1-06-5044 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht
- september 2006.a., Tallinn Kohtukoosseis Jüri Paap, Meelika Aava, Malle Preimer Sekretär Tatjana Derkatš Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 19.05.2006.a. kohtuotsus A.S. ja L.Š. süüdistuses Apellandid süüdistatavad A.S. ja L.Š. Prokurör Liia Piirisalu Kaitsja adv. Helen Tomberg ja adv. Eve Jundas RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 19.05.2006.a. kohtuotsus A.S.`i ja L.Š.`i süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 1 Asjaolud ja menetluse käik A.S., tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati kohtus lühimenetlusena, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat ja 4 kuud vangistust. Talt mõisteti välja sundraha, kohtukulud ning kahjutasud 8142 krooni kasuks, 12 750 krooni kasuks 9150 krooni kasuks; L.Š., tunnistati süüdi ja karistati KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega, Kars § 414 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega ja KarS § 418 lg 1 järgi 6 kuulise vangistusega. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati kohtus lühimenetlusena, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 2 aastat vangistust. Talt mõisteti välja sundraha, kohtukulud ning kahjutasud 16
- 70 krooni kasuks, 36 942 krooni Eesti Vabariigi kasuks. Mõlemalt mõisteti välja solidaarselt 42 022 krooni ja kasuks. Kohtuotsuse kohaselt varem varguseid toime pannud A.S. koos L.Š.iga tungis ajavahemikus 09.10.2005.a. kella 16.00-st kuni 15.10.2005.a. kella 14.00-ni sisse H. L. kuuluvasse U tallu K vallas K külas ja varastas sealt mitmesugust vara koguväärtusega 55 937.70 krooni ning 27.08.2005.a. kella 06.00 paiku P. H. kuuluvasse Väljaotsa tallu Koigi vallas Prandi külas ja varastas sealt mitmesugust vara koguväärtusega 10 925 krooni. Veel tungis A.S. üksi ajavahemikus 03.08.2005.a. kella 20.00-st kuni 13.08.2005.a. kella 13.00-ni sisse S. B. suvemajja R-A vallas V külas ja varastas sealt vara koguväärtusega 3962 krooni (lisaks tekitas kahju lõhkumisega), ajavahemikus 11.08.2005.a. kella 14-st kuni 18.08.2005.a. kella 18.45-ni tungis sisse S. R. suvemajja JärvaJaani vallas Jalgsema külas ja varastas sealt vara koguväärtusega 11 250 krooni (lisaks tekitas kahju lõhkumisega), ajavahemikus 30.08.2005.a. kuni 06.09.2005.a. kella 16.00-ni murdis sisse A. S. loomalauta Koigi vallas H. külas ja varastas sealt kompressori ja vaakumpaagi koguväärtusega 3500 krooni (lisaks tekitas kahju lõhkumisega). Veel tungis A.S. 20.10.2005.a. kella 09.00 ajal V. vallas V. külas N. talu territooriumil sisse O. K. sõiduautodesse ja püüdis sealt varastada mitmesugust vara ja vedelkütust koguväärtusega 2920 krooni, kuid vargus jäi viimata lõpule O.K sekkumise tõttu. Veel varastas L.Š. koos kindlakstegemata isikuga täpselt kindlakstegemata ajal märtsis 2004.a. ebaseadusliku metsaraide teel V valls V külas V. L. kuuluvalt V.-P. kinnistult männi- ja kuusepuitu koguväärtusega 160 610 krooni ja tekitas ebaseadusliku 2 metsaraidega looduskeskkonnale kahju 36 942 krooni. Need teod kvalifitseeriti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeriti L.Š.i käitumine, mis seisnes Relvaseaduse §de 9 lg 1, 34 lg 2 ja 45 nõuete rikkumisega 32 jahitulirelva padruni ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises oma elukohas ajavahemikus 2005.a. suvest kuni läbiotsimise käigus äravõtmiseni 26.10.2005.a. KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeriti L.Š.i käitumine, mis seisnes Lõhkematerjaliseaduse § 14 lg 1 p 2, 4 nõuete rikkumisega püssirohu hoidmises oma elukohas ajavahemikus 2005.a. suvest kuni läbiotsimise käigus äravõtmiseni 26.10.2005.a. Apellatsioonid ja taotluste sisu Apellandid taotlevad maakohtu otsus tühistada neile mõistetud karistuse osas. A.S. palub talle mõista tunduvalt kergem karistus, sest maakohus on kohtuotsuses näidatud karistust kergendavate asjaoludega arvestanud üksnes formaalselt. Tema perekondlikku olukorda, et abikaasa alaliselt ei tööta ja ülal pidada vajavad kaks alaealist last, on üldse arvesse võtmata jäetud. Tekitatud kahjud on ta hüvitanud vastavalt võimalustele, seda saaks kiiremini teha vabaduses viibides. Prokurör pidas võimalikuks kohaldada kergemat karistust, kui seda tegi kohus. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kaebaja oma taotlust ja palus mõista talle karistus, millist palus maakohtu istungil prokurör. L.Š. leiab, et kohus lähtus karistuse mõistmisel üksnes kannatanute emotsioonidest ja mõistis talle rangema karistuse, kui pani ette prokurör. Tema karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik tunnistamine, kahetsus ja tekitatud kahju osaline hüvitamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Varguste toimepanemise põhjustasid töötus ja sissetulekute puudumine. Soovib, et kannatanud andestaksid talle. Palub piirduda reaalselt ära kantud vangistusega ja karistuse ülejäänud ajaks vabastada ta vangistusest tingimisi. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 146 ja KrMS §-le 61 lg 2, mille kohaselt kooskõlas põhiseaduse ja teiste seadustega mõistab õigust kohus, kes selles tegevuses on sõltumatu, teiste kõrval ka 3 prokuröri arvamusest. Seetõttu ei olnud maakohus karistuse mõistmisel seotud prokuröri ettepanekuga. Apelleeritud kohtuotsuses on maakohus põhjendanud nii karistusliigi valikut kui ka karistusaja pikkust. Käesolevas asjas puudub alus väiteks, et maakohus on mõistnud ebaseaduslikud või ilmselt põhjendamatud karistused. Apellantide poolt nimetatud perekondlikud vm. isiklikud asjaolud ei saa mõjutada karistust. Ükski kohtuotsus ei saa kohustada kannatanut andestama kuritegusid. Karistust ei kergenda, et osa varastatud esemeid on kätte saadud ja tagastatud omanikele: see leidis aset süüdlaste tahtest olenemata. Suhtumist kannatanutele tekitatud kahjudesse saavad süüdlased näidata üksnes kahjude reaalse hüvitamisega. Mõlemat apellatsiooni puudutavalt märgib ringkonnakohus, et üheselt väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab karistusest tingimisi vabastamine tulla kõne alla erandlikel tegu või süüdlast iseloomustavatel asjaoludel. Varem korduvalt karistatud ja mitu uut kuritegu toime pannud A.S.i ja L.Š.i karistusest tingimisi vabastamine ei ole mõeldav. Neil põhjusil ei kuulu apellatsioonid rahuldamisele. Kuna apellatsioonides ei vaidlustata süüdistatavate süüditunnistamist, asjas olevate tõendite hindamist ja kuritegude kvalifikatsioone, siis puudub vajadus neid asjaolusid käesolevas kohtuotsuses käsitleda. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Jüri Paap Meelika Aava Malle Preimer 4