4-05-685\2

väärteoasi nr.4-05-685 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 17.02.2006.a.Harju Maakohus koosseisus: kohtunik Ardi Šuvalov sekretär Rainer Amur juuresolekul menetlusaluse isiku R. T. osavõtul kaitsja advokaat Vahur Krinal osavõtul Põhja Politseiprefektuuri esindaja Aivar Hirs osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas R. T., i.k.xxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx, kaitsja advokaat Vahur Krinali kaebust Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 18.11.2005.a. otsuse peale väärteoasjas nr.2314,05,

1. Selle otsusega karistati R. T. LS § 74-22 lg.2 alusel rahatrahviga 900 krooni selle eest, et 29.10.2005.a.kell 15.09 R. T. juhtides Harjumaal Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 31 km-l sõidukit sõitis kiirusega 120+-3 km/t teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/t. Kaebuses palutakse vaidlustatud otsus tühistada ja menetlus lõpetada. Kaebuse kohaselt tuleb väärteoasja menetlemisel välja selgitada ja tõendada kõik väärtegu iseloomustavad asjaolud. Väärteootsuse tegemisel tugines kohtuväline menetleja politseiametniku kirjalikule ettekandele, mida vastuväidete esitamisel materjalide hulgas ei olnud. Seega on peale protokolli koostamist täiendatud väärteoasja materjale, mille suhtes kaebuse esitajal informatsioon puudus. Ebaõige on kohtuvälise menetleja seisukoht, et kiiruse mõõtmise hetkel oli Raivo Toome ainuke vastuliikuv sõiduk. Videolt on selgesti näha, et sõiduautole sõitis vastu kaks sõidukit. Asjaolu, et kaebuse esitaja oli varem möödunud tema järel sõitnud BMW marki sõidukist, kinnitab veel tema veendumust, tagumisel sõidukil pidi olem tema autost suurem kiirus. Puudub selgus mõõtmise hetke osas, kuna videokaamera ja kiirusemõõtja ei tööta sünkroonselt. Kiirust mõõtis politseiametnik üksi, tegeledes samal ajal auto juhtimisega, mis võis anda ebaõige tulemuse. Seega pole Toome väärtegu tõendatud. Kohus leiab, et otsuse tühistamiseks pole alust. Vastavalt VtMS § 72 teeb kohtuväline menetleja lahendi lähtudes menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalidest. 29.10.2005.a. koostati Raivo Toomele väärteoprotokoll, milles kajastuvad kiiruse mõõtmise aeg ja koht, mõõteseadme andmed, mõõtmise viis ja tulemus ja mõõtmise teostanud politseiametniku andmed. Menetlusaluse isikuna andis R. T. ütlusi, et pole kiiruse mõõtmise tulemusega nõus, maksimaalselt võis sõita kiirusega 100-105 km/t. Vastulauses seatakse kahtluse alla, et R. T. sõiduki kiirus võis ulatuda 120 km/t. Peetakse võimalikuks, et mõõdetud on R. T. sõiduki taga liikuva BMW kiirust, mis kiirendas möödasõiduks. Eristatakse hetkelist kiirendust ja sõidukiirust. Väärteotoimiku juures on R. T. sõiduki kiiruse tuvastanud ja väärteoprotokolli koostanud politseiametniku ettekanne Põhja PP LJO ülemkomissarile, millele on ka otsuses tuginetud. Peale selle on otsuse tegemisel lähtutud sellest, mis oli otsuse tegijal tööalaselt teada vanemkonstaabel Jüri Pihlakust. Veel on tuginetud vanemkonstaabel Jüri Pihlaku ütlustele, et vestluse käigus tunnistas R. T. sõidukiiruse ületamist. Eelnevast lähtudes on tehtud otsus ja lahendatud VtMS §-s 108 loetletud küsimused. Kohus leiab, et kiiruse ületamise väärteoasjas ei ole sõidukiiruse ületamise tuvastanud ja andmed väärteoprotokolli kandnud politseiametniku teenistusalane ettekanne sõidukiiruse tuvastamise asjaolude kohta tõendiks sõidukiiruse ületamise kohta menetlusaluse isiku poolt. Samuti ei saa väärteoasja lahendamisel tugineda Jüri Pihlaku ütlustele, sest Jüri Pihlaku ütlused väärteotoimikus puuduvad. Kiiruse ületamine R. T. poolt on tõendatud väärteoprotokolli kantud mõõtmise andmete ja menetlusaluse isiku ütlustega. Menetlusaluse isiku R. T. ütlustest maksimaalse sõidukiiruse kohta järeldub, et ta ei üritanud sõita suurima lubatud sõidukiiruse piirides. Selline R. T. käitumine on seletatav möödasõiduga eessõitvast BMW-st. Kui R. T. sõitis maanteel mööda eessõitvast BMW-st, oli R. T. sõiduki sõidukiirus suurem kui BMW sõidukiirus. Peale selle oli just R. T. sõiduk kahest sõidukist lähim vastutulev sõiduk eravärvides politseiauto suhtes. Eeltoodud asjaolud välistavad tavapärasest enam võimaluse, et politseiametnik seob mõõtetulemuse sõidukiga, mille sõidukiirus on jäänud tegelikult mõõtmata. Otsustavat tähtsust ei oma, et R. T. sõiduk ei olnud ainuke eravärvides politseiautole vastuliikuv sõiduk. Teadaolevalt osaleb liikluses tavaliselt korraga rohkem kui üks sõiduk ja mõõteseadmed on kohandatud vastavalt sellele. Otsuse tegemisel pole videomaterjalile tuginetud. Teadaolevalt ei ole alati kiirusemõõtmine ja liikuva pildi salvestamine omavahel seotud. Videomaterjali kasutatakse liiklusjärelevalve lihtsamate küsimuste lahendamisel, millised pole antud väärteomenetluses esile kerkinud. Kohus ei nõustu, et mõõtmistulemust võis mõjutada asjaolu, et mõõtmist teostas politseiametnik, kes samal ajal juhtis sõidukit. Teadaolevalt juhi käeulatuses asuva mõõteseadme nuppude liigutamine ei sega sõiduki juhtimist ja vastupidi. Juhindudes VtMS § 132 p.1 kohus otsustas: Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna haldustalituse komissari Aivar Hirsi 18.11.2005.a. otsus väärteoasjas nr.2314,05,
2. R. T. kaitsja advokaat Vahur Krinali kaebus jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist kaitsja kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul, kassatsiooni esitamisest tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul pärast 17.02.2006.a. Tervikotsus vormistatakse vajadusel 27.02.2006.a. Kohtunik: