Ärakiri Kriminaalasi nr. 1-06-4319 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 13.06.2006.a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik L.SARNET sekretäri V.Roots juuresolekul prokuröri M.Voogma kaitsja L.Nirgi, kannatanu esindaja A.Aasmaa osavõtul arutas kinnisel kohtuistungil Rakvere kohtumajas 04.
- ja 13.06.2006.a. ARDI TEDREKIN, isikukood xxxx, eluk. xxxx, töök. xxxx, kriminaalkorras karistatud 11.03.2004.a. Tartu MK KarS § 266 lg.1 järgi 2 500 kr, väärteoasjas karistamata,süüdistusasja KarS § 263 p.1 järgi. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutatud 13.06.2006.a., täisotsus antud kantseleisse 22.06.2006.a. Ardi Tedrekinit süüdistatakse kohtueelsel menetlusel KarS § 263 p.1 järgi selles, et ta 04.09.2005.a. kella 13.00 paiku Rakveres Kreutzwaldi 2a asuva Rakvere teatri pargis tungis kallale A L, väänas teda kehast kinni hoides, lõi käega selja piirkonda ja kõhtu ning hammustas teda randmest, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse: rindkere, kõhu, parema käe ja mõlema põlve põrutuse. Esitatud süüdistuses A.Tedrekin end süüdi ei tunnista. Ta kinnitab, et K L kutsus teda kaasa ära võtma oma last K -L lapse isalt A L . Tema idee oli meelitada A.L lapsega parki ja siis rahumeelselt, sõnadega sundida teda andma last üle emale. Kuna A.L on suurt kasvu ja tugev noormees, oli vaja abilist. Ta kutsus kaasa oma tuttava M E ja nad ootasid Rakvere teatri taga rahvapargis. Kokkusaamine oli 04.09.2005.a. kella 13 ja 14 vahel. Kui tema hakkas K.L ja A.L lähenema, haaras A.L mobiiltelefoni, et kutsuda appi oma sõpru. Ta jooksis A.L juurde, haaras tal mobiili hoidvast käest kinni ja ütles, et ta ei helistaks kuhugi. Nad rabelesid püstises asendis, ta sai A.L mobiiltelefoni käest lahti väänata ja viskas selle lähedale asuvate põõsaste suunas, mille taga oli tiik. Tõenäoliselt kukkus telefon tiiki. Ta hoidis A.L riietest kinni, samal ajal sai K.L lapse kätte ja jooksis temaga auto poole. Rabelemise käigus kukkusid nad pikali, tema hoidis A.L pluusist kinni, sest neil oli eelnev kokkulepe, et ei tarvitata vägivalda, ta oli nagu buldog, kes hoidis püksisäärest. A.L lõi teda mitu korda rusikaga näkku, kuid ei saanud lahti, ta hoidis teda jätkuvalt kinni, et K.L saaks lapsega ära minna. A.L kutsus appi mööduvat abielupaari, kes jalutas seal koeraga. Mees jooksis tema juurde, arvas, et tema on paha, võttis tal kõrist kinni ja käskis A.L lahti lasta. Mees ähvardas koera lahti lasta. Tema ütles, et koera ei karda ja A lahti lasta ei saa. Selle kõrist pigistamise järel ta haare lõdvenes, A.L pääses lahti ja jooksis lapsele ning K.L järele. Nemad M.E jäid koha peale, hiljem läksid linna poole, nägid K.L autot, seal olid K.L , A.L , A.L sõbrad, veel mingi teine auto ja üks naine ja siis tuli ka politsei. Ta on nõus hüvitama A.L mobiiltelefoni hinna, kuid mitte teksapükste väärtust, sest neid ta ei lõhkunud. Kannatanu A.L kinnitab, et tal oli kokkulepe K.L , et viimane saab 04.09.2005.a. nende ühist last rahvapargis näha. Ta küsis veel, kas A.T on ka kohal. K.L ütles, et ei ole. K.L soovis, et ka tema tuleks sinna üksinda. Ta läks lapsega rahvaparki, K.L ootas teda tiigi kaldal. K.L võttis kohe lapse sülle, nad jalutasid pargis olevate majakeste poole. Jalutamise ajal nägi ta silmanurgast põõsa taga A.Tedrekinit kellegi teise mehega. Ta võttis kohe lapse uuesti enda sülle tagasi ja pidas vajalikuks sealt lahkuda. Ta jõudis teha vaid mõned sammud, kui selja tagant sööstis talle kallale A.Tedrekin, haaras tal selja tagant kuskilt kinni ja esimene asi, mis ta haaras, 2 oli mobiiltelefon. Ta ei jõudnud veel telefoniga rääkida, telefon oli kõrva ääres. Käis raksakas, A.Tedrekin viskas telefoni kuhugi minema. Valu oli seljas, A.Tedrekin keeras end näoga tema poole, hakkas teda kinni hoidma ja püüdis seda kätt lahti tirida, kus laps oli. Pikapeale tal see õnnestus, K.L sai lapse enda kätte. Mingil ajal lõi A.Tedrekin teda kõhu piirkonda, tiris ta pikali ja hoidis jätkuvalt kinni, tema pihta võis olla mitu lööki, põhiline oli kõhtu ja selga. Maas püüdis A.Tedrekin teda veel lüüa, kuid ta blokeeris selle ära ja lõi mõne korra A.Tedrekinit enesekaitseks. Siis tuli tunnistaja (A.S ) vahele ja käskis A.Tedrekinil teda lahti lasta. Tunnistaja ütles, et kui lahti ei lase, siis tuleb temal jõudu kasutada ning lõpuks lasi A.Tedrekin ta lahti. Ta sai püsti ja jooksis lapsele ja K.L järele. Laps oli K.L süles, ta haaras lapse ja hakkas jooksma Tallinna tänava poole. Jõudis joosta umbes 100 meetrit, kui nägi autot, peatas selle ja selgus, et see oli sugulane. Ta palus end lapsega koju viia, kuid sugulane ei nõustunud ja oodati ära politsei. Arsti juurde läks ta samal päeval. Ta nõuab 3 550 kr mobiiltelefoni ja katkiläinud pükste eest. Tunnistaja K.L kinnitab, et temal oli A.Tedrekiniga kokkulepe, et ta üritab A.L kätte saada oma last, kohtub A.L kella 13 paiku rahvapargis ja rahumeelselt püüavad lapse võtta enda kätte. Ta sai A.L kokkuleppele, et too toob lapse rahvaparki. A.L soovis, et ta tuleks sinna üksinda ja tema nõudis, et A.L tuleks ka üksinda. A.Tedrekin koos M.E pidid rahumeelselt nende juurde tulema ja veenma A.L andma laps talle. Teades, et A.Tedrekin võib kontrolli kaotada, oli vaja tema sõber kaasa võtta. A.L andis pargis lapse talle sülle, siis aga tuli A.Tedrekin kuskilt puu tagant välja, jooksis nende poole ja A.L , nähes ohtu A.Tedrekini poolt, võttis lapse tema sülest ja hakkas helistama, sest oli põhjust A.Tedrekinit karta. A.Tedrekin jõudes nende juurde haaras A.L käest telefoni ja viskas selle tiiki. Ta ei näinud, milline rüselus toimus A.L ja A.Tedrekini vahel, ta toimetas möödajalutanud naise ja lapsega. A.L hüüdis möödujaid appi, öeldes, et tahetakse last ära võtta. Möödunud mees hakkas neid lahutama ja hoidis kinni vist A.Tedrekinist. Ta sai lapse kätte ja läks auto poole. Ta jõudis lapse autosse panna, rahustada last, kui sinna jõudis A.L . Tema hammustas A.L auto juures, kui A.L tahtis last ära võtta. Ta soovis takistada lapse äravõtmist. A.L sai lapse enda kätte ja pani jooksu. Ta jooksis järele, A.L pidas ühe möödasõitva auto kinni, andis lapse autosse, nad rääkisid auto juures ja siis tuli politsei. Tunnistaja A S kinnitas, et tema jalutas 04.09.2005.a. lõuna paiku rahvapargis koos abikaasa ja koeraga. Nad läksid mööda mingist noorpaarist ja pärast seda kuulis ta, et noormees hakkas karjuma appi. Ta läks tagasi, nägi, et kaks meest olid pikali maas ja läks nende vahele, kiskus nad laiali. Ta ei saanud aru, kes keda ründab, sai aru ainult, et mingi kaklus käis. Ta kinnitab, et uurimisel mäletas ta asju täpsemalt ja pärast toimiku lk. 10 avaldamist kinnitas, et tema eeluurimisel antud ütlused on õigemad. Eeluurimisel toimiku lk. 10 on A. kinnitanud, et pärast appihüüdmist andis ta koera abikaasa kätte, läks kaklejaid lahutama, vabastas lapse koos emaga sealt puntrast. Kui naine oli lahti päästetud, jooksis naine lapsega minema. Vanem ja noorem mees rüselesid edasi. Üks mees seisis nende kõrval, kuid rüselusse ei sekkunud. Rüseluse alguses olid mehed püsti, mingil ajal kukkusid nad pikali ja rüselesid edasi. Ta ütles neile, et lõpetage ära, läks neile vahele ja lahutas nad teineteisest ära. Kui ta oli nad ära lahutanud, tõusis noorem poiss püsti ning jooksis sealt minema. Ta jooksis samas suunas, kuhu naisterahvas oli läinud lapsega. Ilmseid vigastusi rüselejatel ei olnud. Tunnistaja M M kinnitas, et jalutas 04.09.2005.a. abikaasaga rahvapargis. Ta nägi, et paremat kätt puu taga seisis kaks meest ja eemal seisis noorpaar lapsega. Edasi minnes ja tagasi vaadates, nägi, et puu taga seisnud mees oli läinud lapse juures olnud mehele kallale. Ta mäletab 2 3 ka, et noorem mees helistas telefoniga ja telefon lendas jõkke; kes viskas, ei tea. Mäletab, et vanem mees oli nooremal mehel rinnust kinni võtnud. Kannatanu karjus appi-appi. Ta ütles abikaasale, et peaks minema appi ja abikaasa läkski vahele. Ta tahtis võtta lapse enda kätte, kuid naine võttis lapse ja pani temaga jooksu. Ta mäletab veel, et vanem mees oli maas selili ja noorem mees oli tema peal. Tema abikaasa ütles, et kui nad ei lõpeta, laseb ta koera lahti. Seepeale mõlemad rahunesid ja noorem mees jooksis minema. Nad jalutasid edasi, ta nägi, et auto juures on jälle mingi sahmerdamine ja otsustas kutsuda politsei, kuna tal oli kahju lapsest. Ta on veendunud, et vanem mees läks kallale nooremale mehele, sest enne oli ta teise mehega puu varjus ja pärast oli noore mehe juures, ta pidi jooksma ja ründama seda meest. Tunnistaja M E kinnitab, et A.Tedrekiniga kohtus ta Raja poe juures 04.09.2005.a. A.Tedrekin rääkis talle oma pereprobleemidest, et A.Tedrekini tänaseks endine abikaasa ei saa last A.L käest kätte ja palus, et ta tuleks erapooletu inimesena ja aitaks läbi rääkida. A.Tedrekin lubas ta kohale kutsuda, kui A.L ja K.L kohtuvad. Ta leidis, et väike laps peaks olema ema juures ja oli nõus minema neid probleeme lahendama. A.Tedrekin helistas talle, ütles, et on pargis ja nad leppisid koha kokkusaamiseks. Lõuna paiku nad seal kohtusid. Pargis nägid nad, et A.L ja K.L olid kokku saanud. Kui A.L neid nägi, karjus ta midagi K.L ja üritas last oma sülle võtta. Kohe tal see ei õnnestunud, K.L hoidis last kinni. Siis väljus asi kontrolli alt. A.Tedrekin jooksis nende juurde, tekkis rüselus. Kolm täiskasvanut olid koos, isa tõmbas last ülakehast, ema hoidis last alakehast. Ta jooksis juurde, tõmbas A.L käe ära, ema sai lapse kätte ja kadus kuhugi. Rüselus A.L ja A.Tedrekini vahel läks edasi. Tema telefoni äravõtmist ei näinud. Rüseluse käigus kukkusid mehed maha, A.Tedrekin oli all, A.L oli peal. A.Tedrekin hoidis A.L kinni ja A.L lõi teda rusikaga ja samal ajal karjus appi seal jalutavat abielupaari. Ta üritas neid lahutada, kuid A.Tedrekin ütles, et ei lase A lahti. Siis võttis juurdetulnud mees tal kõrist ja tema käskis A.Tedrekinil A.L lahti lasta. Siis A.Tedrekin lasi lahti ja A.L jooksis eemale. A.Tedrekin jooksis talle järele. Ta läks oma autosse, sõitis teisele poole parki, seal oli kolm autot, kohapeal tekkis sõnelus ja lõpuks tuli kohale politseiauto. Ta ei näinud, kas algul A.Tedrekin lõi A.L , sest tema põhitähelepanu oli lapsel, ta kartis, et rüseluse käigus tapetakse laps. Tunnistaja L.L kinnitab, et 04.09.2005.a. A.L teatas talle, et K.L on Rakveres ja tahab lapsega kokku saada. A.L võttis lapse ja lõuna paiku läks tema teada Karja ja Vabaduse tänava parki. Kella üheks A.L tagasi ei tulnud, kella 13.30 paiku tuli kõne, kus A.L palus tal võtta ruttu lapse dokumendid ja tulla politseisse. Ta läks dokumentidega kohale. Politseis sai ta teada, et A.Tedrekin oli tunginud A.L kallale, tahtis lapse ära võtta, aga A.L sai lapse enda kätte.
- juulist 2005.a. oli laps nende juures Rakveres. Kuna jurist ütles, et igal ajal, kui ema tahab lapsega kohtuda, peab A.L seda võimaldama, pidas A.L sellest kinni. Prokurör palub A.Tedrekini süüdistusest välja jätta A.L hammustamine, sest istungil on selgunud, et seda tegi K.L . Maakohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohus leiab, et A.Tedrekini süü toimepandud kuriteos on tõendatud eelkõige kannatanu A.L eeluurimisel ja kohtus antud ütlustega, et rahvapargis helistamise ajal ründas teda selja tagant A.Tedrekin, võttis tema käest vägisi ära telefoni ja viskas selle tiiki. Rüseluse ajal lõi teda selga ja kõhtu, hoidis teda kinni. Kannatanu A.L ütlusi kinnitavad tunnistajate A.S ja M.M ning M.Eegi eeluurimisel ja kohtus antud ütlused. A.Tedrekini süüd tõendavad veel A L avaldus, patsiendikaardi koopia, koopia kirjast ja joonistusest L.L Maakohus peab käesolevas kriminaalasjas KarS § 263 järgi kaitstavaks õigushüveks avalikku korda, mis on määratletud tavadega, heade kommetega, normide ja reeglitega ning mis peavad tagama igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja 3 4 kohustusi. Maakohtu arvates on Rakvere teatri taga olev rahvapark ilma vaidluseta avalik koht ja kellelegi ei ole antud õigust seal viibijate rahu rikkuda. A.Tedrekini ründe tagajärjel oli häiritud kannatanu A.L , pargis jalutavate A.Saaroja ja tema abikaasa M.M rahu ja avalik kindlustunne. Kõige enam oli kohtu arvates aga häiritud aga A.L ja K.L alaealise lapse turvatunne, kes A.Tedrekini käitumise tõttu sattus kisklemise ja pideva rebimise-sikutamise õhkkonda. Käesoleval juhul isiklikult pinnalt alguse saanud konflikt väljus esimestest käitumisaktidest alates isikuvastase ründe raamidest ja omandas avaliku korra vastu suunatud tegevuse sisu, kusjuures ta häiris kõigi pargis kohalolnud isikute rahu. Kogu ründe vältel loobus süüdistatav konflikti lahendamise mõistlikest võimalustest ja valis konflikti lahendamise viisiks teist isikut ohustanud vägivalla. Maakohus leiab, et A.Tedrekini poolt isiklikul motiivil alustatud tüli pargis, kus ta ilma põhjuseta ründas A.L , kasvas üle avaliku korra raskeks rikkumiseks momendist, kui ta avalikus kohas vägisi võttis A.L ära telefoni ja viskas selle tiiki. Sellest momendist alates rikkus süüdistatav avalikku korda kaudse tahtlusega. Eeltoodu tõttu maakohus leiab, et A.Tedrekini süü on tõendatud just avaliku korra raskes rikkumises vägivallaga, mis on õigesti kvalifitseeritud KarS § 263 p.1 järgi ja täielikult tõendamist leidnud kohtuistungil. A.Tedrekini karistust kergendavad asjaolud ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi, kohtualuse isikut iseloomustavaid andmeid. A.Tedrekinil on kindel elu- ja töökoht, ta on varem kohtulikult karistatud. Arvestades sündmuse erandlikke asjaolusid, et tegemist oli „armukolmnurgaga“, kus kohtualune ja kannatanu võistlesid ühe naise pärast, arvestades perede laste kasvatamise huvisid ja seda, et mingeid väga raskeid tagajärgi rünne kaasa ei toonud, peab maakohus võimalikuks karistada Ardi Tedrekini kõige kergema karistusega - tingimusliku rahalise karistusega. A L tsiviilhagi 3 550 kr on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Põhjendatud on ka õigusabi kulutuste hüvitamise taotlus. Juhindudes KrMS §-dest 247-249, 313-319, kohus o t s u s t a s: Süüdi mõista ARDI TEDREKIN KarS § 263 p.1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, s.o. 4 350 kr riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve nr. 10220034796011 SEB EÜP või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065064), millist karistust KarS § 73 lg.1 alusel tingimisi mitte kohaldada 3 (kolme) aastase katseajaga, kui süüdimõistetu ei pane sellel katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 13.06.2006.a. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada otsuse jõustumisel. Välja mõista Ardi Tedrekinilt (eluk. xxxx): - 3550 kr A L (eluk. xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks; - 6372 kr A L (eluk. xxxx) kasuks õigusabikulude katteks; - 4500 kr sundraha riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) KrMS § 175 lg.1 p.9 ja 179 lg.1 p.2 alusel ja - 3363 kr kaitsetasu riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/arve SEB EÜP nr. 10220034800017, Hansapangas nr. 221023778606, viitenumber 2800049900) adv. L.Nirgi osalemise eest kohtus. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, 4 5 mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtu kantseleis tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent L.Sarnet I.Golubev 13.09.2006.a. Viru Ringkonnakohus o t s u s t a s: Tühistada Viru Maakohtu 13.06.2006 otsus Ardi Tedrekinilt A L kasuks väljamõistetud 3550 krooni osas tsiviilhagi katteks. Mõista välja Ardi Tedrekinilt A L kasuks tsiviilhagi katteks 3050 (kolm tuhat viiskümmend) krooni. A.Tedrekini kaebus rahuldada osaliselt, kaitsja L.Nirgi kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsus jõustus
- novembril 2006.a Riigikohtu kohtumäärusega. Nooremreferent I.Golubev 5