lg 1,
lg 2 p 2,
lg 2 p 2,3 järgi Prokurör Kretel Tamm Süüdistatav Hillar Sõrmus Kaitsja määratud korras kriminaalkorras karistamata väärteokorras karistatud liiklusalaste rikkumiste eest tõkend elukohast – Alevi 8-1, Tartu – lahkumise keeld Rein Napa RESOLUTSIOON KrMS § 306, § 311, § 312, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Hillar Sõrmus
Hillar Sõrmusele esitatud süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi inkrimineeritud kuritegelik käitumine kvalifitseerida ümber
lg 2 p 2 järgi, kuna ei ole tõendatud süüdistuse väide, et H.Sõrmusel oli tahtlus narkootilise aine edasiandmiseks alaealisele. 2 Süüdi tunnistada Hillar Sõrmus
lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus, see on 10 kuud vangistust, kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
See tähendab, et karistuseks mõistetud vangistusest tuleb ära kanda 9 kuud vangistust ja ülejäänud karistuse osa ehk 2 (kahte) aastat 9 (üheksat) kuud vangistust ei pöörata tingimisi täitmisele.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses 24.10.2005.a – 19.04.2006.a viibitud 5 kuud 27 päeva karistusaja hulka ehk 9 kuust vangistusest tuleb lahutada 5 kuud 27 päeva vangistust. Hillar Sõrmusel tuleb vangistuses ära kanda 3 (kolm) kuud 3 (kolm) päeva. • • • • •
lg 1,2,3 alusel ei pöörata 2 (kahte) aastat 9 (üheksat) kuud vangistust täitmisele, kui Hillar Sõrmus 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lõikes 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
lg 5 alusel peatub
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Jõustunud kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Hillar Sõrmuse suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse tema vangistuse kandmisele asumisest. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Hillar Sõrmuselt riigituludesse menetluskuludena 7500.- krooni sundraha, 3363.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu kohtumenetluses ja 3398 krooni 40 senti määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses (lk 73-74,84-85,87-88,110-111), 75 krooni 20 senti kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu ja 3322.- krooni ekspertiisikulu (lk 39,55). Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-5455 või 3 - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-
lg 1 alusel konfiskeerida 875.krooni H.Sõrmuse raha, milline asub Lõuna Politseiprefektuuris (Lõuna Politseiprefektuuri kviitung orderile nr 4, 27.02.2006 pearaamatupidaja ja kassapidaja allkirjadega - lk 49). Ülejäänud summa, see on 2134.- krooni (3009 – 875 = 2134; lk 49) Lõuna Politseiprefektuuril tagastada Hillar Sõrmusele (Lõuna Politseiprefektuuri kviitung orderile nr 4, 27.02.2006 pearaamatupidaja ja kassapidaja allkirjadega - lk 49). EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal KrMS § 318 lg 1 alusel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. 4 KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 09.06.2006.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise KrMS § 319 lg 1 mõttes. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa KrMS § 315 lg 7 alusel ei koostata. ASJAOLUD 25.04.2006.a koostatud süüdistusaktist nähtuvalt süüdistatakse Hillar Sõrmust
lg 1,
lg 2 p 2 ja
Süüdistusaktis kajastatu kohaselt süüdistatakse Hillar Sõrmust selles, et ta 2005.a suvel kasvatas Tartumaal, X külas ebaseaduslikult vähemalt kolme kanepitaime. Sellise käitumisega pani Hillar Sõrmus toime
Veel süüdistatakse Hillar Sõrmust selles, et ta valmistas ajavahemikus augustist 2005 kuni 24.10.2005 kanepitaimede kuivatamise ja purustamise teel ebaseaduslikult 1321,94 g narkootilist ainet marihuaanat. Hillar Sõrmus valmistas narkootilist ainet suures koguses, see tähendab koguses, millest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3`lg 3 kohaselt piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellise käitumisega pani Hillar Sõrmus toime
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku valmistamise isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo. Veel süüdistatakse Hillar Sõrmust selles, et tema, isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, ajavahemikus augustist 2005 kuni 20.10.2005 andis narkootilist ainet marihuaanat edasi alaealisele Indrek Hinnole (sündinud 23.04.1990) vähemalt kümnel korral 3g, 5g ja 6g kogustena, see on suures koguses, see tähendab koguses, millest narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3` lg. 3 kohaselt piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sellise käitumisega pani Hillar Sõrmus toime
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on isikuna, kes on varem pannud toime narkootikumidega seotud kuriteo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmise alaealisele. 27.04.2006.a määrusega andis Tartu Maakohus Hillar Sõrmuse kohtu alla süüdistuses
lg 1,
lg 2 p 2 ja
Kohtulikul uurimisel vahetult peale süüdistusakti avaldamist tunnistas Hillar Sõrmus ennast küll täielikult süüdi, kuid kohtuistungil hiljem antud ütlustest 5 nähtub, et narkootilise aine edasiandmisel ei teadnud ta, et temalt narkootilist ainet vastu võtnud isik Indrek Hinno oli sellel ajal alaealine. H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt ei andnud ta narkootilist ainet edasi alaealisele teadvalt. Ülejäänud süüdistuste osas
lg 1,
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 2,3 järgi tunnistas H.Sõrmus ennast täielikult süüdi ja süüdistuses märgitud asjaolusid kahtluse alla ei seadnud. Hillar Sõrmuse süü selles, et ta 2005.a suvel kasvatas Tartumaal, X külas ebaseaduslikult vähemalt kolme kanepitaime, on tõendatud kogumis Hillar Sõrmuse elukohas 24.10.2005.a teostatud läbiotsimise protokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest (lk 44-48), eksperdiarvamusest (lk 53-54), Hillar Sõrmuse kohtulikul uurimisel antud ütlustest (lk 143 all-147) ja tema ütluste olustikuga seostamise protokollist (lk 75-78), tunnistaja Indrek Hinno kohtulikul uurimisel antud ütlustest (lk 138-143) nähtuvaga. Hillar Sõrmuse elukohas 24.10.2005.a teostatud läbiotsimise protokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest (lk 44-48) nähtub, et läbiotsimine teostati KrMS § 91 lg 2 kohaselt prokuröri määruse alusel ja : • Hillar Sõrmuse kasutatavast toast, diivanvoodi alt leiti ja võeti ära 3 papist karpi, milledes kuivatatud rohelist värvi taimne puru (pakend nr 1), • Hillar Sõrmuse kasutatavast toast diivanvoodi tagant leiti ja võeti ära papist karp, milles osaliselt pakendatud roheline taimne puru (11 pakki mini-grip kotti) ning pruuni värvi aine tükk, mis pakendatud 2 mini-grip kotti, 2 mini-grip kotti rohelist värvi taime lehtedega, karbis veel pakk tühje minigrip kotte (30 kotti), karbis veel lahtiselt rohelist värvi taime lehed (pakend nr 3), • Hillar Sõrmuse kasutatavast toast leiti ja võeti ära suur valget värvi pappkarp, milles rohelist värvi kuivatatud taime lehed (pakend nr 4). Läbiotsimise käigus 24.10.2005.a Hillar Sõrmuse elukohast ära võetud ja leitud rohelist värvi taimne puru, pruunid ainetükid ja rohelist värvi taimelehed esitati narkootilise aine ekspertiisiks ekspertiisiasutusele (lk 53-54). Eksperdiarvamuse kohaselt on: • rohelised taimelehed massiga 1276 g narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavad kanepi lehed, • roheline taimepuru massiga kokku 9,60 g kanepist valmistatud narkootiline aine marihuaana, • pruunid ainetükid massiga kokku 1,87 g kanepist valmistatud narkootiline aine hašiš, • rohelised taimelehed massiga kokku 1,34 g narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli sisaldavad kanepi lehed (lk 53-54). Hillar Sõrmus tunnistas nii kohtueelses menetluses (lk 75-78) kui ka kohtumenetluses (lk 143 all-147), et kasvatas 2005.a suvel Tartumaal, X külas vähemalt 3-e kanepitaime. Kahtlustatav Hillar Sõrmuse ütluste olustikuga seostamise protokollist (lk 75-78) nähtuvalt nõustus Hillar Sõrmus 24.10.2005.a ettepanekuga, siduda enda ütlusi olustikuga kohapeal ja juhatas uurimisgrupi Tartu linnast välja Viljandi maanteele, kus palus edasi sõita Viljandi poole, sõita tuli umbes 15 kilomeetrit Viljandi suunas, kui Hillar Sõrmus osutas suurest maanteest vasakut kätt jäävale külavaheteele; edasi tuli H.Sõrmuse ütluste kohaselt sõita umbes 1-2 kilomeetrit, seejärel jõuti X külla, kus H.Sõrmus osutas teest paremat kätt jäävale krundile, kus 6 asus maha jäetud maja; edasi juhatas H.Sõrmus maja juures asuva suure põllu äärde, kus ta osutas põlluäärsele rohtu kasvanud peenrale, mis oli umbes 0,5 m laiune ja 3 meetri pikkune; osutatud rohtukasvanud peenral oli ta kasvatanud 3-e kanepitaime (lk 75-78). Ütluste olustikuga seostamist illustreerivad 2 fotot (lk 77,78). Ühel fotol osutab H.Sõrmus X külas asuvale vana talumajaga krundile (lk 77). Teisel fotol osutab H.Sõrmus oma käega rohtukasvanud peenrale mõõtmetega 0,5x3, kus ta pani kasvama 3 kanepiseemet (lk 78). Foto all olevast tekstist nähtuvalt juhatas H.Sõrmus menetlusosalised eelpool näidatud majast mööda ning näitas seejärel ette ühe rohtukasvanud peenra mõõtmetega 0,5x3m, kus ta pani kasvama 3 kanepiseemet (lk 78). H.Sõrmuse kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt valis ta kanepi kasvatamise koha, 15 km Viljandi maanteed, millise koha ta ka politseile ette näitas, selle järgi, et seal kedagi ei ela (lk 144 keskel). H.Sõrmuse ütluste kohaselt poleks tema sõnul kanepi kasvatamine õnnestunud, kui ta oleks seda kusagil avalikus kohas kasvatanud (lk 144 keskel). Maja asukohta teadis H.Sõrmus seetõttu, et tema sõber oli seal kunagi väiksena elanud ja ta oli seal varem käinud (lk 144 keskel). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt kasvatas ta kanepit nii, et pani seemned mulda, valas peale natuke vett ja siis tuli tagasi umbes 2 nädala pärast, selleks ajaks olid seemned tärganud, taimi oli 3, käis neid edasiselt aeg-ajalt vaatamas, taimed kasvasid kogu aeg, valas taimedele vett 1-2-3 nädala tagant, taimed kasvasid umbes 2 kuud (lk 144 keskelt alates). H.Sõrmuse kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtuvalt nägi ta mingil ajal, et taimed ei olnud enam kasvanud, muutusi ei olnud ja tõi taimed ära koju (lk 144 all). Saaki koristas nii, et tõmbas taimed mulla seest välja, see oli kas augustis või septembris, kodus pani pärast taimedelt lehtede noppimist lehed pappkastidesse (lk 145 ülal). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt pani ta toored lehed pappkastidesse oma elukohas, Alevi 8-1, Tartus, järgnevalt sobras neid (lk 145 keskel). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt kavatses ta kasvatavat kanepit ise proovida (lk 144 all), kasvatatud kanepit tarvitas ise (lk 145 keskel, 146 keskel) ja koos sõpradega (lk 146 all) ning andis seda edasi ka Indrek Hinnole (lk 145 keskel). Kaudselt, eelmärgitud tõenditega kogumis, tõendavad asjaolusid, et Hillar Sõrmus kasvatas 2005.a suvel Tartumaal, X külas ebaseaduslikult vähemalt kolme kanepitaime, ka tunnistaja Indrek Hinno ütlused selle kohta, et sai ajavahemikus augustist 2005 kuni 20.10.2005 narkootilist ainet marihuaanat Hillar Sõrmuselt vähemalt 10 korral (138-143). Indrek Hinno ütlustest nähtuvalt oli H.Sõrmuselt saadud kanep vahel kuivatatud, vahel natuke märg ja toores (lk 140 allpool). Kuna kõikidest kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvad asjaolud on kooskõlas ja kogutud tõenditest nähtuvate asjaolude vahel vastuolusid ei ole, siis puudub kohtul alus kahelda tõendite usaldusväärsuses. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad kogumis veenvalt süüdistuses märgitud asjaolusid selle kohta, et 2005.a suvel kasvatas Hillar Sõrmus Tartumaal, X külas vähemalt kolme kanepitaime. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel vastu võetud sotsiaalministri 18.mai 2005.a määrusega nr 73 kehtestatud Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad § 3 lg 1 kohaselt on kanep antud määruse lisa 1 nimekirja kuuluv narkootiline aine. Samal seisukohal on ka ekspert (lk 54). 7 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on narkootiliste ainete käitlemine keelatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lõike 2 kohaselt on kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Kanepi põllumajanduslikul eesmärgil kasvatamiseks on vajalik luba. Käesoleval juhul H.Sõrmusel luba kanepi kasvatamiseks puudus. H.Sõrmus teadis, et seemned, millised ta 2005.a suvel mulda pani, on kanepiseemned. Kanepiseemned pani H.Sõrmus mulda ja kastis kanepiseemneid ja taimi selleks, et neist edasiselt valmistada narkootilist ainet. H.Sõrmus teadis ka seda, et kanepi kasvatamine on keelatud, mistõttu valis 3 kanepitaime kasvatamiseks kõrvalise koha - vana talumaja läheduse, millises kohas inimesi ei elanud. 3-e kanepitaime kasvatas H.Sõrmus tahtlikult. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludel kasvatas H.Sõrmus 3-e kanepitaime vähemalt otsese tahtlusega. H.Sõrmuse käitumises
3-e kanepitaime kasvatamisega pani Hillar Sõrmus toime
Kanepitaimede kuivatamise ja purustamise teel valmistas H.Sõrmus ajavahemikus augustist 2005 kuni 24.10.2005 ebaseaduslikult 1321,94 g narkootilist ainet. 1321,94 grammist oli: • 1276 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavad kanepi lehed (eksperdi arvamus lk 54), • 9,60 grammi kanepist valmistatud narkootiline aine marihuaana (eksperdi arvamus lk 54), • 1,34 grammi narkootilist ainet tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldavad kanepi lehed (eksperdi arvamus lk 54), • 35 grammi ajavahemikus augustist 2005 kuni 20.10.2005 Indrek Hinnole edasi antud narkootiline aine. H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt valmistas ta kanepitaimedest 1321,94 g narkootilist ainet kanepitaimede kuivatamise ja purustamise teel selliselt, et noppis taimedelt lehed ära ja kuivatas neid lehti pappkarpides, aeg-ajalt lehti sobrades (lk 145). Nimetatud H.Sõrmuse ütlustega on täielikult kooskõlas ka Hillar Sõrmuse elukohas 24.10.2005.a teostatud läbiotsimise protokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest (lk 44-48) nähtuv selle kohta, et: • Hillar Sõrmuse kasutatavast toast, diivanvoodi alt leiti ja võeti ära 3 papist karpi, milledes kuivatatud rohelist värvi taimne puru (pakend nr 1), • • Hillar Sõrmuse kasutatavast toast diivanvoodi tagant leiti ja võeti ära papist karp, milles osaliselt pakendatud roheline taimne puru (11 pakki mini-grip kotti) ning pruuni värvi aine tükk, mis pakendatud 2 mini-grip kotti, 2 mini-grip kotti rohelist värvi taime lehtedega, karbis veel pakk tühje mini-grip kotte (30 kotti), karbis veel lahtiselt rohelist värvi taime lehed (pakend nr 3), Hillar Sõrmuse kasutatavast toast leiti ja võeti ära suur valget värvi pappkarp, milles rohelist värvi kuivatatud taime lehed (pakend nr 4). 8 Indrek Hinno ütlustega on tõendatud, et H.Sõrmus andis talle ajavahemikus augustist 2005 kuni 20.10.2005 edasi narkootilist ainet vähemalt 10 korral ja seda 3 g, 5 g ja 6 g kogustena, see on kokku vähemalt 35 g (lk 138-142, 24-25). 35 g kogus moodustub järgmiselt – ühel korral 6 g, ühel korral 5 g ja ülejäänud 8-l korral 3 g kaupa ehk 6 + 5 + (8 x 3) = 6 + 5 + 24 = 11 + 24 = 35. 21.10.2005.a äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis I. Hinno fotol nr 3 olevas isikus (see on H.Sõrmuses) ära inimese, keda ta tunneb Kohvi- nimelise isikuna ja kellelt ta on ostnud vähemalt 10-l korral narkootilist ainet kanepit (lk 4042). Nimetatud protokollist nähtuvalt on fotol nr 3 olev isik Hillar Sõrmus (lk 4042). I. Hinno ütlustest nähtuvalt sai ta H.Sõrmuselt 10-l korral kanepi lehti, millised vahel olid natuke märjad, vahel kuivatatud (lk 140), vahel toored (lk 140 keskelt allpool). Tunnistaja I. Hinno ütlustest nähtuvalt andis ta H.Sõrmuselt saadud kanepit Reijo Käämerile (lk 141 keskel). Tunnistaja Reijo Käämeri ütlustest nähtuvalt sai ta Indrek Hinnolt kanepit 2005.a hilissügisel väikestesse kilekotikestesse pakituna ja see võeti temalt koolis ära (lk 134-137). 21.10.2005.a asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt on vaadeldavaks objektiks Reijo Käämerilt direktor Helgi Kleini poolt ära võetud ja 20.10.2005.a politseile üle antud punane sigaretikarp, milles rohelist värvi taimne puru (lk 11-13). Tumepunast värvi sigaretikarbi sees on rohelist värvi taimepuru ja rohelist värvi taime lehed, lehed enamuses purunenud (foto lk 13). Ekspertiisiaktist nähtuvalt on R.Käämerilt koolis ära võetud ja ekspertiisiks esitatud peenestatud kanepiga sarnanev roheline taimepuru massiga 2,38 g kanepist valmistatud narkootiline aine marihuaana (lk 38). Hillar Sõrmuse ütlustest nähtuvalt andis ta I.Hinnole kanepit edasi ja tegi seda umbes 9 või 10 korral, täpselt ei tea (lk 145 keskelt allpool). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt andis ta kanepit edasi raha eest, see tähendab müüs kanepit; suurt äri ei mõelnud teha, aga mõtles, et päris tasuta ka ei jaga (lk 145 keskelt allpool -146). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt kutsus ta Indrek Hinnot Intsuks (lk 149). 24.10.2005.a H.Sõrmuselt läbiotsimise käigus ära võetud mobiiltelefoni NOKIA 3310 asitõendi vaatlusprotokollist (lk 62-66) nähtuvalt oli selle mobiiltelefoni SIM kaardi mälus teiste nimede ja telefoninumbrite seas ka Intsu telefoninumber (lk 63 keskel). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt ei arvanud ta I.Hinno vanuse kohta midagi (lk 146 keskel), kuid kuna enamus sõbrad on täisealised, arvas, et seda on ka I.Hinno (lk 146 keskel, 147 keskelt allpool). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt teadis ta I.Hinnot ainult kanepimüügiga seoses, muid kontakte ei olnud (lk 145 keskelt – 147). Tunnistaja I.Hinno ütlustest nähtuvalt teadis ta H.Sõrmust nime all Kohv, pärisnime ei teadnud, ja ise pani Kohvile nimeks Weedman – Weed on kanep ja man mees (lk 139,141). 21.10.2005.a vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi I.Hinno kahtlustatavana kinnipidamise käigus temalt ära võetud SIM kaarti ja selle kaardi mälus oli teiste nimede ja numbrite seas: WEED MAN 53809072 (lk 22-23). Kohtulikul uurimisel kinnitas H.Sõrmus, et see oli tema telefoninumber (lk 148). I.Hinno ütlustest nähtuvalt suhtles ta H.Sõrmusega ainult seoses temalt kanepi ostmisega ja peale kanepiostmise tal H.Sõrmusega muud juttu ei olnud (lk 141 keskelt allpool). I.Hinno ütlustest nähtuvalt ei tundnud Kohv (H.Sõrmus) tema vanuse vastu huvi ja ise ta ka Kohvile (H.Sõrmusele) oma vanust teatavaks ei teinud (lk 143 keskel). Kohtulikul uurimisel veendus kohus, et I.Hinno välimus ei osunda otseselt ja ilmselgelt sellele, et I.Hinno on alaealine. Pigem on I.Hinno välimuselt täisealine. Eelnimetatud asjaoludel kogumis on kohtu hinnangul jäänud veenvalt tõendamata süüdistuse väide selle kohta, et H.Sõrmus andis süüdistuses märgitud narkootilist ainet teadvalt edasi alaealisele. Kuna ei ole tõendatud süüdistuse väide selle kohta, et H.Sõrmusel oli tahtlus narkootilise aine edasiandmiseks alaealisele, 9 tuleb Hillar Sõrmusele esitatud süüdistuses
lg 2 p 2,3 järgi inkrimineeritud kuritegelik käitumine kvalifitseerida ümber
Narkootilise aine suures koguses valmistamine kanepitaimede kuivatamise ja purustamise teel ning narkootilise aine vähemalt 10-l korral 3 g, 5 g, ja 6 g kogustena, see on kokku 35 g ulatuses ehk suures ulatuses edasiandmine Indrek Hinnole on tahtlik tegevus ja käsitletav kuritegeliku käitumisena vähemalt otsese tahtlusega. H.Sõrmuse käitumises
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Hillar Sõrmuse elukohas 24.10.2005.a teostatud läbiotsimise protokollist ja selle juurde kuuluvatest fototabelitest (lk 44-48) nähtub muuhulgas, et Hillar Sõrmuse kasutatavast toast diivanvoodi tagant leiti ja võeti ära papist karp, milles osaliselt pakendatud roheline taimne puru (11 pakki mini-grip kotti) ning 2 mini-grip kotti rohelist värvi taime lehtedega, karbis veel pakk tühje mini-grip kotte (30 kotti (pakend nr 3). Nimetatud läbiotsimise protokollist ja tunnistajate R.Käämeri (lk 135-136) ja I.Hinno (lk 140) ning süüdistatav H.Sõrmuse (lk 145-146) ütlustest nähtub kogumis, et H.Sõrmuse valmistatud narkootilist ainet oli vaja ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks orienteeruvalt 1 gramm, H.Sõrmus pakendas kanepilehtede puru 1-grammistesse mini-grip kilekottidesse ja müüs 1 mini-grip kilekotti selles oleva kanepilehtede puruga 25.- krooni eest. Kanepitaimede kuivatamise ja purustamise teel valmistas H.Sõrmus ajavahemikus augustist 2005 kuni 24.10.2005 ebaseaduslikult 1321,94 g narkootilist ainet, millisest 35 g andis edasi I.Hinnole. H.Sõrmuse valmistatud narkootilise aine kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kordi enam kui 10-le inimesele. H.Sõrmuse poolt I.Hinnole edasi antud 35 grammist kanepitaimede lehtedest piisab enamale kui 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks. Süüdistuse väited, et H.Sõrmus valmistas narkootilist ainet suures koguses ja andis narkootilist ainet edasi suures koguses, on tõendatud. Samuti on tõendatud süüdistuse väide selle kohta, et H.Sõrmus valmistas narkootilist ainet suures koguses ja andis narkootilist ainet edasi suures koguses, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Enne narkootilise aine suures koguses valmistamist ja suures koguses edasiandmist pani H.Sõrmus toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – kasvatas 2005.a suvel Tartumaal, X külas vähemalt kolme kanepitaime. H.Sõrmuse kuritegelik käitumine on kvalifitseeritav
lg 1 ja
lg 2 p 2 järgi.
lg 1 järgi on karistuseks rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.
H.Sõrmuse toimepandud kuriteod on rahvatervisevastased süüteod.
lg 2 p 2 järgi toimepandu on esimese astme kuritegu,
10 Karistust kergendavaks on toimepandu puhtsüdamlik kahetsus (
Karistust raskendavaks on kuritegude toimepanemine omakasu ajendil (
H.Sõrmus andis narkootilist ainet edasi I.Hinnole raha eest, see on omakasu ajendil (lk 135 keskel–136,138-142,24-25,145 altpoolt-146,147 keskelt). 1 gramm maksis 25.- krooni (lk 135 keskelt -136,142,24-25). H.Sõrmus teenis I.Hinnole narkootilise aine edasiandmisega 875.- krooni (35 g x 25.- = 875.-). H.Sõrmus valmistas narkootilist ainet müügiks. Läbiotsimise protokollist nähtuvalt (lk 44-48) leiti ja võeti Hillar Sõrmuse kasutatavast toast diivanvoodi tagant muude esemete hulgas ära papist karp, milles osaliselt pakendatud roheline taimne puru (11 pakki mini-grip kotti) ning 2 mini-grip kotti rohelist värvi taime lehtedega, karbis veel pakk tühje minigrip kotte (30 kotti). H.Sõrmuse ütlustest nähtuvalt ei mõelnud ta suurt äri teha, aga mõtles, et päris tasuta ka ei jaga (lk 145 all). H.Sõrmuse müüdud kanepipuru jõudis alaealiste Indrek Hinno ja Reijo Käämeri kätte. H.Sõrmuse kuritegeliku käitumise peatas kooli ja õiguskaitseorganite sekkumine. Kooli direktor võttis Reijo Käämerilt ära punase sigaretikarbi selles olnud marihuaanaga (lk 11-13,38). R.Käämeri ütlustest nähtuvalt oli tal soov temalt ära võetud kanepipuru edasi anda enda sõbrast kooliõpilasele (lk 134-136 keskel,137).
lg 1 järgi on H.Sõrmusele karistuseks rahalise karistuse mõistmine välistatud ja seda just lähtudes H.Sõrmuse süü raskusest. H.Sõrmus ei kasvatanud kanepit mitte ainult enda tarbeks, vaid ka kanepi müügiks. Pealegi võib rahalise karistuse mõistmine ajendada uuesti raha hankimisele kuritegelikul teel. Nimetatud asjaoludel kogumis on õiguskorra kaitsmise huvid enam kaitstud H.Sõrmusele
Nimetatud asjaoludel on karistuseks vangistuse mõistmine rahalisest karistusest eesmärgipärasem vahend ka selleks, et mõjutada H.Sõrmust edaspidi hoiduma analoogsete kuritegude toimepanemisest.
lg 2 p 2 järgi karistuse mõistmise sanktsiooni miinimummääras välistavad kogumis asjaolud, et valmistatud narkootilise aine kogus (1321,94 g) on tähelepanuväärselt suur ja narkootilist ainet andis H.Sõrmus suures koguses edasi paljukordselt (10 korral, kokku 35 grammi, 8-l korral 3 g kaupa ja 1-l korral 5 g ning 1-l korral 6 g). Kuigi H.Sõrmust ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, tuleb H.Sõrmusel, lähtudes just süü raskusest ja eeltoodud asjaoludest kogumis, osa vangistusest, see on 9 kuud reaalselt vanglas ära kanda. Ülejäänud 2 aasta ja 9 kuu vangistuse kandmisest peab kohus võimalikuks H.Sõrmuse
lg 1,2,3 alusel tingimisi, maksimaalse katseajaga, vabastada ühes tema
Heli Sillaots Luule Astover Margus Pissarev kohtunik rahvakohtunik rahvakohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.