik tõendada ainete konkreetseid koguseid ega seda, kui palju selles sisaldus puhast amfetamiini, tuleb Vadim Gavrilov süüdi tunnistada narkootilise aine väikeses koguses edasiandmise eesmärgil omandamises ja edasiandmises. Kohus leiab, et Vadim Gavrilov pani kuriteo toime tahtlikult ja kavatsusega narkootilist ainet teistele edasi anda. Kuriteo pani Vadim Gavrilov toime korduvalt ning seega on talle süüdistus

§ 183lg 2 p 2 järgi esitatud õigesti.

Kohus leiab, et Vadim Gavrilovi süü

§ 184lg 2 p 2 järgi on tõendamist leidnud järgmiste tõenditega kogumis.

29.juunil 2004.a. Vadim Gavrilovi kinnipidamisel võeti temalt ära 3 minigrip kilekotti. Ühes kotis oli 11 valget ristikujulise logoga tabletti ja kahes kotis oli valge pulbriline aine. Leitu pakendati pakendisse 30.juunil

1. a. teostati nimetatud esemete vaatlus (tl 3, 16-26). 29.juunil 2004.a. läbiotsimisel Tartus Ravila tn 52-2 korteris leiti ja võeti ära elutoast telerilaua ülemisest sahtlist 2 minigrip kilekotti kummaski 18 valget tabletti ja 3 minigrip kilekotti valge aine jääkidega ning vatitükki meenutava esemega. Leitu pandi pakendisse nr
2. Sama telerilaua teisest sahtlist leiti NOKIA 3310 karp, milles oli EV pass Andžei Mänd nimele ja minigrip kilekott valge pulbrilise ainega, mis pakendati pakendisse nr
3. Samast leiti veel minigrip kilekott, milles oli 9 minigripp kilekotti roosaka pulbrilise ainega (pakend nr 3) ja minigrip kilekott, milles oli mitukümmend minigrip kotti (pakend nr 4). Elutoas akna juures seinariiulilt leiti Pringles kartulikrõpsude karp, milles oli 2 uut süstalt ning minigrip kott 5 valge tabletiga (pakend nr 5). Elutoa akna alt kirjutuslaua ülemisest sahtlist leiti veel teelusikas valge pulbrilise aine jääkidega ja valge plastnuga (pakend nr 6). Sama kirjutuslaua alumisest sahtlist leiti minigrip kott valge pulbrilise aine jääkidega (pakend nr 6) ja apteekrikaal seitsme erineva kaaluvihiga (pakend nr 7) (tl 5-10). Eeluurimisel tunnistati nimetatud esemed asitõendeiks ja teostati nende vaatlus (tl 15, 16-26). Vadim Gavrilov ise tunnistab ainult tema kinnipidamisel 29.juunil 2004.a. temalt ära võetud 11 valge tableti ja kahes minigrip kotis olnud pulbrilise aine omamist ning samuti seda, et Pringles krõpsude karbis olnud süstlad ning minigrip 5 valge tabletiga kuulusid temale. Asjaolu, et Pringles krõpsude karbis olnud esemed kuulusid Vadim Gavrilovile, tõendab ka ekspertiisiakt nr SS-0922-04/5416, millest nähtub, et krõpsupurgilt avastatud viis identifitseerimiskõlbulikku sõrmejälje fragmenti on jätnud Vadim Gavrilov (tl 58 – 59). Teiste, Tartus Ravila tn 52-2 korterist, leitud esemete kohta väidab Vadim Gavrilov, et need kuulusid Rusjale, kes jaanipäeva paiku seal korteris ööbis. Kohus on eelnevalt juba põhjendanud, miks Vadim Gavrilovi antud Rusja kohta käivad ütlused ei ole usaldusväärsed. 08.juulil 2004.a. teostati ekspertiis, mille kohta koostati ekspertiisiakt nr AN-765-04/5414, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud 52 tabletti (nendest 11 võeti Vadim Gavrilovilt ära tema kinnipidamisel ja 41 leiti Ravila tn 52-2 korterist) kogukaaluga 19,8 g sisaldavad 18-19% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi ja 1,2-1,3% amfetamiinsulfaati. Tablettides on kokku puhast metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) 4,09 g ja puhast amfetamiini 0,186 g. Valge pulber kogukaaluga 54,1 grammi susaldab 1718% amfetamiinsulfaati, milles on puhast amfetamiini 7,14 g. Roosa pulber kaaluga 90,4 g sisaldab 34%amfetamiinsulfaati, milles on puhast amfetamiini 22,6 g. Kolmest minigrip kilekotist, teelusikalt, plastnoalt ja minigrip kilekotis leiti amfetamiini jälgi ja ühes minigirp kilekotis leidus ka MDMA jälgi (jälgedeks loetakse aine kogust alla 0,01 g). Kaalukaussidest ja kaaluvihtidelt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete jälgi ei leitud. Ekspertiisiks esitatud valged pulbrid pakendites 0 ja 2 on sarnased välimuse ja amfetamiini protsentuaalse sisalduse ning suhkru sisalduse poolest. Pulber pakendis 3 on erinev pulbritest pakendites 0 ja
4. Ekspertiisiks esitatud tabletid pakenditest 0, 1 ja 5 on sarnased mõõtmete, keskmise kaalu, värvuse, logu, MDMA ja amfetamiini protsentuaalse sisalduse ning lisandite poolest. Sama logo ning MDMA ja amfetamiini protsentuaalse sisaldusega tablette ei ole käesoleval aastal varem ekspertiisis esinenud (tl 45-47). Seega võeti Vadim Gavrilovilt kokku ära 52 ecstasy tabletti ning 144,54 g pulbrilist ainet, mis sisaldas 29,74 g puhast amfetamiini. Kriminaalasjas on teostatud veel üks ekspertiis ja koostatud ekspertiisiakt nr TR-163-04/5417, milles antud arvamuse kohaselt pakendis nr 0 ekspertiisiks esitatud kolm minigripp kilekotti; pakendis nr 1 viiest ekspertiisiks esitatud minigrip kilekotist neli minigrip kilekotti, pakendis nr 3 ekspertiisiks esitatud üheksa minigrip kilekotti, pakendis nr 4 kümme minigrip kilekotti ja pakendis nr 5 minigrip kilekott pärinevad ühest partiist. Pakendis nr 1 viiest minigrip kilekotist üks minigrip kilekott (vt foto 1 alumine rida) ei pärine teiste ekspertiisiks esitatud minigrip kilekottidega samast partiist (tl 49-52). Vaadates ekspertiisiaktides nr AN-765-04/5414 ja nr TR-163-04/5417 antud eksperdiarvamusi, selgub, et ained ja minigrip kilekotid, mille omamist Vadim Gavrilov tunnistab ja milliste omamist ta ei tunnista, on mitmel juhul sarnased oma koostiselt, välimuselt, kaalult ning paljud minigrip kotid pärinevad samast partiist. Seega tõendab ka nimetatud asjaolu, et kõik süüdistuses toodud esemed siiski kuulusid Vadim Gavrilovile. Samuti lükkab Vadim Gavrilovi tema süüd eitavad ütlused ümber ekspertiisiakt nr GE-267704/5415, milles antud eksperdiarvamuse kohaselt leiti ekspertiisi käigus mitmetelt minigrip kilekottidelt DNA profiile, mis on kokkulangevad Vadim Gavrilovi võrdlusproovis määratletud DNA profiiliga (tl 40, 54-56). Nimetatud jälgede olemasolu minigrip kottidel tõendab selgesti, et Vadim Gavrilov on ekspertiisiaktis nimetatud minigrip kotte katsunud ning need ei olnud sahtlites tema teadmata. Kohus on seisukohal, et eeltoodud tõenditega kogumis on täielikult tõendamist leidnud, et Vadim Gavrilov omandas ja hoidis
5. a. juunis süüdistuses toodud narkootilisi aineid.

§ 184

lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, salakaubaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Nimetatud redaktsioon jõustus 01.juulil 2005.a.Vadim Gavrilovi poolt kuriteo toimepanemise ajal kehtis veel Vabariigi Valitsuse määrus „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikese ja suure koguse määrade kehtestamine“, mis sätestas amfetamiini suureks koguseks 1 grammi ja ecstasy ehk metüleendioksümetamfetamiin (MDMA) suureks koguseks 0,5 g või 10 tabletti. Nimetatud määrus kaotas kehtivuse 01.juulil 2005. a. Seega ei ole käesoleval ajal kuskil grammilise täpsusega sätestatud, millisest kogusest alates võtta amfetamiini või ecstasy kogust suurena. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud kriminaalasja lahendamisel saab aluseks võtta ikkagi nimetatud kehtivuse kaotanud määruse. Kui varem loeti amfetamiini suureks koguseks 1 gramm ning käesolevas kriminaalasjas omandas Vadim Gavrilov 29,74 grammi puhast amfetamiini, siis on kohtu arvates ilmselgelt tegemist suure koguse narkootilise ainega. Samuti leiab kohus, et kui varem loeti ecstasy suureks koguseks 10 tabletti, siis 52 tabletti on ka kindlasti suur kogus. Eeltoodud asjaoludel on kohus seisukohal, et Vadim Gavrilov pani süüteo toime tahtlikult ja korduvalt ning ta tuleb

§ 184lg 2 p 2 järgi süüdi tunnistada.

Karistuse põhjendus Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vadim Gavrilov on varem kriminaalkorras karistatud Tartu Linnakohtu 21.märtsi 1990.a. otsusega KrK § 88 lg 3ja § 203 lg 1 alusel vabadusekaotusega 4 aastat ja 6 kuud tingimisi 4aastase katseajaga (tl 93). Karistus on kustunud. Käesolevas kriminaalasjas on Vadim Gavrilov toime pannud esimese astme kuriteo. Kuritegu on suunatud rahvatervise vastu. Vadim Gavrilovi käitumises tema karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks asjaoluks on selle toimepanemine omakasu ajendil. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksukeskusel puuduvad andmed Vadim Gavrilovi sissetulekute kohta ja tema keskmise päevasissetuleku suurus tuleb – 50.- kr (tl 95, 96).

§ 183

lg 2 p 2 näeb ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 184

lg 2 p 2 näeb kuriteo eest karistuseks ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Kohus on seisukohal, et Vadim Gavrilovit tuleb karistada reaalse vangistusega. Tema poolt omandatud narkootikumide kogused ületavad mitmekordselt narkootiliste ainete suure koguse määrad, ta kauples narkootikumidega vähemalt kahe kuu jooksul süstemaatiliselt, mis näitab, et tegemist ei olnud juhuslike ja harva toimuvate müügitehingutega. Oma tegevusega ohustas Vadim Gavrilov paljude inimeste tervist ning tegeles sellega süstemaatiliselt ning kasu saamise eesmärgil. Kohus leiab, et

§ 183

lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 2 järgi tuleb Vadim Gavrilovile mõista karistuseks vangistus, mis on suurem kui sanktsioonides ettenähtud alammäär. Menetluskuludena tuleb Vadim Gavrilovilt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulud ning advokaadile makstud tasu. Juhindudes KrMS § 126, § 180, § 311-313, § 315, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Vadim Gavrilov

§ 183lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks üks

§ 184lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks neli

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks Vadim Gavrilovile mõista neli

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Vadim Gavrilovi eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise aja alguseks lugeda 29.juuni 2004.a. Vadim Gavrilovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. KrMS § 180 alusel välja mõista menetluskuludena Vadim Gavrilovilt sundraha seitse tuhat viissada

§ 83

alusel konfiskeerida; Hansapanga maksekorraldus ja CD plaat salvestatud digitaalfotodega jätta toimiku materjalide juurde; Andžei Mänd’ile kuuluv EV pass K1057127, mis on tagastatud omanikule, vabastada asitõendi staatusest kohtuotsuse jõustumisel. NOKIA 3110 ja selles olev SIM kaart tagastada Vadim Gavrilovile. Riigituludesse väljamõistetud summad tuleb tasuda 1 kuu jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Riigituludesse välja mõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioon kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtunik Rahvakohtunikud Rahvakohtunikud