1-05-581\6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006.a Tallinn Kriminaalasja number 1-05-581 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi N.S.e süüdistuses KarS § 423 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai 2006.a otsus Apellatsiooni esitaja kaitsja Karen Drambjan Prokurör Katrin Sutt Süüdistatav Kaitsja N.S., Karen Drambjan Kannatanu esindaja Owe Ladva Resolutsioon Harju Maakohtu otsus
3. maist 2006.a N.S.e suhtes jätta muutmata. Kaitsja Karen Drambjani apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda Ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik
4. N.S. mõisteti süüdi ja karistati KarS § 423 lg 1 järgi rahalise karistusega 260 päevamäära, s.o. 13 000.- krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahalise karistuse tasumine osade kaupa 8 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, mille järgi igas kuus kuulub tasumisele 1625.-krooni. KarS § 50 lg 1 alusel võeti N.S.elt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.
5. N.S. mõisteti süüdi selles, et ta põhjustas 25.10.2004.a kella 14.50 paiku Tallinnas Rävala pst. 5 parkimismajja sissesõiduteel liiklusõnnetuse. Juhtides sõiduautot Ford Escort reg. märgiga 059 AMF, alustas ta tõkkepuu tõustes parkimismajja sissesõitu, kuid ei suutnud hoida sõidukit sõiduteel ja sõitis sõiduki parema rattaga sõidutee ja parkimismaja vahel olevale teeribale, mida mööda kõndis parkimismajja jalakäija Tiia Piirisild. Auto sõitis teeribal kõndivale jalakäijale Tiia Piirisild`le otsa. Oma tegevusega rikkus N.S. Liikluseeskirja § 44 sätteid, mille järgi juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat; § 64 sätteid, mille järgi juht peab olema tähelepanelik teeservas liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist; § 91 sätteid, mille järgi enne sõidu alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid; § 123 sätteid, mille järgi juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi ning muid liiklusolusid, et suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavuse ulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Liikluseeskirja nõuete rikkumisega põhjustas N.S. liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai jalakäija Tiia Piirisild tervisekahjustusi, mille ravi kestus ületab 4 kuud. Seega rikkus N.S. mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ettevaatamatusest, millega tekitati inimesele raske tervisekahjustus, s.o. pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Apellatsiooni taotlused
6. Kaitsja Karen Drambjan vaidlustas esitatud apellatsioonis N.S.e süüdimõistva kohtuotsuse alljärgnevatel põhjendustel. Apellandi väitel liikus kannatanu teeribal, mille laius on 40 cm ja nimetatud teeriba ei saa käsitleda kõnniteena Liiklusseaduse § 4 lg 4 ja Liikluseeskirjade § 2 lg 19 tähenduses. Jalakäijate liikumine nimetatud paigas on keelatud, kuna see võib takistada sõiduteel olevaid liiklejaid. Kaitsja leiab, et ebaõige on kohtu järeldus, et süüdistatav sõitis otsa parkimismajast välja liikunud jalakäijale ning, et ta oleks millegagi jalakäijat ohustanud. Liikumise alustamisel ei takistanud süüdistatav teisi liiklejaid, seda enam, et kedagi ega midagi ei olnud sõiduki ees. Sõiduki kiirus ei saanud olla suur ja juhil oli valitud õige sõidukiirus, kuna ta ei sõitnud vastu seina. Kaitsja leiab, et kannatanu valetas nii eeluurimisel kui kohtus vande all, et sõiduk sõitis talle tagant otsa, tegelikult liikus ta hoopis sõidukiga paralleelselt, kuni sõiduki peegel hakkas teda riivama ja ta hakkas keerama. Apellant nendib, et jalakäija peab ise hindama oma liiklusohutust. Liiklusõnnetus toimus kannatanu süül, kes rikkus Liikluseeskirja § 21-23 sätteid ja Liiklusseaduse § 2 lg 1; 8 lg 1, 2 sätteid. Apellatsioonis taotletakse ringkonnakohtult uue otsuse tegemist. 2 Kohtuistungil täpsustas kaitsja esitatud apellatsiooni ja taotles ringkonnakohtult N.S.e suhtes õigeksmõistva otsuse tegemist või kriminaalasja uueks arutamisele saatmist maakohtusse. Siinjuures kaitsja ei põhistanud alternatiivset taotlust õiguslikult. Ringkonnakohtu seisukoht
7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, apellatsiooni sisuga ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et esitatud apellatsioon on põhjendamata ning selles esitatud väited ei tingi seadusliku maakohtu otsuse tühistamist. 4.
8. Maakohus on oma otsuses motiveerinud N.S.e süüdimõistmist liiklussüüteo toimepanemises. Kohus tegi kindlaks, et N.S. - alustades pärast tõkkepuu tõusmist oma auto juhtimist Rävala pst. parkimismajja mööda sõiduteed - ei kontrollinud, kas tema poolt juhitava auto rattad on sõidusuunas (rattad olid pööratud paremale) ning veendumata, kas tema tegevus ei ohusta teeservas liikuvat vähekaitstud jalakäijat, sõitis aeglaselt, kuid kiirusega, mis ei vastanud tema sõidukogemustele, sõiduki parema rattaga sõiduteelt välja, 12 cm kõrguse äärekividega eraldatud teeosale, kus sellel hetkel liikus jalakäija Tiia Piirisild. N.S., kaotanud auto üle juhitavuse, sõitis T. Piirsild`ile otsa, millega põhjustas kannatanule parema jala I, II, III, IV ja V pöialuu murru. Tegemist oli raske tervisekahjustusega, sest ravi kestis üle 4 kuu.
9. Apellatsiooni väide - et liiklusavariis on süüdi jalakäija T. Piirisild, kes rikkus liiklusohutust ja liikus 40 cm laiusel teeribal, mis ei ole kõnnitee ning valetas, et N.S. sõitis talle otsa - on kohtukolleegiumi arvamusel põhjendamatu ega seondu tuvastatud faktiliste asjaoludega. Süüdistatava kaitsja kordab esitatud apellatsioonis samu vastuväiteid, mis on esimese astme kohtuistungil motiveeritult kummutatud. Kohtukolleegium, nõustudes esimese astme kohtu otsuse järeldustega ei pea vastavalt KrMS § 342 lg 3 sätteid järgides vajalikuks maakohtu otsuse põhiosa asjaolude kordamist, kuid lisab järgmist. Kuna kannatanu liikus teeosal, millel ei olnud liiklemist keelavat märki ning seda teed kasutasid parkla esimesele korrusele suunduvad jalakäijad ( sellelt teeosalt viib uks ka kassaruumi), ei rikkunud kannatanu liiklusnõudeid ja tema käitumine ei olnud põhjuslikus seoses temale endale kehavigastuste tekkimisega. T. Piirisild, liikudes küll kitsal, sõiduteest 12 cm kõrguse kivikattega eraldatud 40 cm laiusel teeosal, ei eiranud sellega LE § 2 lg 1 nõuet olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse ja vältima ohtu. Samasugust käitumist eeldas ta ka teistelt liiklejatelt ega võinud ette näha, et mööda sõiduteed parklasse sõitev auto sõidab 2,5 m laiuselt sõiduteelt välja, sõidutee ja parkimismaja vahel olevale teeribale ja sealt jalakäijale otsa. Kohtukolleegiumi arvamusel ei ole süüasjas leidnud kinnitust, et T. Piirisild oleks rikkunud Liikluseeskirju ning oma käitumisega põhjustanud liiklusõnnetuse.
10. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tuvastanud N.S.e poolt liiklusnõuete ja sõiduki käitumisnõuete rikkumise ettevaatamatusest Liikluseeskirja §-de 44, 64 91 ja 123 järgi, mille tagajärjel ta tekitas T. Piirsild`ile raske kehavigastuse, s.o. pani toime KarS § 423 lg 1 ettenähtud kuriteo. Maakohtu otsus N.S.e süüdimõistmises ja karistamises rahalise karistusega on põhjendatud ja seaduslik.
11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 30.
12. 2006.a otsuse N.S.e suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 3 Ene Randmäe Ivi Kesküla Julia Katškovskaja 4 5