← Eesti

4-06-1558\3

Obsah (5)§ 2§ 7§ 8§ 14§ 17

4-06-1558 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.09.2006.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja kohtuotsuse lõpposa kuulutatud 29.08.2006.a. Väärteo

§ 2lg.3,4,5, § 6 lg.2,3, § 7 lg.1, § 8 lg.1,2, § 14 lg.1,2, § 17 lg.3,4, VÕS § 208 lg.1,3, § 209 lg.1, Konk

S § 16 p.6, § 73’5 lg.2, VTMS § 132 p.1, § 133, § 155 lg.1 p.1, lg.2, § 156 lg.1,3 Jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades, kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Faktilised asjaolud AS Pärnu Soojus on turgu valitsev ettevõte Pärnu linna soojusenergiaga varustamise turul, kellele Energiaturu Inspektsiooni poolt väljastatud vastav tegevusluba kehtib 09.07.1999.a. kuni 09.07.2011.a. AS-i Pärnu Soojus turuosa Pärnu linnas soojusenergia tootmise turul on hinnanguliselt 60-65%, Pärnu linna tarbijate soojusenergiaga varustamise turul on hinnanguliselt 90-95% ja soojusenergia jaotusvõrk kuulub 1

(11)4-06-1558 100%-liselt AS-ile Pärnu Soojus. AS-i Pärnu Soojus klientidele kuuluvates hoonetes asuvad soojussõlmed, milledest osade omandiõiguse kuuluvuse üle käivad AS-i Pärnu Soojus ja klientide vahel tsiviilvaidlused. 20.11.2003.a. Energiaturu Inspektsiooni poolt kooskõlastatud AS-i Pärnu Soojus poolt müüdava soojuse piirhind sisaldab vaid soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalikke kulusid. AS Pärnu Soojus on seisukohal, et soojussõlmede haldamisega seonduvad kulud ei ole vajalikud soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks ega sisaldu seetõttu kehtestatud soojusenergia müügihinnas, millest tulenevalt peavad kliendid maksma lisaks ostetud soojusenergiale eraldi ka soojussõlmede kasutamise eest. Alates aprillist 2004.a. peab AS Pärnu Soojus enda klientidega läbirääkimisi uute müügilepingute sõlmimiseks, mille kohaselt kohustuksid kliendid tasuma lisaks tarbitud soojusenergiale ja nende hoones asuvate AS-ile Pärnu Soojus kuuluvate soojasõlmede kasutamise eest. Osad kliendid on uute tingimustega nõustunud ja uued müügilepingud sõlminud. Need kliendid, kes ei tunnusta enda hoonetes asuvate soojussõlmede kuulumist AS-i Pärnu Soojus omandisse, ei ole nõustunud uusi müügilepinguid sõlmima ega soojussõlmede kasutamise eest eraldi tasu maksma põhjendusel, et soojussõlmed on ehitise oluline osa ja kuuluvad mõtteliste osadena kõikidele ehitise kaasomanikele. Ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a. keeldus AS Pärnu Soojus soojusenergia müümisest nende korteriühistute kütmiseks, kes keeldusid tasumast AS-i Pärnu Soojus poolt nõutavat soojussõlmede kasutamise tasu. AS Pärnu Soojus juhatuse liikme Hillar Nuut ettepanekul ja hooldustehniku Priit Ild korraldusel plommiti nimetatud majade soojustrassi peavoolu kuulkraanid ja eemaldati küttepump või küttepumba toitejuhe selliselt, et ei oleks võimalik soojussõlme kasutada. Küttepumba toitejuhtmed eemaldati 17-18 majal. Vaatamata korteriühistute nõudmisele keeldus AS Pärnu Soojus soojussõlmede käivitamisest 13-s majas (Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu). Pärnu Linnavalitsus pöörudus 29.09.2005.a. kirjaga Konkurentsiameti poole, paludes kontrollida AS Pärnu Soojus poolt kasutatavate meetodite – lisaks tarbitud soojusenergia eest ka soojussõlmede kasutamise eest arvete esitamine ja soojussõlmede kasutamise eest mittetasunutele soojusenergia müügist keeldumine – võimalikku vastuolu KonkS § 16 p-ga 4 ja 6. Energiaturu Inspektsioon tegi 14.10.2005.a. AS-ile Pärnu Soojus ettekirjutuse nr.5, millega kohustas seaduses sätestatud sunniraha ähvardusel AS-il Pärnu Soojus alustada 24 tunni jooksul soojusega varustamist kõigis tema võrguga ühendatud elamutes ja hoonetes. AS Pärnu Soojus täitis nimetatud ettekirjutuse ja loobus selle vaidlustamisest halduskohtus. 07.04.2006.a. tegi Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana väärteoasjas nr 07/05 otsuse, millega tuvastas AS-i Pärnu Soojus poolt ülalnimetatud tegevusega KonkS § 16 p.6 rikkumise ja määras KonkS § 73’5 lg.2 järgi karistuseks rahatrahvi 250000 krooni. Menetluse käik AS Pärnu Soojus esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palus otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada või kohtu poolt AS-i Pärnu Soojus tegevuses KonkS § 16 p.6 tunnustele vastava väärteo tuvastamisel määratud karistust vähendada, arvestades karistust kergendavaid asjaolusid. Samuti palub ASPärnu Soojus hüvitada väärteomenetluses kantud menetluskulu - kaitsja tasu. Kaebuse motiivide kohaselt kuuluvad vaidlusalustes hoonetes asuvad soojussõlmed AS-i Pärnu Soojus omandisse ning kuivõrd soojussõlmed ei ole kaugküttevõrgu osa, puuduvad soojusettevõtjatel, sh. AS-il Pärnu Soojus, igasugused kohustused soojussõlmede suhtes. Soojussõlmede omandiõiguse ja kasutamisega seonduvad küsimused on tsiviilõiguslikud küsimused ning keegi ei ole kohustatud võimaldama teistele enda omandi tasuta kasutamist. Enda omandi tasuta kasutamise piiramine ei ole KonkS § 16 p.6 mõttes põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. 2
(11)4-06-1558 Lisaks eeltoodule on Konkurentsiamet rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes väärteoprotokollis esitamata kohtuvälise menetleja ametniku telefoninumbri ja elektronposti aadressi, teabe selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud teatavaks väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, juriidilise isiku karistamise eelduseks olevad asjaolud, teabe väärteoga põhjustatud kahju kohta ning kohtuvälise menetleja otsuses otsustuse menetluskulude osas ja põhjendused vastulauses esitatu mittearvestamise kohta. Samuti on määratud karistus ebaproportsionaalselt suur, karistuse määramisel ei ole arvestatud kergendavate asjaoludena sellise rikkumise esmakordsust ja rikkumise kõrvaldamist AS-i Pärnu Soojus poolt. Konkurentsiamet jäi kaebusele esitatud vastuses väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse juurde, pidades seda õigeks ja põhjendatuks. Vastuse kohaselt elanikel tarbitud soojusenergia eest tasumisel võlgnevusi ei olnud ning soojussõlmede omandiõiguse ja kasutustasu küsimuse üle peetav tsiviilõiguslik vaidlus ei tohi mõjutada elanike varustamist soojusenergiaga AS-i Pärnu Soojus poolt. AS Pärnu Soojus on Pärnu linna kaugkütteturul turgu valitsev ettevõtja ning tema klientidel puudub sisuliselt võimalus sama kauba ostmiseks teistelt pakkujatelt. Vaidlus soojussõlmede kasutamise tasu (renditasu) põhjendatuse üle tekkis AS-il Pärnu Soojus alates 01.04.2004.a., mil nimetatud tasu lahutati soojusenergia tariifidest. Siiski tuleb soojussõlmede omandiõiguse ja selle kasutamise tasu küsimus lahendada tsiviilkorras ja vajadusel kohtu kaudu, mitte seada soojusenergia müümine sõltuvusse soojussõlmede kasutamise eest renditasu maksmisest. Kuivõrd AS-i Pärnu Soojus vaidlusalustel klientidel ei olnud soojusenergia eest tasumisel võlgnevusi, oli nendele klientidele soojusenergia müümisest keeldumine kaugkütteseaduse kohaselt põhjendamatu. Seega oli antud asjaoludel AS-i Pärnu Soojus, kui turgu valitseva ettevõtte poolt, tarbitud soojusenergia tasumise osas võlgu mitteomavatele klientidele soojusenergia edasisest müümisest põhjendamatu keeldumisega, mis on KonkS § 16 p.6 rikkumine. Teo õigusvastasust välistavat asjaolu tuvastatud ei ole. Väärteoprotokolli sissejuhatavas osas on märgitud kõik kohtuvälise menetleja vajalikud rekvisiidid, sh. telefoni- ja faksinumber ning elektroonposti aadress, kuid menetleja ametniku andmete juures neid üle korratud ei ole. Kuigi väärteoprotokollis puudus väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta menetlusaluse isiku allkiri vahetult selle teksti all, sai menetlusalune isik kätte väärteoprotokolli tervikdokumendina, millega tutvus kohapeal ja allkirjastas. Konkurentsiamet on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda ning kahju küsimus lahendada tsiviilmenetluse korras. Konkurentsiameti hinnangul ei saa lugeda AS-i Pärnu Soojus karistust kergendavaks asjaoluks rikkumise lõpetamist, sest see toimus alles pärast Energiaturu Inspektsiooni jõulist sekkumist. 29.08.2006.a. toimunud kohtuistungil jäid menetlusosalised avaldatud seisukohtade juurde. AS Pärnu Soojus seisukoha kohaselt ei ole ta keeldunud soojuse müümisest – tema valduses olevas võrgus kuni konkreetsete tarbijapaigaldisteni oli soojusenergia kättesaadav. Asjaolu, et võrgu koosseisu mittekuuluv tarbijapaigaldis – soojussõlm - ei olnud töökorras ega võimaldanud seetõttu klientidel soojuseenergiat mittetarbida ei ole AS Pärnu Soojus vastutusel sõltumata selle omandiõiguse kuulumisest AS-ile Pärnu Soojus. Konkurentsiameti seisukoha kohaselt peab AS Pärnu Soojus võrguettevõtjana tagama soojuse reaalse üleandmise tarbijatele. Soojuse reaalne tarbimine on AS-ist Pärnu Soojus sõltuvatel asjaoludel takistatud kui vaatamata nõutava soojusenergia ringlemisele AS-i Pärnu Soojus võrgus on AS-i Pärnu Soojus poolt tehtud soojussõlmede rikkumise teel võimatuks soojuse reaalne läbilaskmine võrgust tarbimiskohani. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud otsusega väärteoasjas nr. 07/05, väärteoprotokolliga ja teiste väärteoasjas esitatud dokumentidega, samuti kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja arvamuse, asub seisukohale, et AS-i Pärnu Soojus suhtes väärteoasjas nr. 07/05 koostatud otsus on õige ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata. 3
(11)4-06-1558
  1. Faktiliste asjaolude tuvastamine Antud asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus asjaoludes, et AS-ile Pärnu Soojus kuulub 100%-liselt Pärnu linna soojusenergia jaotusvõrk ning AS-i Pärnu Soojus turuosa Pärnu linna tarbijate soojusenergiaga varustamise turul on hinnanguliselt 90-95%. Seega on AS Pärnu Soojus Pärnu linna tarbijate soojusenergiaga varustamise turul turgu valitsev ettevõtja KonkS § 13 lg.1 mõttes. Antud asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus ka asjaoludes, et AS Pärnu Soojus nõuab oma klientidelt alates 01.04.2004.a. lisaks tarbitud soojusenergiale tasu ka klientide hoonetes paiknevate soojussõlmede kasutamise eest ning, et AS Pärnu Soojus juhatuse liikme Hillar Nuut ettepanekul ja hooldustehniku Priit Ild korraldusel plommiti nende klientide, kes keeldusid soojussõlmede kasutamise eest lisatasu maksmisest, soojustrassi peavoolu kuulkraanid ja eemaldati küttepump või küttepumba toitejuhe selliselt, et ei oleks võimalik soojussõlme kasutada. Küttepumba toitejuhtmed eemaldati 17-18 majal. Vaatamata nimetatud hoonete valdajate nõudmisele keeldus AS Pärnu Soojus ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a.soojussõlmede käivitamisest 13-s majas (Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu). Nimetatud klientidel võlgu tarbitud soojusenergia eest ei olnud. AS-i Pärnu Soojus ja osade nimetatud klientide vahel käivad soojussõlme omandiõiguse kuuluvuse üle tsiviilvaidlused, millised on lahendamisel Pärnu Maakohtus. Nimetatud klientide soojusega varustamine taastati AS Pärnu Soojus poolt Energiaturu Inspektsiooni 14.10.2005.a. ettekirjutuse nr.5 saamisel, millega AS-i Pärnu Soojus kohustati seaduses sätestatud sunniraha ähvardusel alustama 24 tunni jooksul soojusega varustamist kõigis tema võrguga ühendatud elamutes ja hoonetes. AS Pärnu Soojus täitis nimetatud ettekirjutuse ja loobus selle vaidlustamisest halduskohtus. Seega on tuvastatud, et AS Pärnu Soojus juhatuse liikme Hillar Nuut ettepanekul ja hooldustehniku Priit Ild korraldusel rikuti teadlikult ja tahtlikult ülalnimetatud klientide tarbimiskohti AS-i Pärnu Soojus võrguga ühendavad soojussõlmed, millega tehti võimatuks soojusenergia ülekandmine AS-i Pärnu Soojus võrgust kliendi tarbimiskohani. Kuivõrd eeltoodud osas menetlusosaliste vahel vaidlust pole, puudub antud väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse kohtuliku lahendamise raames vajadus väärteomenetluses selles osas kohtuvälise menetleja poolt kogutud ja hinnatud tõendite uueks hindamiseks kohtu poolt. 07.04.2006.a. tegi Konkurentsiamet kohtuvälise menetlejana väärteoasjas nr 07/05 otsuse, millega tuvastas AS-i Pärnu Soojus poolt ülalnimetatud tegevusega KonkS § 16 p.6 rikkumise ja määras KonkS § 73’5 lg.2 järgi karistuseks rahatrahvi 250000 krooni. Menetlusosaliste vaheline vaidlus on suunatud asjaolule, kas AS Pärnu Soojus oli õigustatud tegema kütteperioodil võimatuks soojussõlmede, millede omandiõiguse kuuluvuse üle käib tsiviilvaidlus, kasutamise ning seeläbi ka soojusenergia ülekandmine AS-i Pärnu Soojus võrgust kliendi tarbimiskohani või on nimetatud tegevus käsitletav põhjendamatu keeldumisena kauba müümisest turgu valitseva ettevõttevõtja poolt, mis on turgu valitseva seisundi kuritarvitamine KonkS § 16 p.6 mõttes. Samuti on menetlusosaliste vaidlus suunatud asjaolule, kas määratud karistus on etteheidetavale rikkumisele vastav või ebaproportsionaalselt suur, sh. ei ole karistuse määramisel arvestatud kergendavate asjaoludena sellise rikkumise esmakordsust ja rikkumise kõrvaldamist AS-i Pärnu Soojus poolt. AS Pärnu Soojus on väärteomenetluse normide rikkumisena toonud esile järgmised asjaolud. Väärteoprotokollis on esitamata kohtuvälise menetleja ametniku telefoninumber ja elektronposti aadress, teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud teatavaks väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, juriidilise isiku karistamise eelduseks olevad asjaolud, teave väärteoga põhjustatud kahju kohta, kohtuvälise menetleja otsuses menetluskulude osas tehtud otsustus ja põhjendused vastulauses esitatud mittearvestamise kohta.
  2. Tuvastatud faktiliste asjaolude vastavus süüteokoosseisule 4
(11)4-06-1558 KarS § 12 kohaselt on süüteokoosseis käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. AS-i Pärnu Soojus süüdistatakse KonkS § 16 p.6 järgi, mille kohaselt on keelatud ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine kaubaturul, sealhulgas põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. Nimetatud karistusõigusnorm kaitseb õigushüvena vaba ettevõtlust ja tarbijate õigust vaba ning efektiivse ettevõtjate vahelise konkurentsi tulemusena teenuse ostmisele parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Objektiivsest küljest on KonkS § 16 p.6 tunnused seega: turgu valitseva seisundi omamine ettevõtja poolt ja põhjendamatu keeldumine kauba müümisest või ostmisest. Antud asjas on tõsikindlalt tuvastatud AS Pärnu Soojus olemine turgu valitsev ettevõtja KonkS § 13 lg.1 mõttes Pärnu linna tarbijate soojusenergiaga varustamise turul. Järgnevalt tuleb KonkS § 16 p.6 juriidiliste tunnuste objektiivse koosseisu täitmiseks hinnata, kas AS Pärnu Soojus on keeldunud klientidele kauba (soojusenergia) müümisest ja kas selline keeldumine oli põhjendamatu. Antud asjas on tuvastatud, et AS Pärnu Soojus juhatuse liikme Hillar Nuut ettepanekul ja hooldustehniku Priit Ild korraldusel plommiti nende klientide, kes keeldusid soojussõlmede kasutamise eest lisatasu maksmisest, soojustrassi peavoolu kuulkraanid ja eemaldati küttepump või küttepumba toitejuhe selliselt, et ei oleks võimalik soojussõlme kasutada. Vaatamata nimetatud hoonete valdajate nõudmisele keeldus AS Pärnu Soojus ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a.soojussõlmede käivitamisest 13-s majas (Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu), millega tegi sisuliselt võimatuks soojusenergia ostmise nende klientide poolt. Kuigi AS Pärnu Soojus ei keeldunud selgesõnaliselt soojusenergia müümisest, tegi ta oma tegevusega - mis väljendus temale kuuluva võrgu ja tarbimiskohtade ühenduspunktis olevate soojussõlmede rikkumises - soojusenergia ülekandmise võrgust läbi soojussõlme tarbimiskohta võimatuks ja seeläbi ka soojusenergia ostmise sisuliselt võimatuks. KonkS § 16 p.6 juriidiliste tunnuste järgi on keelatud turgu valitseva seisundi otsene või kaudne kuritarvitamine, millest tulenevalt ei ole turgu valitseval ettevõtjal kaubaturul keelatud mitte ainult otsene sõnaselge keeldumine kauba müümisest vaid ka kaudne keeldumine, mis võib väljenduda tegudes mis teevad tema võrgu kaudu kauba ostmise sisuliselt võimatuks. Viimane on oluline turuosalistele sellise surve avaldamise vältimiseks, mis sunniks turuosalisi alternatiivse pakkuja puudumisel ebaausate müügitingimustega nõustuma oludes, kus kauba pakkuja ei ole sõnaselgelt keeldunud kauba müümisest, kuid ei ole kõrvaldanud ka põhjendamatut tõket kauba kättesaadavuses (sh. tarbimiskohta võrguga ühendamise mitteloomine või olemasoleva ühenduse rikkumine). Seega loeb kohus antud asjaoludel AS Pärnu Soojus tegevuse, mis väljendus temale kuuluva võrgu ja tarbimiskohtade ühenduspunktis olevate soojussõlmede rikkumise teel soojusenergia ülekandmise võrgust läbi soojussõlme tarbimiskohta võimatuks tegemises ja seeläbi ka soojusenergia ostmise sisuliselt võimatuks tegemises, kauba (soojusenergia) müümisest keeldumiseks. Kohus on seisukohal, et AS Pärnu Soojus väide, et ta ei takistanud mitte soojusenergia müümist, vaid soojussõlme kasutamist, ei välista AS Pärnu Soojus tegevuses KonkS § 16 p.6 juriidiliste tunnuste esinemist, sest müüdav soojusenergia antakse kliendile üle läbi soojussõlme ja soojussõlme kasutamiskõlbmatuks tegemine teeb võimatuks ka soojusenergia müümise. Seega soojussõlme kasutamiskõlbmatuks tegemisega e. selle kasutamise keelamisega keeldus AS Pärnu Soojus klientidele ka soojusenergia müümisest. Järgnevalt tuleb analüüsida kas selline keeldumine oli põhjendamatu.

§ 7lg.1 peab soojusettevõtja tagama tarbijate ja teiste soojusettevõtjate soojusega varustamise 5

(11)4-06-1558 vastavuses käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste ja sõlmitud lepinguga.

§ 8

lg.1 kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Seega puudus Pärnu linna piires asuvatel tarbijatel valikuvabadus – nad on kohustatud ostma soojusenergia AS-ilt Pärnu Soojus, kellele kuulub 100%-liselt Pärnu linna soojusenergia jaotusvõrk. Nimetatud tarbija ostmiskohustusele vastab

§ 8

lg.2 tulenev võrguettevõtja kohustus müüa oma võrgupiirkonnas kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vaidlus selles osas, et võrgu tehnilised võimalused ei võimaldanuks ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a. soojussenergia ülekandmist Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu klientidele, puudub, millest tulenevalt tuleb lugeda, et AS-il Pärnu Soojus puudusid tehnilised takistused soojusenergia müümiseks nimetatud ajavahemikul nimetatud klientidele. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas AS-il Pärnu Soojus esines õiguslik alus nimetatud klientidele soojusenergia müümisest keeldumiseks.

§ 14

lg.1 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama võrguühendust omavate tarbijate varustamise soojusega käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. Sama sätte lg. 2 kohaselt vastutab võrguettevõtja tema omandis või valduses oleva võrgu toimimise ja korrasoleku eest. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätet ei tule tõlgendada mitte ainult grammatiliselt, vaid ka süstemaatiliselt ning vajadusel ka subjektiiv-teleoloogilist, objektiiv-teleoloogilist või muud asjakohast tõlgendusargumenti kasutades. Kohus on seisukohal, et nimetatud sätte eesmärk on tagada soojuse tõrgeteta edasikandmine võrguettevõtjalt tarbijale. Eelduslikult kuulub võrguettevõtjale ainult võrk. Kuid juhul, kui võrguettevõtjale kuulub või on tema valduses lisaks võrgule ka näiteks võrguväline tarbijapaigaldis

§ 2

p.3 mõttes, on võrguettevõtja kohustatud tagama ka selle enda omandis või valduses oleva soojusenergia võrguettevõtjalt tarbijale ülekandmiseks vajaliku seadme töökorras oleku. Vastasel korral muutuks oludes, kus võrguettevõtjale kuuluvad mõnede või enamike tarbimiskohtade soojussõlmed, võimatuks

§ 7

lg.1, § 8 lg.1,2, § 14 lg.1,2 avatud seaduse läbiva mõtte – tarbija on kohustatud soojusenergia ostma ainult ühelt konkreetselt võrguettevõtjalt ja see võrguettevõtja on kohustatud tagama enda poolt kontrollitavate kanalite vahendusel soojusenergia ülekandmise tarbijale.

§ 14

lg.1 kohaselt toimub võrguettevõtja poolt tarbija soojusenergiaga varustamine, sh. soojuse jaotamine e. soojuse transportimine võrgu kaudu tarbijapaigaldiseni, käesoleva seaduse, tegevusloa tingimuste või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse ja sõlmitud lepingu kohaselt. Kohus on seisukohal, et nimetatud sättes esitatud soojuse üleandmise kohta e. tarbijapaigaldist, tuleb antud asjaoludel tõlgendada koostoimes VÕS § 209 lg.1 (milline kohaldub VÕS § 208 lg.3 kohaselt ka soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu) selliselt, et soojuse üleandmise kohaks loetakse punkti, milles üleantava energia valdus väljub võrguettevõtja kontrolli alt ja liigub tarbija mõjusfääri (e. tarbija kontrolli all olevasse paigaldisse). Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et juhul kui võrguettevõtja kontrolli alla kuulub mingisugune tarbijale soojuse edastamiseks vajalik seade ka väljaspool võrgu ametlikku piiritlust, tuleb lugeda võrguettevõtja poolt tarbijale soojusenergia üleandmise kohustus täidetuks soojusenergia tarbijale reaalselt kättesaadavaks tegemisega viimases võrguettevõtjale kuuluvas ühenduse osas. Vastasel korral tekkiks olukord, kus võrguettevõtja on oma üleandmiskohustuse formaalselt täitnud soojuse juhtimisega enda omandis või valduses olevasse soojussõlme (e. formaalses mõttes küll tarbijapaigaldisse, kuid materiaalses mõttes siiski võrguettevõtja kontrolli all olevasse seadmesse), kuid keeldub selle edasiandmisest tarbija tegelikku kasutusse. Sellist tegevust ei saa pidada müüdava kauba nõuetekohaseks üleandmiseks, sest ostjal puudub reaalne võimalus sellisel viisil üle antud kaupa enda otsesesse valdusesse saada ja kasutama hakata.

§ 14lg.1 kohaselt tulenevad soojuse jaotamise sh.

jaotamisest keeldumise õiguslikud alused käesolevast seadusest, tegevusloa tingimustest või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest ja sõlmitud lepingutest. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et AS-il Pärnu Soojus oleks tegevusloa tingimustest või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest või konkreetsete klientidega sõlmitud lepingutest tulenev õigus keelduda klientidele soojuse müümisest, kui kliendid ei nõustu tasuma AS-i Pärnu Soojus poolt ühepoolselt kehtestatud soojussõlmede kasutamise tasu. Sellist õigust ei tulene ka

-st.

§ 17

kohaselt on võrguettevõtjal õigus katkestada võrguühendus tarbijale või teisele soojusettevõtjale ette teatamata, kui on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond; samuti soojuse omavolilise tarbimise 6

(11)4-06-1558 tuvastamise hetkest viivitamata ning sellest vähemalt seitse päeva ette teatades, kui tarbija on ületanud liitumistingimustega temale antud õigusi või ei ole täitnud nende tingimustega endale võetud kohustusi; on takistatud võrguettevõtja ligipääs tarbija või teise soojusettevõtja omandis või valduses oleval territooriumil asuvatele mõõtesüsteemidele nende kontrollimiseks või asendamiseks või muude võrgutööde tegemiseks; või tarbija või soojusettevõtja võlgneb soojuse eest. Nimetatud asjaolude esinemist antud asjas tuvastatud ei ole. Ühelgi nendest AS-i Pärnu Soojus klientidest, kelledele soojussõlme käivitamisest ja seeläbi soojusenergia müümiseks üleandmisest AS Pärnu Soojus ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a. keeldus - Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu ei olnud tarbitud soojuse eest tasumise võlga. Õiguslikus mõttes tuleb lugeda müügist keeldumine põhjendamatuks, kui selliseks keeldumiseks puudub õiguslik alus. Kuivõrd AS-i Pärnu Soojus poolt ajavahemikul septembri viimane nädal 2005.a. kuni 18.oktoober 2005.a. Oja 59 KÜ, Metsa 12 KÜ Tosin, Metsa 16 KÜ, Side 9 KÜ, Mai 1 ridaelamu, Mai 24 KÜ, Mai 53 KÜ, Mai 57 Tuljak KÜ, Rohu 44 KÜ, Papi KÜ Papiniidu 31, Endla KÜ Mihkli 2, OÜ Elvaldaano Aisa hotell ja Pergo Hotels hotell Pärnu tarbijatele soojusenergia müümiseks üleandmisest keeldumiseks puudus

-st, tegevusloa tingimustest või kohaliku omavalitsuse volikogu otsusest või nende klientidega sõlmitud lepingutest tulenev õiguslik alus, tuleb lugeda AS-i Pärnu Soojus poolt nimetatud klientidele soojuse müümisest keeldumine põhjendamatuks. Seega on AS-i Pärnu Soojus faktiline käitumine - temale kuuluva võrgu ja tarbimiskohtade ühenduspunktis olevate soojussõlmede rikkumise teel soojusenergia ülekandmise võrgust läbi soojussõlme tarbimiskohta võimatuks tegemine ja seeläbi ka soojusenergia ostmise sisuliselt võimatuks tegemine ilma selleks õiguslikku alust omamata – käsitletav turgu valitseva ettevõtja poolt turgu valitseva seisundi vähemalt kaudse kuritarvitamisena kaubaturul ning vastab objektiivsest küljest KonkS § 16 p.6 sätestatud juriidilistele tunnustele. Asjaolu, et võrguettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud kliendi kinnisasjal asuva ja sellega võimalik, et püsivalt ühendatud soojussõlme omandiõiguse ja sellest tulenevalt ka kasutamiskulude suuruse ja jaotamise osas, ei saa õigusriigis olla lahendatav omavoli teel. Õigusriigis lahendatakse vaidlused kokkuleppele mittejõudmise korral kohtus ning kohtus vaidluse lahendamisel võrguettevõtja kasuks võib võrguettevõtjal olla õigus nõuda ka põhjendatud hüvitist temale kuuluva asja kasutamise eest nagu võib ka kinnisasja valdajal olla õigus nõuda võrguettevõtjalt hüvitist (renti) võrguettevõtjale kuuluva asja (soojussõlm) enda kinnisasjal talumise eest. Teisalt, vaidluse lahendamisel võrguettevõtja kahjuks võib võrguettevõtja esindaja käsul sellise asja rikkumises esineda KarS § 203 või 257 tunnused. Vastavalt KarS § 14 lg.1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuivõrd antud asjas on kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ning menetlusalune isik ei ole seda ka kohtumenetluses vaidlustanud, et nende klientide, kes keeldusid soojussõlmede kasutamise eest lisatasu maksmisest, soojustrassi peavoolu kuulkraanid plommiti ja eemaldati küttepump või küttepumba toitejuhe selliselt, et ei oleks võimalik soojussõlme kasutada AS-i Pärnu Soojus juhatuse liikme Hillar Nuut ettepanekul ja hooldustehniku Priit Ild korraldusel ja selline korraldus anti AS-i Pärnu Soojus huvides eesmärgiga sundida neid kliente AS-ile Pärnu Soojus soojussõlmede kasutamise eest maksma, tuleb nimetatud isikute kaudu toimepandud tegu kooskõlas KarS § 14 lg.1 omistada juriidilisele isikule AS Pärnu Soojus. Subjektiivsest küljest eeldab antud karistusõigusnormi koosseis teo sooritamist vähemalt kaudse tahtluse vormis, kusjuures tahtlus peab laienema kõikide objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Antud asjaoludel AS-i Pärnu Soojus juhatuse liige Hillar Nuut ja hooldustehnik Priit Ild teadsid, et nende klientide, kes keeldusid soojussõlmede kasutamise eest lisatasu maksmisest, soojustrassi peavoolu kuulkraanid plommimisega ja küttepumba või küttepumba toitejuhtme eemaldamisega selliselt, et ei oleks võimalik soojussõlme kasutada, kaasneb ka nendele klientidele AS-i Pärnu Soojus poolt soojusenergia müümise sisuline lõppemine ja nad tahtsid või vähemalt möönsid sellise asjaolu saabumist. Olles teadlikud enda turgu valitseva ettevõtja staatusest, oleks AS Pärnu Soojus juhatuse liige Hillar Nuut ja hooldustehnik Priit Ild 7

(11)4-06-1558 pidanud teadma ka konkurentsiseaduse laienemisest nende tegevuse suhtes, turgu valitseva ettevõtja poolt enda seisundi kuritarvitamise keelatusest, enda konkreetses tegevuses turgu valitseva ettevõtja seisundi kuritarvitamise tunnuste esinemist ning seetõttu ka pidanud võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. KarS § 16 lg. 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Eeltoodu alusel tuleb lugeda, et AS Pärnu Soojus pani temale etteheidetava süüteo toime kaudse tahtluse vormis. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on formaalne tegevusdelikt (abstraktne ohudelikt) ning selle realiseerimine ei ole sõltuvuses reaalse kahju tekkimisest teistele ettevõtjatele või tarbijatele. Seega ei oma antud delikti puhul tähendust asjaolu, kas selle delikti toimepanemisega kaasneb kellelegi turuosalistest ka reaalne kahju või mitte, millest tulenevalt ei kuulu reaalse kahju tekkimise fakt konkreetse delikti koosseisu mittekuuluva tunnusena tõendamisele. 3.Õigusvastasus KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Menetlusalune isik temale etteheidetava süüteo osas õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule eraldi esile ei toonud, samuti ei tuvastanud kohus selliseid asjaolusid kohtumenetluse käigus. Seega tuleb AS-i Pärnu Soojus poolt KonkS § 16 p.6 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
  1. Süü KarS § 32 lg.1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. AS Pärnu Soojus on kantud äriregistrisse, olles seega TsÜS § 26 lg.2 kohaselt õigusvõimeline KarS § 37 mõttes. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Esitatud materjalidest nähtub, et AS Pärnu Soojus juhatus ettevõtte juhtimisorganina ÄS § 306 lg.1 mõttes arutas küsimust, mida teha nende klientidega, kes keelduvad soojussõlmede kasutamise eest tasu maksmast ning otsustas nende klientide soojussõlmede kasutamine ja seeläbi ka neile soojusenergia müümine omavoliliselt võimatuks teha olukorras, kus oli võimalik ka tsiviilvaidluse lahendamine õigusriigile omase korra – läbirääkimised ja kohus – kohaselt. Selline valik on õiguslikult etteheidetav ning omistab subjektiivselt menetlusalusele isikule normatiivse süü KonkS § 16 p.6 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt menetlusaluse isiku teos süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Seega on menetlusalune isik KonkS § 16 p.6 sätestatud tunnustele vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi.
  2. Väärteomenetluse normide rikkumise hindamine Järgnevalt analüüsib kohus, kas kohtuvälise menetleja poolt AS-i Pärnu Soojus väärteo menetlemisel rikuti väärteomenetluse norme ning kas sellised rikkumised võivad osutuda piisavalt oluliseks takistamaks asjas nii AS-i Pärnu Soojus süüstavas kui süüd välistavas osas tõendamisele kuuluvate asjaolude õiget ja igakülgset 8
(11)4-06-1558 väljaselgitamist. AS Pärnu Soojus on väärteomenetluse normide rikkumisena toonud esile järgmised asjaolud. Väärteoprotokollis on esitamata kohtuvälise menetleja ametniku telefoninumber ja elektronposti aadress, teave selle kohta, et menetlusalusele isikule on tehtud teatavaks väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õigused ja kohustused, juriidilise isiku karistamise eelduseks olevad asjaolud, teave väärteoga põhjustatud kahju kohta, kohtuvälise menetleja otsuses menetluskulude osas tehtud otsustus ja põhjendused vastulauses esitatu mittearvestamise kohta. Kohtuvälise menetleja vastuväite kohaselt on väärteoprotokolli sissejuhatavas osas märgitud kõik kohtuvälise menetleja vajalikud rekvisiidid, sh. telefoni- ja faksinumber ning elektroonposti aadress, kuid menetleja ametniku andmete juures neid üle korratud ei ole. Kuigi väärteoprotokollis puudus väärteomenetluse seadustiku § 19 ettenähtud õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta menetlusaluse isiku allkiri vahetult selle teksti all, sai menetlusalune isik kätte väärteoprotokolli tervikdokumendina, millega tutvus kohapeal ja allkirjastas. Kohus, tutvunud esitatud väärteoprotokolliga, on seisukohal, et antud väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei esine väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist VTMS § 150 mõttes. Samuti ei esine muud asjaolu, mis oleks takistanud antud asjas kõigi asja õige lahendamise suhtes tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist või millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Väärteoprotokolli näol on eelkõige tegemist menetlusdokumendiga, milles fikseeritakse väärteo toimepanemise faktilised asjaolud, väärteo kvalifikatsioon, menetlusaluse isiku ja tunnistajate ütlused, teave väärteoga põhjustatud kahju kohta ning tõendid ja andmed, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks. Nimetatud olulised asjaolud on väärteoprotokollis esitatud, samuti on väärteoprotokolli kättesaamist oma allkirjaga kinnitanud AS Pärnu Soojus juhatuse liige Tiit Eelmere. Toimiku materjalidest nähtub, et pärast väärteoprotokolli koostamist ja enne kohtuvälise menetleja poolt asjas otsuse tegemist osales menetluses ka aktiivselt menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Liina Naaber. Seega ei ole menetlusaluse isiku kaitseõigust rikutud. Menetlusaluse isiku poolt viidatud mõningad vormilised minetused väärteoprotokolli vormistamisel ei saanud antud asjaoludel takistada väärteoasja sisuliselt õiget menetlemist ega raskendanud menetlusaluse isiku olukorda. Juriidilise isiku karistamise eelduseks olevad asjaolud on esitatud kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuses. Teave väärteoga põhjustatud kahju kohta ei kuulu KonkS § 16 p.6 tõendamisesemesse, sest kahju olemasolu või puudumine ei väära formaalse teodelikti objektiivse koosseisu realiseerumist. VTMS § 38 lg. 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Kuivõrd kohtuväline menetleja tuvastas väärteo toimepanemises AS Pärnu Soojus süü, kohaldus nimetatud menetluskulude väljamõistmist puudutav säte ka AS Pärnu Soojus suhtes tehtud otsusele. Põhjendusi vastulauses esitatu mittearvestamise kohta kohtuvälise menetleja otsuses eraldi esile ei ole toodud, kuid otsus p. 7.3 esitatud järeldustest nähtub, et kohtuväline menetleja on enda hinnangul olulisemaid menetlusaluse isiku väiteid otsuse tegemisel arvesse võtnud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et antud väärteoasja menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei esine väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist ega muud asjaolu, mis oleks takistanud antud asjas kõigi asja õige lahendamise suhtes tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist või millega oleks raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, millest tulenevalt ei saa menetlusaluse isiku viited väärteomenetlusõiguse rikkumise kohta olla aluseks väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks. 6. Karistus KonkS § 16 p.6 kaitseb õigushüvena vaba ettevõtlust ja tarbijate õigust vaba ning efektiivse ettevõtjate vahelise konkurentsi tulemusena teenuse ostmisele parima hinna ja kvaliteedi suhtega. Tegemist on olulise 9
(11)4-06-1558 turukaitse instrumendiga mille kohaselt turgu valitsevatele ettevõtjatele kohalduvad rangemad reeglid kui neile, kelle turujõud on väiksem. Kaitstava õigushüve olulisust iseloomustab ka seda ründava süülise teoebaõiguse suhtes rakendada võidav karistusähvardus. Kooskõlas KonkS § 735 lg.2 karistatakse juriidilise isiku poolt ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise, ostjate kahjuks tootmise või teenindamise või kaubaturu, tehnilise arengu või investeeringute piiramise, samuti muu tegevuse eest, millega on kaasnenud turgu valitseva juriidilise isiku seisundi kuritarvitamine kaubaturul rahatrahviga kuni 500 000 krooni. Sama rikkumise teistkordsel toimepanemisel pärast väärteokaristuse kohaldamist näeb KarS § 399 lg. 2 ja § 44 lg.8 sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 250 000 000 krooni. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld on sätestatud ka Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 82 ning liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutava turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest näeb Euroopa Nõukogu määruse nr. 1/2003 art 23 p.2 sanktsioonina ette rahatrahvi kuni 10% ettevõtja või kontserni, millesse ettevõtja kuulub, eelmise majandusaasta kogukäibest. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. AS-i Pärnu Soojus karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. AS Pärnu Soojus kaitsja palub karistust kergendavate asjaoludena kohaldada sellise rikkumise esmakordusust ning asjaolu, et AS Pärnu Soojus lõpetas ise rikkumise jätkamise. Kohus ei pea nimetatud asjaolude kergendavate asjaoludena käsitlemist antud juhul põhjendatuks. Rikkumise esmakordsus ei ole karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes nagu ka rikkumise jätkamise lõpetamine, sest nimetatud asjaolud ei väära otseselt toimepandud teoebaõigust ega süüd. Menetluses tuvastatud asjaolude kohaselt lõpetas AS Pärnu Soojus enda rikkumise jätkamise alles Energiaturu Inspektsiooni 14.10.2005.a. ettekirjutuse nr.5 saamisel, millega AS-i Pärnu Soojus kohustati seaduses sätestatud sunniraha ähvardusel alustama 24 tunni jooksul soojusega varustamist kõigis tema võrguga ühendatud elamutes ja hoonetes. Seega toimus edasise rikkumise lõpetamine alles pädeva asutuse poolt sunni kohaldamise ähvardusel, mitte AS Pärnu Soojus vabast tahtes lähtudes. Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmine peab toimuma kindlates materiaalõiguses ettenähtud õiguslikes piirides arvestades konkreetset süütegu ja selle toimepanija süüd. Kohtuväline menetleja on karistanud menetlusalust isikut rahatrahviga 250 000 krooni, mis jääb KonkS § 735 lg.2 võimaliku sanktsiooni keskastmesse. Hinnates AS-i Pärnu Soojus poolt toime pandud süüteo ühiskonnaohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab AS-i Pärnu Soojus poolt toimepandud süüteo ebaõigussisule ja AS-i Pärnu Soojus süüle ning arvestades AS-i Pärnu Soojus 2005.a. majandusaasta käivet (ca 79 000 000 krooni) on piisavalt range motiveerimaks AS-i Pärnu Soojus ühiskonnas õigusnormidega kinnistatud suhtlemise reeglistiku järgimisele sh. turgu valitseva seisundi kuritarvitamisest hoidumisele edaspidi. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus moodustab ca 3,16% menetlusaluse isiku eelmise majandusaasta käibest. Trahvisumma võrdlemine menetlusaluse juriidilise isiku majandusaasta käibega ei tähenda ettevõtja karistamist tema edukuse järgi, vaid toimepandud teoga rünnatutud õigushüve kaalukust, ründe intensiivsust ja ründaja süüd arvestades paraja sanktsiooni kaalumist, mis vastaks süüdlase süüle toimepandud teos ja mõjutaks teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. 7. Kohtu lõppjäreldus Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja 07.04.2006.a. otsus väärteoasjas nr 07/05 on põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Väärteoasjas ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust 10
(11)4-06-1558 välistavaid asjaolusid, on tuvastatud, et leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja selle teo on pannud toime menetlusalune isik, tema poolt toime pandud tegu on väärtegu ning see on kvalifitseeritud õigesti, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §s 30 sätestatud alustel.
  1. Väärteoga tekitatud kahju hüvitamine Väärteoga varalise kahju tekitatamist tuvastatud ei ole. Tsiviilhagi antud väärteoasja raames AS-i Pärnu Soojus vastu esitatud ei ole.
  2. Väärteomenetluse kulude väljamõistmine VTMS § 38 lg. 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb AS Pärnu Soojuse poolt väärteoasja menetlemisel kantud kaitsjatasud jätta AS-i Pärnu Soojus kanda. Muude menetluskulude kohta kohtule andmeid ei ole esitatud.
  3. Kohtuotsuse edasikaebamine, jõustumine ja täitmine VTMS § § 155 lg.1 p.1, lg.2, § 156 lg.1,3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades, kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Vastavalt TMS § 200 lg.1 tasutakse rahaline rahatrahv tervikuna, kui kohus või kohtuväline menetleja ei ole määranud rahatrahvi tasumist ositi. Kohtutäitur annab võlgnikule rahatrahvi tasumiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui 10 päeva ega pikem kui 30 päeva. Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumise kohta esitab võlgnik kohtutäiturile maksedokumendi. Rahatrahvi vabatahtlikul tasumisel tuleb määratud trahvisumma kanda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 4100060739, selgitusega „Konkurentsiameti otsus väärteoasjas nr 07/05“. Juhul, kui võlgnik ei täida kohtuvälise menetleja otsust või kohtuotsust vabatahtlikult, alustatakse võlgniku suhtes täitemenetlus, millisel juhul peab võlgnik lisaks otsusega mõistetud karistusele tasuma ka täitekulud (TMS § 37 lg.1, § 38 lg.1). Teet Olvik Kohtunik 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.