Obsah (4)

§ 741§ 20§ 201§ 7419

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2006. a Tartu Väärteoasja number 4-06-2518 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Väärteoa

) § 7419 ja § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtus avaldatud Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna konstaabli 19.04.

1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et 19.04.
2. a kõrvaldati K. Joandi sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis. Samuti puudus tal vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. K. Joandi sai otsuse kätte 19.04.
3. a. Kohtus avaldatud 18.05.
4. a joobeseisundi tuvastamise protokolli kohaselt 18.05.
5. a kella 07.45 ajal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 9,5 km-l teostas Lõuna Politseiprefektuuri nooremkonstaabel Kristjan Varind K. Joandil joobeseisundi tuvastamise indikaatorvahendiga LION 500 nr 1282A
6. Kuivõrd indikaatorvahendi tabloole kuvati näit 0,53 mg/l, tehti K. Joandi poolt väljahingatavas õhus kindlaks alkoholisisaldus. Protokolli kantud tehioludest ilmneb, et K. Joandi sõidustiil oli ebakindel ja vingerdav. Tähelepanekutest isiku kohta selgub, et K. Joandil oli aeglane reaktsioonivõime; ta oli rahutu ja ärritunud; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel ja kõndimisel oli tal tasakaal häiritud; tema silmad olid märjad, läikivad ning suust ja sõidukist tuli alkoholilõhna. Protokollist nähtuvalt menetlusalune isik nõustus kohapealse joobeseisundi tuvastamisega, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Samuti nähtub protokollist, et K. Joandi loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ning alkoholisisalduse määramisest veres. Isik tunnistas endal joobeseisundi olemasolu. Nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus menetlusalune isik K. Joandi tunnistas toimepandud rikkumisi. Väärteoprotokolli on ta omakäeliselt kandnud ütlused, mille kohaselt on ta alkoholijoobes probleemne inimene ja juhtis autot ilma juhtimist õigustava dokumendita. Kohtus rääkis K. Joandi, et sõitis varahommikul Viljandisse, kuigi oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi – õlut ja konjakit. Isik kinnitas kohtus ka seda, et oli teadlik sellest, et tal juhtimisõigus puudub. II Kohtu järeldused süüdistuse kohta Kohus, kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab alljärgnevat.

§ 741

lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine

§ 20

lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama seaduse § 201 lg 2 p 3 tulenevalt, kui juhil puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, siis ta kõrvaldatakse sõiduki juhtimisel. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 1 toimub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine järelevalveõigusega ametiisiku otsusega ja selle otsuse sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. 19.04.2006. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus tõendab, et 19.04.2006. a kõrvaldas Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna konstaabel, kes PolS § 12 lg 1 p 13 kohaselt on järelevalveõigusega ametiisik, K. Joandi sõiduki juhtimiselt, kuna muuhulgas puudus tal ka vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus.

§ 201lg 4 alusel jõustus nimetatud otsus selle tegemisel.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et 18.05.2006. a kella 07.45 ajal Tartu maakonnas Rõhu vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 9,5 km-l K. Joandi juhtis mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. nr 628 ANZ. Kuna nimetatud ajaks menetlusalusel isikul vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ei olnud, siis ei olnud juhtimiselt kõrvaldamise alus ära langenud ja tal oli keelatud sõidukit juhtida. Eelnevaga asub kohus seisukohale, et K. Joandi tegevuses on tõendamist leidnud

§ 741

lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 19.04.2006. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus oli K. Joandile samal päeval allkirja vastu kätte antud. Otsuses oli ka märge, et otsus jõustub selle tegemisest ning et K. Joandil on sõiduki juhtimine keelatud kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Kohtus menetlusalune isik kinnitas, et ta teadis, et tal juhtimisõigust ei olnud. Seega pidi ta teadma ka seda, et tema juhtimiselt kõrvaldamise alus ei olnud tema suhtes ära langenud. Kui isik sellest hoolimata taas rooli istus, siis pani ta oma teo toime tahtlikult. Kuna kohus menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud, asub ta seisukohale, et K. Joandit tuleb toimepandu eest

§ 741

lg 2 järgi karistada.

§ 7419

järgi kvalifitseeritav rikkumine LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, mis vastavalt

§ 20

lõikele 3 on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

§ 20

lg 4 täpsustab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi poolt väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres on 0,2 promilli või rohkem. Menetlusaluse isiku omakäeliselt väärteoprotokolli kantud ütluste ja kohtus antud ütlustega kogumis on tõendatud, et 17.05.

1. a õhtul jõi ta õlut ja konjakit. 18.05.
2. a joobeseisundi tuvastamise protokoll tõendab seda, et 18.05.
3. a kella 07.45 ajal Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 9,5 km-l, kasutades indikaatorvahendit LION 500 nr 1282A391, tegi Lõuna Politseiprefektuuri nooremkonstaabel K. Varind kindlaks, et K. Joandi poolt väljahingatav õhk sisaldab alkoholi. Samuti ilmneb 18.05.
4. a joobeseisundi tuvastamise protokollist see, et K. Joandi sõidustiil oli ebakindel ja vingerdav; K. Joandil endal oli aeglane reaktsioonivõime; ta oli rahutu ja ärritunud; tema kõne oli häiritud; sõidukist väljumisel ja kõndimisel oli tal tasakaal häiritud; tema silmad olid märjad, läikivad ning suust ja sõidukist tuli alkoholilõhna. See tõendab, et K. Joandi terviseseisundis esinesid muutused, mis on iseloomulikud joobele. Vabariigi Valitsuse 04.02.
5. a määruse nr 120 „Joobeseisundi tuvastamise ja joobeastme määramise ning joobeastme määramise otsuse vaidlustamise kord“(edaspidi: Kord) § 5 lg 1 ja § 6 kohaselt on ametiisikul üldjuhul õigus tuvastada sündmuskohal alkoholijoobe seisundit vähemalt ühe tunnistaja juuresolekul indikaatorvahendi või mõõteriista abil kontrollitava isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõtes.

§ 20

lg 4 teise lause ja Korra § 15 p 1 kohaselt on isikul peale väljahingatavas õhus alkoholisisalduse kontrollimist õigus nõuda tema vere alkoholisisalduse määramist. Korra § 7 p 8 lähtuvalt tuleb isiku loobumine vere alkoholisisalduse määramisest kanda joobeseisundi tuvastamise protokolli. Tulenevalt

§ 20

lg 4 lausest 2 ning Korra § 7 p 8 saab alkoholijoobe tuvastamist kõnealusel viisil lugeda seaduslikuks vaid juhul, mil isik on joobeseisundi protokollis allkirjaga kinnitanud, et teda on teavitatud õigusest taotleda joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist, kuid ta on sellest õigusest loobunud. Protokollist nähtuvalt menetlusalune isik nõustus kohapealse joobeseisundi tuvastamisega, mida ta kinnitas ka oma allkirjaga. Samuti nähtub protokollist, et K. Joandi loobus joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ja alkoholisisalduse määramisest veres ning tunnistas endal joobeseisundi olemasolu. Seega oli K. Joandil indikaatorvahendiga alkoholijoobe tuvastamine seaduslik. Ülaltooduga loeb kohus tõendatuks, et 18.05.2006. a kella 07.45 ajal Tartu maakonnas Rõhu vallas Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme mnt 9,5 km-l K. Joandi, juhtides mootorsõidukit Volkswagen Passat, reg. nr 628 ANZ, oli alkoholijoobes. Eelnevaga asub kohus seisukohale, et K. Joandi tegevuses on tõendamist leidnud ka

§ 7419

ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Teo asjaoludele tuginevalt leiab kohus, et ka selle rikkumise pani K. Joandi toime tahtlikult. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut K. Joandit tuleb toimepandu eest

§ 7419järgi karistada.

III Karistuse mõistmine

§ 741lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Samasuguse karistuse näeb ette ka

§ 7419. Kuna isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, tuleb talle Kar

S § 63 lg 1 alusel mõista üks karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. K. Joandi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Väärteoõiendi kohaselt on menetlusalust isikut varem väärteokorras korduvalt karistatud. Enamikul juhtudest on olnud tegu karistamisega liiklusalase rikkumise eest. Eeltoodu viitab K. Joandile kui isikule, kes teadlikult ignoreerib temale määratud karistusi ja jätkab tahtlike õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus leiab, et seetõttu ei ole põhjendatud karistada K. Joandit rahatrahviga, vaid talle tuleb mõista vabaduskaotusliku iseloomuga karistus - arest. Aresti mõistmise kasuks räägib ka asjaolu, et eelnevate rikkumiste eest kohaldatud rahatrahvid ei ole karistusvahendina olnud piisavad, et mõjutada K. Joandit õiguskuulekalt käituma. Rahatrahvid on siiamaani tasumata. Kohus on seisukohal, et alkoholijoobes juhtimise näol on tegu tõsise rikkumisega – selline tegu ei kujuta endast kõrgendatud ohtu mitte ainult sõidukijuhile endale, vaid ka kõigile kaasliiklejaile. Seega on õiguskorra kaitsmise huvides, et õiguskaitseorganid suhtuvad sellisesse üleastumisse ülima tähelepanelikkuse ja rangusega. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on rangema karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav. Arvestades eeltoodut ja seda, et K. Joandi pani rikkumised toime tahtlikult, on põhjendatud teda karistada 10 päeva pikkuse arestiga. Ingeri Tamm Kohtunik