1-05-386\1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 1-05-386 1/1-441/05 14.juunil 2006.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Tatjana Petuhhova juuresolekul, prokuröri Andra Sild ja kaitsja Aivar Ennok osavõtul arutas avalikul kohtuistungil üldmenetluses kriminaalasja T S, isikukood XXXXXXX, eestlane, Eesti kodanik, kõrgharidusega, eluk.XXXXXXX, töök.Enco Est OÜ, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses KarS § 121 järgi. Süüdistus T S süüdistatakse selles, et tema 04.09.2004.a. kella 03.00 ajal öösel viibides XXXXXX saunas lõi rusikaga ühel korral näkku põse piirkonda alaealist R Ü (sünd.XXXX.a.), tekitades näo põrutuse. Samuti tema samal ajavahemikul ja samas kohas läks alaealise M L juurde ja lõi viimasele rusikaga näkku – otse vastu nina, mille tagajärjel hakkas kannatanu nina tugevasti veritsema. Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr.1181 olid alaealise M L tekitatud eelnimetatud löögi tagajärjel järgmised tervisekahjustused – ninaluu murd, ühe lõikehamba krooni osaline defekt ja limaskestaalune verevalum alahuulel. Sellise tegevusega pani T S toime teise inimese löömise ja tervise kahjustamise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav T S ei ole ennast süüdi tunnistanud. Kohtuistungil seletas süüdistatav T.S, et ei ole viibinud sellel ajal selles kohas. Sellel öösel magas ta kodus, mida kinnitab elukaaslane. Kohtuistungil uuritud tõendid Kannatanu M L kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 04.09.2004.a. on näinud süüdistatavat saunas (kohtuistungil näeb teda teist korda): astusid kaks meest tumedates riietes ja nokamütsides, näol tumedad triibud ja küsisid koera kohta. Mehed viisid R Ü õue. Seejärel tuli K, keda ta varem on Kehra vahel näinud, tagasi ja läks T välja. Seejärel tuli teine mees tagasi ja lõi teda näkku, millest hakkas verd jooksma ja ta kaotas teadvuse. Toibudes läks ta kaevu juurde ennast pesema, kus K vabandas ja palus juhtunust mitte rääkida. Nad arutasid omavahel toimunut ja M ütles, et teab neid mehi. Et tegemist oli S, sai M hiljem teada, aga K nime ütles kohe. Fotode järgi äratundmiseks esitamise 10.12.2004.a. protokolli kohaselt M L seletas, et ”mulle esitatud kolmelt fotole ei ole mul võimalik ära tunda mind löönud isikut, kuna saunas oli hämar ja tal olid näo peale triibud tõmmatud” (tl 71-72). 2 Kannatanu R Ü ütlustest nähtub, et 04.09.2004.a. oli ta sõpradega saunas ja oli magama jäänud, kui sauna tuli kaks tundmatu meest ja üks nendest lõi talle rusikaga näkku. Siis viisid mehed teda saunast välja ja väänasid veel käsi. Ta läks sauna tagasi, välja koos I läks M. Siis teine mees lõi M rusikaga näkku, M hakkas ninast verd jooksma. Hiljem paluti M käest vabandust. Mehele, kes teda lõi, ei julgenud ta otsa vaadata. Fotode järgi äratundmiseks esitamise 12.12.2004.a. protokolli kohaselt R Ü seletas, et ”mulle esitatud kolmelt fotole ei ole mul võimalik ära tunda mind löönud isikut, kuna hirmul ja just magamast ülesse aetud” (tl 74-75). Tunnistaja A Ü ütlustest nähtub, et saunapeolt tuli poeg tagasi kella 8 ajal hommikul ja rääkis juhtunust õhtul, et temale ja M tuldi kallale. R olid käsi ja lõug valusad. Süüdistatava nime sai teada ühel järgmisel päeval I.N ja M käest. Kannatanu I N (M L ema) ütlustest nähtub, et juhtunust sai teada järgmise päeva lõunaajal ja siis poeg ei osanud öelda, kes lõi. Sauna tulnud mehed tundis ära M T. Ta oli vestenud I K, viimane ei öelnud teise mehe nime. Ühel järgmisel päeval tuli nende juurde T S ja tahtis, et poeg teda vaataks, kas ta on lööja. Esitas tsiviilhagi raviteenuste, õigusabikulude ja morralse kahju hüvitamiseks. Tunnistaja M T ütlustest nähtub, et 04.09.2004.a. tema vanaisa saunas oli pidu, kuhu tulid kaks meest, käskisid muusika vaiksemaks panna ja küsisid koera kohta. Nägusid ta ei näinud, sest meestel olid nokamütsid ja näol triibud. R tiriti õue, löömist ta ei näinud. Kui R sauna tagasi tuli, oli ta I teises ruumis. Kui mehed läksid ära, ütles M, et oli vaja vastu panna, kohe tulid I ja T uksest sisse, T läks M poole ja lõi M. Siis viidi M kaevu juurde. Kui mehed lahkusid, nad arutasid omavahel ja ta ütles mõlema mehe nimed. T S ta tundis ära hääle järgi, kui paari päeva pärast viimane nende juures käis ja rääkis vanematega. Siis ta ütles vanemate ja T S kuuldes, et T S on lööja. Tunnistaja K J ütlustest nähtub, et nad seltskonnaga olid saunas ja öösel tuli sauna süüdistatav koos sõbraga, nende nimed sai ta teada paar päeva hiljem. T.S oli nahktagis ja nokamütsis. Ivo esitas küsimusi koera kohta R, T viis R saunast välja ja lõi rusikaga näkku. 5-10 minuti pärast nad tulid tagasi. Seejärel läksid I ja T ära, nad hakkasid omavahel rääkima ja Taavi tuli tagasi, sest kuulis, et keegi tahtis vastu hakata ning lõi M rusikaga näkku. Siis oli mingi vestlus, me ei tohtinud kellelegi juhtunust rääkida. M ütles, et tunneb mehi. T S tundis ära kehaehituse, kaela ja hääle järgi. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 14 või 15.12.2004.a. K J seletas: minule esitatud kolmelt fotolt meenutab minule seda inimest, kes lõi L ja Ü fotol nr.2 olev isik kaela ja õlgade piirkonna järgi (tl 82-85). Tunnistaja K T ütlustest nähtub, et sauna tulid süüdistatav ja teine mees. Üks oli pikem ja teine peenem. Peenem mees läks R juurde, võttis kõrist kinni ja lohistas ruumist välja. Teine, lühem mees samal ajal ajas juttu. Väljas nad oli u 10 minutit, siis ütlesid veel paar sõna ja läksid minema. M ütles, et oleks pidanud vastu hakkama. Siis astusid mehed kohe tagasi, T S lõi rusikaga M näkku. Mindi kaevu juurde pesema, mehed ähvardasid, et ei tohi sellest rääkida. Pikem mees on T S, saunas nägu ei näinud, torkas silma pikkus ja kehaehitus. Jõudis järeldusele, et see mees on T S, nähes teda kohtu koridoris üldise kehaehituse ja näokuju järgi. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 15.12.2004.a. K T seletas: minule esitatud kolmelt fotolt ei tunne ma ära L ja Ü lööjat, kuna fotol olevad isikud ei tundu olevat sarnased poiste lööjaga (tl 78-81). 3 Tunnistaja A K ütlustest nähtub, et sauna tulid järsku kaks meest ja küsisid koera kohta, R viis välja suurem, pikem mees, teine rääkis M. Löömist ei näinud. Ta puhastas M nägu pärast löömist, mehed käskisid toimunu ära unustada, siis kuulis ka häält. M tundis mehed ära. Äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt 17.12.2004.a. A K seletas: minule esitatud kolmelt fotolt ei tunne ma ära L ja Ü lööjat, kuna need ei sarnane 04.09.2004.a. Männi talu saunas käinud isikutele, kes L ja Ü lõid (tl 86-89). Tunnistaja E R kinnitas, et 03.09.2004.a. tuli tema elukaaslane T S koju teisel korrusel asuvasse korterisse kella 23.00 ajal, seejärel T.S koos P R sõitis linna korteris töötanud töömeest kontrollima, kella 01.00 ajal nad tulid tagasi. Tema juures oli juukseid värvimas A L. T läks magama, A L läks ära kella 02.00 ajal, tema aga tegeles seentega ja läks magama kella 03.30-04.00 ajal. Tunnistaja A L kinnitas, et T S on tema tädipoeg. 03.09.2004.a. läks ta T juurde kella 22.00 ajal, sest juuksurist elukaaslane järgmisel päeval pidi ära sõitma. Vähese aja möödudes tuli koju T S. Siis T.S käis vahepeal ära ja tuli koju tagasi umbes pool tundi enne, kui ta lahkus kella 02.00 ajal. Tunnistaja P R seletas, et 03.09.2004.a. kuni kella 23.00-ni mängis ta T S sulgpalli. Siis palus T, et on vaja Tallinnasse sõita (Narva maanteel asuvas korteris käis ta töömehega rääkimas). Tagasi Kehrasse jõudes läksid nad T S korterisse, ta tegi midagi arvutiga ja T.S läks magama, tema läks enda juurde koju. Tunnistaja I K ütlustest nähtub, et tema talumaja asub 400m kaugusel saunast ja kui sauna suunas sõitis valge auto, ta läks sauna küsima koera kohta, mille samasugune auto oli alla ajanud. Temaga kaasas ei olnud T S. Temaga kaasa tuli mees, kelle nime ta ei tea ja kes on temast pikem ja kõhnem, tumedas riietuses ja nokamütsiga. Sauna nad läksid pärast kella 01.00. Tundmatu mees tuli tema juurde kella 22.00 ajal, aitas autot remontida (ta oli tulnud naabrinaise juurde, kes oli ära surnud). Saunas palusid nad muusika vaiksemaks panna, tundis M ära. Nad väljusid saunast, siis karjuti seal, et pekstakse neid läbi ning temaga kaasas olnud mees läks sauna. Löömismomenti ta ei näinud, oli pesuruumis. See mees pärast seletas, et lõi solvamise pärast. Järgmisel päeval kohtus N, ise ei pakkunud kompensatsiooni, N küsis 5 või 10 tuhat krooni kella 17.00-ks, muidu pöördub politseisse. Ta ei rääkinud N tundmatust mehest, N ise ütles, et see oli T, ta ei saanud midagi teha. Seda meest kohtas ta 12.04.2006.a. Kehras ja sai teada nime ja telefoninumbri. Tunnistaja A P kinnitas, et umbes 2 aastat tagasi läks ta Kehrast välja tuttava S I juurde, läks naabritallu, kus kohtus I K, keda tunneb vanast ajast (1994.a. koostöötamisest) ja sai teada, et S on surnud. Koos K nad remontisid autot. Mingi aeg sõitis mööda üks valge auto ja K tegi ettepaenku minna sauna vaatama. Saunas ei teadnud koerast keegi midagi. Ta haaras ühe inimese ja nad läksid välja. Kui nad hakkasid ära minema, oli tema idee jääda ukse alla kuulama ja nad kuulsid räigeid sõnu peksmisest. Ta suundus selle noormehe poole ja lõi rusikaga näkku. Pärast vabandas, rääkisid veel juttu. K nägi 12.04.2006.a. Kehras ja nõustus kohtusse tulema. Tunnistaja A B kinnitas, et 1992.a. töötas Eesti Telefonis ning ühes brigaadis koos temaga töötasid A P ja I K. Välimuselt ei ole A P sellest ajast muutunud. 4 Tunnistaja V E kinnitas, et 2005.a. juunikuus oli T S vägivaldne tema 20-aastase poja suhtes, st andis vastu hambaid. Tunnistaja R V kinnitas, et umbes 6 aastat tagasi T S kakluse pärast viimase sugulasega viis teda autoga politseiosakonda ja teel sinna lõi rusikaga ja džinnipurgiga rindkeresse. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.1180 07.09.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt R Ü on 05.09.2004.a. diagnoositud arstlikul läbivaatusel näo põrutust, kohtuarsti poolt 07.09.2004.a., nähtavaid vigastusi ei sedastatud, kuigi nende puudumine ei välista löökide võimalust (tl 12-13, 15). Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr.1181 07.09.2004.a. toodud eksperdiarvamuse kohaselt M L tervisekahjustused – ninaluu murd, ühe lõikehamba krooni osaline defekt ja limaskestaalune verevalum ülahuulel – võivad olla tekitatud kõva tõmbi eseme toimel, võimalik, et 04.09.2004.a. ja ei ole ohtlikud elule. NInaluu murru ja ülahuule verdumise paranemise aeg alla 4 nädala, osaline hambakrooni defekt põhjustab väheolulise funktsiooni häire (tl 19-20, 24). Tõendatuks tunnistatud asjaolud ja kohtuliku arutamise järeldused Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Nagu nähtub eelpoolloetletud tõenditest, ühelt poolt kinnitavad tunnistajad R, L ja R süüdistatava alibit (R poolt öeldud kellaaeg küll ei välista kuriteo toimepanemist, kuid alibit kinnitavate tunnistajate ütlused haakuvad omavahel). Teiselt poolt on saunas kannatanuid löönud isik tuvastatud tunnistaja M T ütlustega ja K Jfotode järgi äratundmisega. Teiste saunas viibinud isikute ütlused tulenevad T teadmisest saunas käinud meeste kohta. Sündmuse järgselt M.T teadis ainult I K nime (saunas I K rääkis M), teise saunas käinud kõhnema mehe nime ei olnud ta kaaslastele nimetanud. Saunas 04.09.2004.a. pidutsenud alaealiste ütlustest nähtub, et kella 03.00 ajal sauna tulnud ja mehed tundis ära M T. Viimasele ei olnud äratundmiseks esitatud ei fotosid ega kahtlustatavaid isikuid. Esmakordselt kuulati M T tunnistajana üle alles 28.09.2004.a., enne seda aga olid kannatanud iseseisvalt käinud I K juures ja uurinud teise mehe nime. Erinevalt süüdistatavast teise mehe – K tundis M T kohe ära, sest oli I K saunas rääkinud. M.T seletas kohtuistungil, et järgmisel päeval, kuuldes T S häält, sai ta aru, et saunas oli käinud T.S. Hilisem arusaamine pärast seda, kui kannatanu M.L ema I.N oli käinud vestlemas nii K kui ka M.T emaga, seab kahtluse alla saadud teabe usaldusväärsuse. M.T tundis süüdistatavat lapsepõlvest. Kui ta eksimatult ütles kohe, et saunas käis I K, siis teise mehe kohta ta seda kohe ei öelnud. Sellest vastuolust tulenevalt jõuab kohus järeldusele, et M.T hilisem arusaamine, et kohal käis T.S ei ole süüdistust kinnitava tõendina usaldusväärne, sest lapsepõlvest saadik tuttavat inimest ei ole võimalik mitte ära tunda. Teistele alaealistele esitati 2004.a. detsembrikuus äratundmiseks fotod, ainult K.J kinnitas, et fotol kujutletud süüdistatav meenutab (kaela ja õlgade piirkonna järgi) talle meest, kes tuli sauna ja lõi Ü ja L. Isikuid reaalselt ei ole äratundmiseks esitatud ja võimalus esitada kahtlustatav äratundmiseks vahetult ja koheselt pärast sündmust on mööda lastud. 5 Kõik saunas viibinud alaealised kirjeldavad mehi kui ”paksem” ja ”pikem, kõhnem, peenem”. Kohtuistungil on tuvastatud, et T S ja A P on ühte kasvu: 186 ja 187cm. K.J äratundmisel meenutas T.S pilt kehaehituse järgi meest, kes saunas poisse lõi (seletus kohtuistungil). Sellise äratundmise seab kohus kahtluse alla, sest tundemärgid, mille järgi isikut ära tunti (Jt kasutas sõna ”meenutab”), ei ole usaldusväärsed. Ei ole võimalik tl 84 fotol kujutletud isikut ära tunda kehaehituse järgi. Kohtuistungil avanes võimalus võrrelda süüdistatava ja A P kasvu kehaehitust: süüdistatava ja A P kaela ja õlgade piirkond on sarnased. Kui eeluurimisel oleks esitatud äratundmisele A P või keegi teine sarnase kehaehitusega, oleks ka suvaline sarnase kehaehituse isik meenutanud lööjat. Peale selle omadussõnaga ”kõhnem, peenem” on võimalik kirjeldada pigem A.P, kui T.S. Kehaehitus, st kaela ja õlgade piirkond ei ole selline tundemärk, mis on määrav äratundmisel, seetõttu peab kohus nimetatud tõendit (tl 82-85) ebausaldusväärseks. Kohtuistungil süüdistatava äratundmine ei ole tõendiks kriminaalmenetlusõiguse mõistes äratundmine, sest süüdistatav on juba kohtu alla antud ja seisab kohtu ees. Sündmus oli 04.09.2004.a. ning esimene kohtuistung 06.03.2006.a., seega ei oma tõenduslikku väärtust kohtuistungil kannatanute poolt süüdistatava äratundmine. Tunnistajate I K ja A P ütlused langevad kokku üksikasjades. A P kirjeldas sündmust üksikasjades ja tema kirjeldus langeb kokku saunas viibinud noorte ütlustega. Kohus asub seisukohale, et kohtuliku uurimise käigus on A P saunas viibimine 04.09.2004.a. öösel kinnitamist leidnud. A P tunnistas, et lõi L rusikaga näkku ja on valmis selle eest vastutama. Seega kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse on aset leidnud. Kuid süüdistatatav T.S ei ole seda tegu toime pannud. Tõendid on vastuolulised ja tekkinud kahtluste kõrvaldamise võimalused on ammendatud. Selliste vastuoluliste tõendite puhul ei ole võimalik süüdimõistvat otsust langetada. Kohus asub seisukohale, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb KrMS § 7 lg.3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks ja tema süü ei ole ümberlükkamatult tõendatud, mistõttu tuleb süüdistatav õigeks mõista. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 306, 309 lg.2, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: T S KarS § 121 järgi õigeks mõista. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik: