1-03-136\4

(03942300002)Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Prokurör Aivar Lembit Kaitsjad xxx kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban xxx kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Asja läbivaatamise kuupäev 30.jaanuaril ja 13.märtsil 2006.a. avalikul kohtuistungil Kriminaalasi xxx süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi xxx süüdistuses KarS § 356 lg 1 järgi Süüdistatavad xxx xxx. RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 306, § 315, § 318 lg 1 ja § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: xxx kuriteo toimepanemises KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. XXX kuriteo toimepanemises KarS § 356 lg 1 järgi õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi 24126 krooni ulatuses jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 1 Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 12.04.2006 Kohtla-Järve Kohtumaja kantseleis Järveküla tee 30 Kohtla-Järve linnas. Süüdistuse sisu xxx ja xxx on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et nemad olles 0Ü Rivalte Transport raietöölised, koos teostasid ajavahemikul 18.12.2002- 19.12.2002 Illuka vallas, Kuningaküla külas maaüksusel Kasekraavi eraldistel 22 ja 23 harvendusraiet harvester-traktoriga. Raietööde teostamise aluseks oli 12.12.2002 sõlmitud leping kasvava metsa raieks andmiseks Kasekraavi maaüksuse omaniku Toomas Reimuse ja 0Ü Rivalte Transport vahel, samuti Toomas Reimuse poolt 26.07.2002 esitatud ja registreeritud metsateatis nr

1. Läbiviidud harvendusraie käigus rikkusid raietöölised xxx ja xxx Metsaseaduse § 17 lg 2, Metsakaitse eeskirja p 12 ja Keskkonnaministri 01.04.1999 määrusega nr 39 kehtestatud “ Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärad “ nõudeid. Raietööde käigus asetleidnud rikkumised väljendusid alljärgnevas: Vastavalt Metsaseaduse § 56 lg 3 p 1 tekitatakse keskkonnale kahju, kui metsa raiutakse hõredamaks, kui seda nõuavad rinnaspindala või täiuse alammäärad ning ei peeta kinni lubatud raievanusest, liitumisajast või raieajast. Vastavalt Metsaseaduse § 17lg 2 tohib harvendusraiet teha metsas, mille täius ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. xxx ja xxx poolt läbiviidud raietööde käigus ei ole kinni peetud “Harvendusraie tegemisel metsa rinnaspindala ja täiuse lubatud alammäärade” tabelites esitatud nõuetest, millised on kehtestatud Keskkonnamininistri 01.04.1999 määrusega nr.
2. Raietööliste tegevuse tulemustena on Kasekraavi maaüksusel eraldistel 22 ja 23 (87 aastase III boniteedi männi enamusega puistu) rinnaspindala viidud alla lubatud alammäära (20,6 m2 ha). Kasekraavi maaüksusel eraldisel 22 on raiekohal pindalaga 0,43 ha jäänud kasvama puid rinnaspindalaga 15, 3 m2 ha, seega on eraldisel 22 raiutud rohkem 5,3 m2 ha. Kasekraavi maaüksusel eraldisel 23 on raiekohal pindalaga 1,258 ha jäänud kasvama puid rinnaspindalaga 17 m2 ha, seega on eraldisel 23 raiutud rohkem 3,6 m2 ha. Raietööde teostamise käigus rajati Kasekraavi maaüksuse eraldistel nr. 22 ja 23 algveoteid, mille vahe oli kuni 15 meetrit. Algveoteedel raiuti maha kõik sellel asuvad puud. Sel moel rikuti Keskkonnaministri 09.04.
3. a. määruse nr. 40 kinnitatud Metsakaitse eeskirja p 12, mille kohaselt puidu väljaveoks võib rajada algteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega. Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a. määrusega nr. 186 kinnitatud “ Metsaõigusnormide rikkumisega keskkonnale tekitatud kahju arvestamise määrades“ on 1 ha 80-90 aastase puistu rinnaspindala 1 m2 kahjutasu määr 5000 krooni. Seega on xxx ja xxx poolt eraldisel 22 looduskeskkonnale tekitatud arvestuslik kahju 11 395.- krooni ja eraldisel 23 2 looduskeskkonnale tekitatud arvestuslik kahju 22644.- krooni. Ebaseadusliku raiega looduskeskkonnale on tekitatud kahju kokku 34 039.- krooni. 29.04.2005.a kehtestas Keskkonnainspektsiooni peadirektor käskkirjaga nr 1-3/22 mõõtemetoodika metsajärelvalves. Kehtestatud käskkirja lisa nr 3 punkti 3 kohaselt on rinnaspindala määramisel mõõteviga +/- 7%. Kuna mõõtevea arvestamine keskkonnakahju arvestuse koostamisel vähendab kahju suurust, siis tulenevalt KarS § 5 lg 2eraldusel 22 oli raiet teostatud 0,43 ha. Raiekohas kasvas 87 aasta vanune 3 boniteedi männi enamusega puistu. Metsaseaduse § 17 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.04.1999.a määruse nr. 39 sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda raiekohas madalamale kui 20,6 m2ha. Raie tulemusena aga langes kasvava metsa rinnaspindala 16,4 m2ha (mõõtmistulemuste põhjal 15,3 m2 ha, millele lisandub mõõteviga +- 7 %). Seega lubatust rohkem 4,2 m2ha kohta. Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a määrus nr.186 tabeli 2 järgi on 1 m2 kahjutasu määr 81-90 aasta vanuse männienamusega puistus 5000 krooni. Seega oli raiega tekitatud kahju keskkonnale 9030 krooni. Eraldusel 23 oli raiet teostatud 1,258 ha. Raiekohas kasvas 87 aasta vanune 3 boniteedi männi enamusega puistu. Metsaseaduse § 17 lg 2 ja Keskkonnaministri 01.04.1999.a määruse nr. 39 sätete kohaselt ei oleks tohtinud raie käigus metsa rinnaspindala langeda raiekohas madalamale kui 20,6 m2 ha. Raie tulemusena aga langes kasvava metsa rinnaspindala 18,2 m2ha ( mõõtmistulemuste põhjal 17,0 m millele lisandub mõõteviga +/7 %). Seega lubatust rohkem 2,4 m2ha kohta. Vabariigi Valitsuse 08.06.1999.a määrus nr.186 tabeli 2 järgi on 1 m2 kahjutasu määr 81-90 aasta vanuse männienamusega puistus 5000 krooni. Seega oli raiega tekitatud kahju keskkonnale 15096 krooni. Kokku oli tekitatud kahju keskkonnale (arvestades mõõteviga +/-7%) 24126 krooni. Raietööde teostajal xxx ja xxx lasub kohustus olla teadlik metsaraiet ja selle läbiviimisele kehtestatud piiranguid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuetest. Samuti lasub raietöölisel kohustus kontrollida, kas tema poolt teostatavad raietööd toimuvad raieõiguse alusel, lubatud viisil ja mahtudes ning vastavalt metsatüübile või raieviisi kehtestatud nõudeid järgides. xxx koos xxx eirasid eelnimetatud nõudeid antud maaüksusel kasvavale metsale selle tüübist ning vanusest kehtestatud rinnaspindalaja täiuse alammäärasid ületades, millega nad rikkusid Metsaseaduse § 17, lg 2 ja § 56 lg 3 p 1 sätteid, samuti rikkusid nad viidatud Keskkonnaministri 01.04.1999.a. määrusega nr. 39 kehtestatud rinnapindala ja täiuse alammäärasid. Peale selle rikkusid xxx ja xxx Keskkonnaministri 09.04.1999 määrusega nr 40 kinnitatud Metsakaitse eeskirja p 12, mille kohaselt puidu väljaveoks võib rajada algteid mitte tihedamalt kui 20 meetrise vahega. xxx koos xxx panid nimetatud rikkumised toime kaastäideviimise vormis KarS § 21 lg 2 mõttes. Seega panid xxx ja xxx oma tegudega toime puude või põõsaste ebaseadusliku raie, kui sellega põhjustati oluline kahju keskkonnale s.o KarS § 356 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD: Kohtualused xxx ja xxx ei tunnistanud end süüdi neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kohtualune xxx selgitas, et nad rajasid ainult veoteid. Hardi Viiber näitas langi piirid ette ja tuli teha harvendusraiet. Saemehena oli töökogemust umbes neli aastat ja masinaga paar aastat. Paarimees raius öösel ja xxx läks metsa kella 10 paiku hommikul. Puid ette märgitud ei olnud. Sammudega sai mõõdetud teede vahemaa. xxx sai raiuda ainult paar tundi kui raie peatati. Raiuda jõudis xxx umbes 20 tihu. Väljaveoteede vahelt ei olnud raiutud. Kui võis olla raiutud siis mõni üksik puu. Teede 3 äärest 5-6 meetri kauguselt sai ka raiuda olenevalt olukorrast. Langil varem raiet tehtud ei olnud. Kohtualune xxx selgitas, et konkreetse masina peal töötas ta teist kuud ja varem oli väljavedaja teises firmas. Väljaveoteede vaheline kaugus võis olla mõnes kohas vähem kui 20 meetrit. Tee on loogeline ja päris täpselt vahekaugust määrata ei saa. Tsiviilhageja esindaja xxx selgitas, et tsiviilhagi suurus on 24126 krooni, millise summa palub ta süüdlastelt välja mõista. Tunnistaja xxx selgitas, et töömehed ei saanud teha midagi valesti. OÜ Mets ja Puu töötaja võttis ühendust ning palus raieteenust ja väljaveoteenust. Juhatuse liige Hardi Viiber sai minna kohale kas töö pakkujaga või omanikuga. Tunnistaja ise kohapeal ei käinud. Tunnistaja xxx selgitas, et dokumendid olid korras ja mehed ei teinud midagi valesti. Urmas tellis tööd. Teede vahe võis olla mõnest kohast 15 meetrit mõnest kohast rohkem kui 20 meetrit. Veoteede vahelt puid raiutud ei olnud. Tunnistaja xxx selgitas, et veoteede vahekaugused olid erinevad ja raiutud oli jämedamaid puid paremate omadustega, et saada puitu, mitte metsahooldamine. Harvendusraie eesmärk on midagi muud, s.t et lõppraidesse jääks võimalikult terve ja kvaliteetne puu. Tunnistaja xxx selgitas, et ta osales mõõtmisel koos xxx ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi. Täpsustavaid asjaolusid käesoleval ajal tunnistaja ei mäleta. Tunnistaja xxx selgitas, et Kasekraavi maaüksusel läbiviidud raietööde kohta tellis metsatöötlemise firma esindaja ekspertarvamuse. Tunnistaja käis raielangil kohapeal ja andis selle kohta arvamuse. Kohapeal selgus, et väljaveoteede vahekaugus on väiksem seadusega lubatust. Keskkonnteenistuse arvamuse seadis tunnistaja kahtluse alla visuaalase hinnangu alusel. Tunnistaja ise mõõtmisi raiekohas ei teostanud. Toimiku materjalides esitatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitelt nähtub, et raiet maaüksusel Kasekraavi on teostatud harvester tüüpi metsalangetusmasinaga. Leping kasvava metsa raieks andmiseks on sõlmitud (t.lk. 60- 62) OÜ Rivalte Transport esindaja xxx ja tellija xxx vahel 12.12.
4. Tunnistaja Meelis Järve ülekuulamise protokollist t.lk. 72 nähtub, et otseselt tellis metsaraide firmalt xxx firmast Mets ja Puu. T.lk.87 xx antud ütlustest nähtub, et raieteenust Kasekraavi maaüksuselt soovis xxx. Tunnistaja xxx ülekuulamise protokollist (t.lk. 81) nähtub, et Meelis Järv helistas tunnistajale ja teatas, et peab toimuma kohtumine Urmasega firmast Mets ja Puu ning, et xx näitab mida lõigata ja näitas ka. Toomas Reimusega ei ole H.Viiber OÜ Rivalte Transport juhatuse liikmena kohtunud ja lepinguid sõlminud. T.lk. 88-89 xx ütlustest nähtub, et tema firmast tellis harvester metsalõikuse xxx ASst Mets ja Puu. Metsa lõikasid OÜ Rivalte Transport töötajad xxx ja xxx. Metsaomanikuga sõlmis lepingu xxx. xxx käis metsas kohapeal. Raielangil ütles Urmas, kust ja mida tuleb raiuda. Teede asukohad näitas xxx ette töölistele samad, mis oli temale enne Urmas näidanud. Urmas ütles, et me raiuks jämedamaid puid. Raiumisele minevaid puid ette märgitud ei olnud ja kohapeal mingit töödejuhendajat ei olnud. KOHTU JÄRELDUSED: 4 Hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis leidis kohus et kohtualused xxx ja xxx tuleb neile inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises õigeks mõista kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Subjektiivsest küljest eeldab kohtualustele inkrimineeritud kuritegu tahtlust ka tagajärje suhtes. Kui isik pani teo toime tahtlikult, kuid põhjustas tagajärje ettevaatamatusest, järgneb vastutus KarS § 356 lg 2 järgi, millist käitumist samuti kohtualustele inkrimineeritud ei ole. Kogutud tõendeid hinnanud leidis kohus, et xxx ja xxx tegevuses ei ole tuvastatud käitumise õigusvastasus ega ka süü neile inkrimineeritava kuriteo toimepanemises. Kohtualuste tegevuses ei ole tuvastatud isikute grupi tegevust ja nendele esitatud tsiviilhagi ei ole individualiseeritud – sest kogutud tõenditest ei ilmne, et xxx ja xxx teostasid raietööd võrdselt nii ajaliselt kui ka mahtudes. Seega ei ole põhjendatud Keskkonnainspektsiooni tsiviilhagi väljamõistmine kohtualustelt solidaarselt. Vastavalt KarS § 14 lg 1 avaneb juriidilise isiku vastutus tema organi liikmete või juhtivtöötaja tegevuse kaudu, kes on pannud toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tehes seda juriidilise isiku huvides. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsuses nr.3-1-1-4-06 väljendatud seisukohast on tegevusetusdelikti puhul vajalik välja selgitada, milline tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul ja mille ta tegemata jättis. Kohus leidis, et OÜ Rivalte Transport töövõtjana, keda esindas xxx sõlmis xxx Lepingu kasvava metsa raieks andmiseks 12.12.2002.a. Nimetatud lepingu (t.lk.60-62) p.6 alusel raieks määratud puid looduses tähistatud ei ole ja p
5. alusel nähtub, et puud, mis jäetakse kasvama on jäetud tähistamata. Lepingulist vastutust reguleeriva p. 11.1 alusel on töövõtja kohustatud teostama lepingus kindlaksmääratud töö omal riisikol ja juhindudes p.11.2.1 – on töövõtja võtnud endale kohustuse kinni pidada kõigist metsaõigusnormidest. Kohus leidis, et juriidiline isik OÜ Rivalte Transport oma juhatuse liikmete xxx ja xxx isikus on asunud oma eelnimetatud lepinguliste kohustuste täitmisele vastutustundetult ja on jätnud täitmata lepingu p 11.2.1 sätte s.o kõigist metsaõigusnormidest kinnipidamine, mille tulemusena ilmnevad KarS § 356 lg 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnused. Kriminaalasja materjalides tunnistajana üle kuulatud xxx (juhatuse liige) ütlustest (t.lk. 72) ilmneb, et faxi teel saadeti temale xxx poolt allakirjutatud dokumendid. Lepingu sõlmimisega tegeles xxx (juhatuse liige) kuid lepingule kirjutas alla xxx kui OÜ Rivalte Transport esindaja. Samas aga selgus kõnealustest ütlustest, et metsaraide tellis otseselt xxx firmast Mets ja Puu. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu tõendeid, et xxx tegutses xxx volitatud esindajana suhtlemisel OÜ-ga Rivalte Transport Kasekraavi maaüksusel raide teostamisel. xxx ütlustest ilmneb, et OÜ Rivalte Transpordi esindajana on ta eelistanud oma lepingupartnerile xxx - xxx, isikut kes on huvitatud Kasekraavi maaüksusel kasvava metsamaterjali ostmisest ning tegutses viimatinimetatu huvides. Tunnistaja xxx ütlustest (t.lk.81 ja 88-89) nähtub, et xxx firmast Mets ja Puu tellis tema firmast metsalõikuse ja lõikama asusid OÜ Rivalte Transport töölised xxx ja xxx xxx, jättes tähelepanuta metsaomaniku seadusliku huvi harvendusraie läbiviimise eesmärgi täitmiseks ja Lepingu (t.lk.60-62) p 9 s.o teede ja ladustamise koha valib töövõtja iseseisvalt…. – juhindus oma tegevuses firma Mets ja Puu töötaja xxx juhistest s.o isikust, kes oli huvitatud metsamaterjali ostmisest ja kellel puudus tööalane seotus OÜ Rivalte Transport kui ka vastav volitus xxx nimel tegutseda kõnealusel raielangil. T.lk. 88-89 ütlustes tunnistajana selgitas xxx, et xxx soovil tuli raiuda 5 jämedamaid puid, millest saaks palki. Kohapeal puudus töödejuhataja ja raiumisele kuuluvaid puid ette märgitud ei olnud- milliste tingimuste olemasolu lepingus ja nende täitmise tagamise korral OÜ Rivalte Transport juhatuse liikmete poolt olnuks välistatud ka ebaseadusliku raide teostamise. Kriminaalasja eeluurimise ega ka kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid selle kohta, et juriidiline isik OÜ Rivalte Transport s.t metsas viibinud juhatuse liige xxx oleks tarvitusele võtnud meetmeid tagamaks metsaõigusnormidest kinnipidamise kodanik xxx sõlmitud lepingu täitmiseks. Kohtuliku uurimise käigus ei kogutud tõendeid selle kohta, et raietöölised xxx ja xxx raiusid metsamaterjali ebaseaduslikult ühesuguses koguses ja üheaegselt ning ei ole tuvastatud raietööliste omaalgatust ega initsiatiivi ebaseadusliku raide teostamiseks. Raietöölised töötasid vahetustega, kusjuures üks neist töötas terve vahetuse ja teise raietöölise vahetus katkestati umbes 2 tundi peale vahetuse algusest. Raietööde tegemiseks kasutati üht harvester tüüpi traktorit, millel töötati vaheldumisi. Kohtueelse uurimise käigus ei kogutud tõendeid kummagi töölise poolt raiutud metsamaterjali koguse kohta, ei seostatud nende ütlusi olustikuga ega vastandatud süüdistatavate ütlusi omavahel. Lepingulise Töövõtja OÜ Rivalte Transport vastutus oma kohustuste täitmata jätmise eest ei saa tuua kaasa vastutust isikutele, kes on oma tööandjaga alluvussuhetes ja juhindusid otseselt juriidilise isiku juhatuse liikmete tööalastest korraldustest. xxx ja xxx täitsid juriidilise isiku juhatuse liikmete otseseid tööalaseid korraldusi ja tegutsesid sama juriidilise isiku huvides. Kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud tõendeid xxx ja xxx omakasu ajendi olemasolu tagajärje suhtes ning kohtualuste tegutsemist isikute grupi poolt. Eeluurimise käigus ega ka kohtuliku uurimise tulemusel ei kogutud tõendeid xxx ja xxx täiendava hüve saamise kohta Kasekraavi maaüksusel harvendusraide läbiviimise eest metsaõigusnorme eirates neile inkrimineeritud süüdistusest tulenevalt. Tunnistaja xxx ütlustest nähtub, et ta tuvastas rikkumisi raietööde teostamisel Kasekraavi maaüksusel kokkuveoteede sisseraiumisel, millede vahekaugus 20 meetrit ei ole tagatud. Kohus leidis, et Keskkonnainspektsiooni poolt seadusele tugineva metoodika kasutamise vaidlustamine looduskeskkonnale tekitatud kahju arvestamisel ei saa tugineda spetsialisti visuaalsele hinnangule kusjuures seda hinnangut ei ole põhjendatud seaduslike alustega. Kohus leidis, et juriidiline isik OÜ Rivalte Transport oli huvitatud metsamaterjali suurema ja kvaliteetsema koguse saamisest eirates xxxsõlmitud lepingu tingimusi ja eesmärke kasvava metsa harvendusraide teostamiseks. Ebaseadusliku raide toestamise korraldaja süülise käitumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju kuulub hüvitamisele Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud tsiviilhagi ulatuses. Kohtunik (allkiri) Loretta Pikma 6