1 Väärteoasi nr 4-06-1200 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 21.septembril 2006 Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, sekretär Käthlin Uustal juuresolekul, kohtuvälise menetleja, Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Heiki Linduse, tõlgi Leonora Nõmmiku osavõtul arutas 21.09.2006 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil Valentin Kazaki kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Hermo Piirsalu 13.03.2006 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2440,06,001803 VALENTIN KAZAKi, süüdistuses Liiklusseaduse § 74-35 lg. 1 järgi, mille alusel tunnistati Valentin Kazak süüdi ja karistati rahatrahviga 720 krooni. KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Juhindudes VTMS § 132 p. 1, 133-135, kohus O T S U S T A S: Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse juhtivkonstaabli Hermo Piirsalu 13.03.2006 tehtud otsus väärteoasjas 2440,06,001803 jätta muutmata. Valentin Kazaki kaebus jätta rahuldamata. 2 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 16.10.
- MENETLUSE KÄIK Ida Politseiprefektuuri konstaabel Ivo Põld koostas 23.02.2006 Valentin Kazaki suhtes väärteoprotokolli AB 780577 selle fakti kohta, et V. Kazak 23.02.2006 kell 11.10 Jõhvis, Narva mnt 48 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit, juhil ja sõitjal ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööd. Seega rikkus V. Kazak LE § 68 p. 5 nõuet. Tema tegu kvalifitseeriti LS § 74-35 lg. 1 järgi. Isik oli tutvunud väärteoprotokolliga allkirja vastu, õigused olid selgitatud ning isik oli üle kuulatud asjaolude kohta. Ida Politseiprefektuuri juhtivkonstaabel Hermo Piirsalu leidis, et isiku süü on tõendatud, ja tegi 13.03.2006 otsuse, millega karistas V. Kazaki LS § 7435 lg. 1 alusel rahatrahviga 720 krooni, selle eest, et V. Kazak juhtis mootorsõidukit olemata turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. 31.03.2006 esitas V. Kazak kohtule kaebuse, milles palus tühistada tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas, kuna ta ei sõitnud kinnitamata turvavööga otsuses näidatud asjaoludel. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD Kohtus jäi kaebuse esitanud isik oma kaebuse juurde ja selgitas, et 23.02.2006 juhtis ta mootorsõidukit otsuses näidatud kohas ja kellaajal. Ta sõitis kinnitatud turvavööga. Politseiauto seisis tee ääres, paremalt poolt. Politseinikud peatasid tema autot ja üks politseinik tuli tema juurde ja palus esitada dokumente. Ta tegi turvavöö lahti, sest dokumendid olid kindalaekas. Politseinik esitas pretensiooni, et ta sõidab kinnitamata turvavööga. See ei vastanud aga tõele. Politseinikud eksisid, kuna turvavöö ja tema jope olid ühe ja sama halli värvi. Tema autos viibinud Margarita 3 Pantelejeva ei olnud juhuslik reisija. ehitusmaterjalide vedamisel Toilasse. Ta abistas tunnistajat Kaebuse esitanud isiku ütlusi kinnitas kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Margarita Pantelejeva. Tunnistaja avaldas, et nii tema kui ka autojuht, nad mõlemad olid kinnitatud turvavööga. Samal ajal esinesid kaebuse esitanud isiku ja tunnistaja ütlustes mõned vastuolud, mis ei oma tähtsust väärteokoosseisu seisukohalt, kuid panevad kohut kahtlema tunnistaja usaldusväärsuses. Näiteks, kaebuse esitanud isik avaldas, et tema jope ja turvavöö olid halli värvi ( mis pilvise ilma juhul võib tõesti viia eksitusse), tunnistaja aga selgitas, et turvavöö ja autojuhi riietus olid musta värvi. Kaebuse esitanud isik avaldas, et ilm oli pilvine, tunnistaja aga selgitas, et ilm oli pigem päikesepaisteline. Kaebuse esitanud isik avaldas, et ta tegi turvavöö lahti selleks, et võtta dokumendid, mis oli kindalaekas, tunnistaja aga selgitas, et autojuht tegi turvavöö lahti momendil, mil politseinik tuli auto juurde, dokumendid olid kotikeses autojuhi kõrval. Kaebuse esitanud isik avaldas, et turvavöö kinnituse koht oli liiga madal selleks, et politseinik võiks seda näha, tunnistaja selgitas aga, et turvavöö kinnitus oli õlast pisut kõrgemal. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Andi Niinep, väärteoprotokolli koostajaga paaris töötanud politseinik, selgitas, et arutatava fakti kohta mäletab ta nii palju. Kaebuse esitanud isik juhtis mikrobussi, see oli Jõhvis, Narva mnt-l. Tema ja ta patrullikaaslane sõitsid politseiautoga. Kaebuse esitanud isiku juhitud mikrobuss tuli neile vastu. Autojuht ei olnud turvavööga kinnitatud. Ilm oli selge ja nähtavus oli hea. Ta ei mäleta autojuhi riietuse ega turvavöö värvi. Nad peatasid sõidukit. Tema patrullkaaslane kontrollis autojuhi dokumente ja koostas isiku suhtes väärteoprotokolli. Kuna kaebuse esitanud isik juhtis kohtu tähelepanu sellele, et asjas ei ole ühtki usaldusväärset tõendit, sest tema tegu ei olnud fikseeritud objektiivselt, näiteks videofilmimisega, peab kohus märkima järgmist. Ilmtingimata, film on lubatud tõend KrMS § 63 lg. 1 alusel. Samuti tõendiks on tunnistaja ütlus. Kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette, et teatud rikkumisi tuleb tõendada ainult valitud ja ette kindlaksmääratud tõenditega. Kriminaalmenetlusseadustik on tõendite valiku küsimuses piisavalt demokraatlik, millele osutab KrMS § 63 lg. 2: menetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka KrMS § 63 lg. 1 loetlemata tõendeid. Tunnistaja A. Niinep selgitas kohtule, et tavalises patrullautos ei olegi paigaldatud videoseadmeid, see sõltub riigi ressurssidest. Kohus leiab, et see asjaolu ei tähenda, et seadusega volitatud kohtuväline menetleja ( antud juhul Politseiprefektuur oma ametniku kaudu) peab jätma õiguserikkumise 4 ( kinnitamata turvavööga sõitmine) fikseerimata ja süüteomenetluse alustamata. Küsimus on selles, millised usaldusväärsed tõendid esitab kohtule kohtuväline menetleja, kellele langeb isiku süü tõendamise kohustus. Antud juhul V. Kazaki ainukeseks süütõendiks on tunnistaja Ando Niinepi ütlused. Kohus ei välista, et süütegu võib olla tõendatud ainukese tõendiga, peamine on see, et tõend oleks lubatud ja usaldusväärne. Kohus leiab, et tunnistaja A. Niinepi ütlused on lubatud tõend. Kohus toetub Riigikohtu praktikale. Riigikohtu lahendis 3-1-1-69-05 09.09.2005 A. S väärteoasjas LS § 74-35 lg. 1 järgi on märgitud: „Väärteomenetluse praeguses praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad tunnistajatena. See on ka põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks.
- Linnakohus, jättes politseiametnikust tunnistaja A. J. kohtuistungile kutsumata põhjusel, et tegemist on väärteoprotokolli koostaja kaastöötajaga, on lugenud tema ütlused väärteomenetluses sisuliselt lubamatuks tõendiks. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et käesolevas väärteoasjas on sellega rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses - see on toonud kaasa ebaseadusliku kohtuotsuse, sest kohus jättis osa tõenditest alusetult tähelepanuta. Väärteoasja uuel arutamisel linnakohtus tuleb hinnata ka politseiametnikust tunnistaja ütlusi ja analüüsida neid koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega.“ Kohus leiab, et tunnistaja A. Niinepi ütlused on mitte ainult lubatud, vaid ka usaldusväärne süütõend. Kohus ei tuvastanud ühtki asjaolu, mille alusel võiks kohus tulla järeldusele, et tunnistaja eksib. Juhtum leidis aset päevasel ajal, ilm oli selge, nähtavust piiravaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väiteks, et tunnistaja annab kohtuistungil teadvalt valeütlusi, ei ole ühtki põhjust. Andes hinnangu tunnistaja M Pantelejeva kohtuistungil antud ütlustele, leiab kohus, et tunnistaja püüab kergendada kaebuse esitanud isiku olukorda, andes kohtus tema kasuks olevaid mitteusaldusväärseid ütlusi, mis ei ühti tunnistaja Andi Niinepi ütlustega. Kohus leiab tuvastatuks, et 23.02.2006, Jõhvi linnas, Narva mnt 48 asuva maja juures juhtis Valentin Kazak mootorsõidukit ning ta ei olnud turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. LE § 68 p. 5 sätestab, et juht on kohustatud nõuetekohaselt kinnitatud. olema turvavööga V. Kazaki tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 74-35 lg. 1 järgi – mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine. 5 V. Kazakile määratud karistus 720 krooni trahvi on põhjendatud ja selle määramisel on piisavalt arvestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ning võimalust mõjutada süüdlast. KOHTU MEETMED V. Kazaki esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 13.03.2006 tehtud otsus muutmata. Kohtunik Inna Kirsipuu