4-06-4585\2

(35)lg l" Protokolli koostamise juures viibisid ainult kaebuse esitaja ja politseiametnik. Tõlki ega muud isikut, kes oleks kaebuse esitajale toimuvat vahendanud või selgitanud, protokolli koostamise juures ei olnud. Politseinik valdas inglise keelt väga vähesel määral. N. Erol sai aru, et on mingi probleem tema auto parkimisega. Pärast protokolli koostamist toodi kaebuse esitaja Viljandi politseiosakonda, kuhu kutsuti tõlk. Tõlge toimus suuliselt, protokolli kirjalikku tõlget kaebuse esitajale ei võimaldatud. Tegemist oli erialase tekstiga, kaebuse esitaja ei suutnud kõike tõlgitut meelde jätta ning seetõttu jäi kaebuse esitajale osaliselt ebaselgeks, millise seadusesätte rikkumist talle süüks pannakse ja millised toimingud protokolli koostamisele järgnevad. Õigusi ja kohustusi N. Erolile ei tutvustatud. Protokollis puudub N.Eroli allkiri nii tema ütlustel kui ka selle kohta, et talle on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Tõlki ei ole hoiatatud vastutusest KarS §-de 318 ja 321 järgi. N. Erol sai aru, et karistuse määramine toimub kohtus ning et seal saab ta omapoolseid selgitusi asja kohta anda, sest tema käest küsiti, kas ta soovib asja arutamisest kohtus osa võtta. Selle kohta on ka protokolli märgitud: "soovib". N. Erol mõistis protokolli sisu valesti, arvates, et teda kutsutakse asja arutamisel kohtusse ning seetõttu ei osanud ta ka oodata otsuse tegemist tema osavõtuta. N. Eroli arvates ei ole ta parkimiseeskirju rikkunud. Koha läheduses, kus ta parkis, puudus ülekäiguraja märgistus ("sebra"). Sealsamas toimusid teeehitustööd, tee oli osaliselt ülesse kaevatud. Seetõttu ei olnud tal võimalik aru saada, et seal on ülekäigurada. Samuti puudus teeääristuse kollast värvi märgistus, mis keelaks peatumise. Kaebaja leiab, et juhul, kui leiabki tõendamist, et ta on toime pannud mingi väärteo, ei ole ta teinud midagi sellist, mis vääriks karistamist 3000 kroonise rahatrahviga ning asjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel. Ta leiab, et talle määratud karistus süükspandavate rikkumiste eest ei ole mõistlik. Talle on määratud võimalik maksimumkaristus Liiklusseaduse § 7435 lg l alusel. 14.06.2006 koostatud väärteoprotokolli kohaselt rikkus N. Erol LE § 151 nõudeid, st peatumise nõudeid. Muid Liikluseeskirjade rikkumisi ei ole protokolli osas ''Rikkus" N. Erolile kvalifitseeritud. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega ( menetlusaluse isiku ütlused, fototabelid. Muu dokument). Milline on see muu dokument, seda otsusest ei selgu. Samuti ei saa N. Eroli poolt protokolli antud märget, selle kohta, et ta on protokolliga tutvunud, lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. Millise seadusesätte rikkumist ja kuidas tõendatakse fototabeliga; kus, kelle poolt ja mida on fotografeeritud, ei nähtu ei protokollist ega otsusest. Samuti ei nähtu, et politseiametnik oleks teostanud mingeid mõõtmisi Kaebuse esitaja leiab, et temale inkrimineeritav väärtegu ei ole tõendatud. Kaebuse esitaja leiab ka, et ta ei ole süüdi talle otsusega inkrimineeritud LE § 70 p l nõuete rikkumises. Väärteoasja otsuses on leitud, et N. Erol on rikkunud ka LE § 70 p l nõudeid, kuigi protokollis sellist nõuete rikkumiste talle omistatud ei ole. N. Erol ei teadnud normi olemasolust, mis kohustab teda USA juhiluba ümber vahetama Eesti juhiloa vastu. Tegemist oli keelueksimusega KarS § 39 lg l mõttes. N. Erol ei teadnud, et USA juhiloa kasutamine juhtimisõigust tõendava dokumendina on keelatud pärast 12 kuu möödumist Eestisse elama asumisest või elamisloa saamisest. Ta ei olnud teadlik oma teo ebaõigussisust. Tema juhtimisõigust tõendavat USA-s väljaantud juhiluba on ka varem Eestis kontrollitud politseiametnike poolt, keegi ametnikest ei teavitanud teda, et ta peab selle Eesti juhiloa vastu ümber vahetama. Ka protokolli koostanud politseiametnik ei selgitanud N. Erolile, millisest seadusesättest tulenevalt peab ta juhiload vahetama Eesti juhiloa vastu. Samuti leiab N. Erol, et kuna ta ei ole olnud 12 kuud järjest Eestis, ei ole vajadust lubade ümbervahetamiseks. Juhul, kui kohus leiab, et kaebuse esitaja siiski on mõne rikkumise toime pannud, leiab kaebuse esitaja, et tegemist ei ole nii olulise liiklusalase rikkumisega kui näiteks kiiruse ületamine või joobes juhtimine, mis võivad ohtu seada nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elud. Sellise rikkumise puhul on süü on väike ning puudub otstarbekus sellise rikkumise eest määrata isikule rahatrahv 3000 krooni. Kaebaja leiab, et sellise rikkumise puhul puudub avalik huvi asja menetlemiseks. Selline liiklusnõude rikkumine ei sea ohtu ei juhi ega teiste liiklejate elusid, ei too kaasa muud liiklusohtu, menetlusalust isikut ei ole varem käristatud, tegu ei ole ühiskonnavaenuliku teoga ega teadliku lugupidamatusega seaduse suhtes, rikkumisel puuduvad ebatavalised tagajärjed. N. Erolil ei puudunud juhtimisõigus, vaid seda tõendav kehtiv dokument. Juhtimisõigust ei ole N. Erolil ara võetud. 2 Kaebaja leiab, et sellise võimaliku rikkumise puhul ei ole põhjendatud 3000 krooni suurune rahatrahv. Talle jääb arusaamatuks, miks on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuseks relatiivse sanktsiooni ülemmäär, 3000 krooni, kusjuures võimalik väikseim karistusmäär LE § 74-35 lg l sätestatud liiklusnõuete rikkumise eest on 60 krooni. Kohtuvälise menetleja seisukoha järgi kaebuse kohta on Nihat Erolit LS § 7435 lg l väärteo toimepanemise eest 03.07.2006 a karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut (3000.- krooni), selle eest, et N. Erol peatas mootorsõiduki enne ülekäigurada lähemale kui 5 meetrit; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Otsuse peale on menetlusalune isik N. Erol esitanud kaebuse, kus ei nõustu talle määratud karistuse suurusega. Samuti väidab menetlusalune isik et ei teadnud asjaolu, et USA osariigis väljaantud juhiluba tuleb peale 12 kuu möödumist tuleb vahetada ER ARK-s Eesti Vabariigi juhiloa vastu. Menetlusalune isik on eiranud LE § 151 p 6 nõudeid selles, et parkis sõiduauto ülekäigurajale lähemale, kui 5 m (mis on tõendatud fototabeliga). Taoline LE rikkumine ei tekita otseselt liiklusohtlikku olukorda. Sellest tulenevalt ei ole otstarbekas isikut karistada rahatrahviga, vaid piirduda isiku suulise hoiatamisega ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. VTMS § 120 annab kohtule võimaluse lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Juhindudes VTMS § 132 p 3 teen ettepaneku esitatud kaebuse lahendada kirjalikus menetluses ilma osapooli välja kutsumata, tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg l p l alusel. Kohtu põhjendused Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 3 kohaselt maa või linnakohus võib kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alusel. Väärteomenetluse seadustiku § 120 kohaselt võib maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et asi tuleb lahendada kirjalikus menetluses. Vääteoprotokolli järgi Nihat Erol 14.06.2006 juhtides mootorsõidukit, peatus selleks keelatud kohas (ülekäigurajast lähemal kui 5 meetrit). Juhtides mootorsõidukit, puudus kontrollijale esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument (Eestisse elamaasumisest on möödunud l aasta ja Florida juhiload on muutunud kehtetuks. Rikkumine on tõestatud fototabeliga, mis lisatud väärteoprotokollile. Rikkus LE § 151 (Liikluseeskiri § 151) nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon Liiklusseadus § 7435 lg l". Otsuse 03.07.2006 järgi on Nihat Erolit karistatud Liiklusseaduse § 7435 lg 1 rahatrahviga 50 trahviühikut s.o.3000 krooni. Liiklusseaduse § 7435 lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi 50 trahviühikut. Kaebuse järgi ei nõustu kaebuse esitaja määratud karistuse suurusega. Talle on määratud karistus maksimumsuuruses. Väärteoprotokolli järgi rikkus ta LE § 151 nõudeid, s.t. peatumise nõudeid. Muid LE rikkumisi ei ole protokolli osa „rikkus“ kvalifitseeritud. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas leiab, et Nihat Erol rikkus LE § 151 p 6 nõudeid selles, et parkis sõiduauto ülekäigurajale lähemale, kui 5 m (mis on tõendatud fototabeliga). Taoline LE rikkumine ei tekita otseselt liiklusohtlikku olukorda. Sellest tulenevalt ei ole otstarbekas isikut 3 karistada rahatrahviga, vaid piirduda isiku suulise hoiatamisega ning lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel. Kohus leiab, et kuna ka kohtuväline menetleja leiab, et rikkumine oli vähetähtis ja ei ole otstarbekas kaebuse esitajat karistada rahatrahviga, tuleb lõpetada väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel VTMS § 30 lg l p l alusel. Silvi Maiste Kohtunik 4