lg 2 p 4,8 ja § 266 lg 2 p 1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 01 juuni 2006 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav S.Z Prokurör Loreta Tšurilova Süüdistatav S.Z, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vahistatud alates 17.02.2006, viibis vahi all 04.02-06.02.2006 Kaitsja Vandeadvokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 01 juuni 2006 kohtuotsus S.Zile
lg 2 p 4,8;
MS § 238 lg 2 järgi mõistetud karistuste ja
Uue otsusega: 1. Karistada S.Zit
lg 2 p 4,8 järgi 1 /ühe/ aasta ja 8/ kaheksa/ kuulise vangistusega, 2.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista S.Zile karistuseks 1/ üks/ aasta ja 4 /neli/ kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel lugeda kantud karistuse hulka 3 vangistuses viibitud päeva, 04.02.0606.02.06 ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 /üks/ aasta 3/ kolm/ kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 2 p 4,8 järgi ja karistas 2 aasta 5 kuulise vangistusega,
lg 2 p 1,3 järgi ja karistas 4 kuulise vangistusega,
MS § 238 lg 2 alusel mõistis karistuseks 1 aasta 10 kuud vangistust.
lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka 3 päeva vahi all viibitud päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks luges 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algsuseks luges kohus 17.02.2006. APELLATSIOONI SISU RINGKONNAKOHTUS: JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD S.Z enda poolt esitatud apellatsioonis leiab, et kohus karistas teda liialt karmilt. Ta tunnistas end täielikult süüdi, 4 kuriteoepisoodi puhul kirjutas vabatahtlikult süü ülestunnistuse, 2 episoodis olid ainukeseks tõendiks tema enda ütlused. Soovib, et apellatsioonikohus 22.06.2005 episoodi kvalifitseeriks õigesti kuriteokatseks kuna tal ei olnud mingit tahtlust, raha andis ta meesterahva kätte, kuid teda ei kuulatud ega usutud 10.10.2005 ja 12.01.2006, 05.01.2006, 23.01.2006 episoodide kohta kirjutas süü ülestunnistusele ilmumise, aitas kaasa uurimisele. Tema puhtsüdamlikku kahetsust ei arvestatud. Omavolilise sissetungimise osas märgib, et ei teadnud, et territooriumit valvatakse, tema vaid läks tualetti. Ta on kindlalt otsustanud kuritegude toimepanemistega lõpetada. Soovib taastada normaalse perekonnaelu. Maakohus ei arvestanud, süü ülestunnistusele ilmumist, puhtsüdamlikku kahetsust ega ka uurimisele kaasaaitamist. Palub temale lühemaajalise karistuse mõistmist. Ka prokurör taotles kohtus lühemaajalise karistuse mõistmist. Apellatsioonikohtu istungil apellant- S.Z toetas esitatud apellatsiooni ja palus lühendada temale mõistetud vangistust. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni ja palus mõista kergem karistus. Prokuröri arvamuse kohaselt on apellatsioonis esitatud taotlus asjakohane ja prokurör taotles vangistuse tähtaja lühendamist vastavalt tema poolt esitatud taotlusele maakohtus ning esitatud apellatsiooni rahuldamist. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEGIUMI PÕHISTUS:
lg 1 kehtestab, et karistamise alus on isiku süü, kusjuures karistuse mõistmisel arvestatava süü suurus oleneb kuriteo toimepanemisel ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning muudest asjaoludes, mis näitavad süü suurust. Maakohus on leidnud, et kuigi S.Z väljendas kohtuistungil oma puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole see tõsiseltvõetav ega kuulu karistust kergendava asjaoluna arvestamisele. Maakohus põhistas oma järeldust sellega, et S.Z on varem korduvalt kuritegude toimepanemisi kahetsenud, kuid vahetult peale karistuse kandmisest vabanemist jätkanud uute kuritegude toimepanemisi. Kohtukolleegium täielikult sellise kohtu põhistuse ja järeldusega nõustub. Isik, kes karistuse ärakandmise järgselt vaid mõne päeva möödudes, jätkab uute analoogsete kuritegude toimepanemisi näitab oma tegudega, et väljendatud kahetsus ei ole siiras ega anna seaduslikku alust korduvalt karistatud isikule kergema karistuse mõistmiseks. Süüdistatav on apellatsioonis märkinud, et ta tegi korduvalt kirjalikke tunnistusi, kus tunnistades oma süüd, andis varguste toimepanemiste kohta selgitusi, aidates kaasa kuritegude avastamisele. Maakohus aga ei ole seda karistuse mõistmisel arvestanud.
lg 1 p 3 näeb tõepoolest ette karistust kergendava asjaoluna süü ülestunnistamisele ilmumist ning ka süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Toimiku materjalidega on tuvastamist leidnud, et S.Z on kinni peetud 04. 02.2006 aastal kahtlustatuna samal päeval J.J kuuluva vara varguses, kusjuures temalt leiti kannatanule kuuluvad esemed/ t.lk. 64, 76-77/.Seega oli enne S.Zi poolt 06.04.2006 süü ülestunnistust juba alus tema kahtlustamiseks antud kuriteo toimepanemises. Samal päeval on S.Z üles tunnistanud ka 05.01.2006 aastal x Spordikeskusest toimepandud varguse / t.lk. 31/. Samuti on S.Z peale tema uuesti kahtlustatavana kinnipidamist 17.02.2006, Tallinna Linnavalitsuse hoonest T.G vara varguse toimepanemise katse eest/ t.lk. 11-12/ teinud ülestunnistuse Pubist Hell Hunt / / t.lk. 34-35/ ja Tartu mnt OÜ N ruumidest, võõra vara varguste toimepanemiste kohta/ t.lk. 24-25/ ja on kahtlustatavana andnud üksikasjalikke selgitusi kuritegude tehiolude kohta, kusjuures kriminaalasja materjalide alusel ei ole tuvastatav, et nende kuritegude toimepanija oleks olnud kindlaks tehtud enne S.Zi ülestunnistust. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul selline S.Zi käitumine annab aluse tuvastada
lg 1 p 3 ettenähtud karistust kergendavate asjaolude olemasolu, kuid maakohus ei ole nimetatud asjaoludega karistuse mõistmisel arvestanud ega ole ka põhistanud miks ta jätab need arvestamata. Süüdistatava poolt kuritegude toimepanemiste järjekindlat tunnistamist, juba kohtueelse menetluse staadiumis toimepandu kohta üksikasjalike ütluste andmist, millega on kergendanud kuriteo avastamist, tuleb kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt karistuse mõistmisel arvestada. Ülaltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et karistuse mõistmisel on maakohus põhistamatult jätnud kõrvale kriminaalasja materjalidega tuvastamist leidnud karistust kergendavad asjaolud, mis antud juhul toob endaga kaas maakohtu otsuse tühistamise mõistetud karistuse osas ja ringkonnakohtu poolt kergema karistuse mõistmise. Kohtukolleegium täielikult soostub maakohtu otsuse /lk 16/ põhistusega mis puudutavad S.Zi isikut ja võimalusega mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemistest. Selles osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud ja kohtukolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhistust korrata. Küll aga kuuluvad antud järeldused arvestamisele ringkonnakohtu poolt S.Zile mõistetava karistuse määra otsustamisel.
MS § 238 lg 2 alusel mõistetava karistuse ja ka lõplikult kandmisele kuuluva karistuse tühistamise. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4, § 340 lg 2 p 4 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu 01 juuni 2006 kohtuotsuse S.Zile
lg 2 p 4,8 ,
MS § 238 lg 2 järgi mõistetud ja
Süüdistatava apellatsiooni ringkonnakohus rahuldab. IVI KESKÜLA JULIA KATŠKOVSKAJA MALLE PREIMER
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.