Obsah (6)

§ 741§ 20§ 23§ 46§ 201§ 7435

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. oktoober 2006. a Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-06-3528 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi S

) § 741 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtus avaldatud Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabli Ago Mägimetsa 13.04.

1. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 8) nähtub, et 13.04.
2. a kõrvaldati R. Ojaperv sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus (piiratud juhtimisõigus). Nimetatud otsus jõustus selle tegemisel. R. Ojaperv sai otsuse kätte 13.04.
3. a. Kohtus menetlusalune isik R. Ojaperv temale süüksarvatavat rikkumist omaks ei võtnud. Ta seletas, et kõnealusel ajal sõitis ta mööda Põlva-Reola maanteed Tartusse. Tema oli auto roolis ning tema kõrval autos istus lapsevanema poolt volitatud isik Anu Ojaveer. Äsjapinnatud teelõigul jõudis menetlusalune isik järgi sõiduautole Toyota Avensis ja möödus sellest. Umbes minut hiljem nägi R. Ojaperv autopeeglist, kuidas seesama Toyota andis signaali ja vilgutas tuledega. Toyota juht parkis oma auto menetlusaluse isiku poolt juhitava auto ette. Välja minnes selgus, et möödasõidu tõttu oli purunenud Toyota klaas. Kohapeal, R. Ojaperve auto kapotil fikseerisid nad koos Toyota juhiga sündmuse. Ka tegi menetlusalune isik kohapeal telefonikõne klaasidega tegelevale inimesele, et küsida, kui palju selline klaas maksab. Sellel ajal A. Ojaveer autost ei väljunud. Ta oli istme natuke allapoole keeranud ja pikutas autos. Intsidendi ajal oli Toyotas lisaks selle juhile ka kaassõitja, kes sarnaselt A. Ojaveerele autost ei väljunud. Vestlus ja seletuskirjade kirjutamine võttis aega umbes 10-15 minutit. Tunnistaja A. Ojaveeri kohtus antud ütlustest nähtub, et teda, kel on 5-aastane juhtimisstaaž, on R. Ojaperve ema Tiina-Mary Ojaperv volitanud menetlusalusele isikule kõrvalistujaks. Kõnealusel päeval sõitis ta koos R. Ojapervega. R. Ojaperv oli roolis ja tunnistaja istus tema kõrval. Ta oli väsinud, mistõttu lasi istme alla ja oli poollamavas asendis. Kilomeeter või paar enne Reola risti oli kruusatee. Kõrvalistuja peeglist nägi tunnistaja, et taga vilgutab keegi tulesid. Neile sõitis järele Toyota Avensis. Kuna autol olid läbipaistvad klaasid, võis sel ajal, kui auto neist mööda sõitis ja nende ette parkis, näha, et selles oli ainult üks inimene. Nad võtsid tee äärde ja R. Ojaperv läks välja. Tunnistaja jäi sõidukisse. Vahepeal tuli R. Ojaperv autosse dokumentidele järgi ja ütles, et auto küljeklaas on katki. Vestlus Toyota juhiga toimus R. Ojaperve auto kapoti juures ja ka seletus kirjutati sellel. See võttis aega umbes 15-20 minutit. Veel rääkis tunnistaja, et Audil endal ei olnud sel hetkel midagi viga, kuid praegu on tal esiklaasil mõra üleval sirmi juures. Tunnistaja Andrus Mõttus andis kohtus ütlusi, millest selgub, et tema tuli nimetatud ajal Põlvast. Natuke enne seda, kui Põlva tee Tartu-Võru maanteega ristub, algas liikluspiiranguga teetööde ala. Tunnistaja võttis hoo maha ja temast möödus valge Audi. Möödumisel purunes tunnistaja auto tagumine aknaklaas ja esimesse aknaklaasi tuli mõra. A. Mõttus sõitis Audile järele, võttis sellele kõrvale ja lasi akna alla. Audi juht küsis, et mis on. Tunnistaja ütles, et Audi juht lõhkus tema akna ära. A. Mõttus sõitis menetlusaluse isiku auto ette, peatus ning läks Audi juurde. Nad vestlesid ja kirjutasid Audi kapotil seletused. Audi juht helistas veel sõpradele ja uuris, kui palju klaas maksma võib minna. Kokku võttis see aega umbes 15-20 minutit. Tunnistaja kinnitas kohtus täie veendumusega, et menetlusalune isik viibis autos üksi - Audi salongi oli läbi esiakna ilusti näha. Ka pani tunnistaja tähele, et Audi esiklaasi oli kivi tulnud - mõrad jooksid esiklaasis. Veel rääkis tunnistaja kohtus, et tema auto tagumised klaasid on tumedaks toonitud ja tagant vaadates läbi ei paista. Seda isegi päikesepaistelise ilmaga. Tunnistaja Aili Paju rääkis kohtus, et sel suvel sõitis ta kaasreisijana A. Mõttuse autos. A. Mõttus aeglustas tee pindamise tõttu kiirust. Järsku tuhistas neist mööda valge auto. Käis üks plõks ja kui tunnistaja taha vaatas, nägi ta sätendavat ämblikuvõrku - külgmine tagumine aken oli täitsa puru, keskel oli auk. Nad sõitsid valgele autole järele. Jõudnud autole külje alla, lasi A. Mõttus akna alla. Tunnistaja liigutas kätt nagu liiklusinspektor, et pea kinni. Kui valge auto juht ka klaasi alla lasi, käskisid nii tunnistaja kui ka A. Mõttus mõlemad tal kinni pidada. Valge auto juht sõitis teepervele ja A. Mõttus juhtis oma auto tema ette. Mõlemad autojuhid läksid välja ja A. Mõttus näitas, millega valge auto juht oli hakkama saanud. Noormees oli ehmatanud, võttis mobiili ja helistas sõbrale, kellelt sai teada, et selline katkine aken maksab 3000 krooni. Noormees näitas veel oma akent - seal olid triibud sees - ja ütles, et temaga juhtus samasugune lugu, ainult et tema ei saanud kätte. Valge auto kapotil kirjutasid juhid seletuskirju. Tunnistaja lükkas autoukse lahti, sirutas jalad välja ja vaatas seda pealt. See kestis päris pikka aega, umbes veerand tundi. Tunnistaja kinnitas, et valges autos ei olnud kedagi teist peale juhi, salong oli täitsa tühi. Seda nägi tunnistaja siis, kui autod kohakuti sõitsid, samuti siis, kui istus autos, ja jälgis juhtide tegemisi. Valge auto kõrvalistuja iste oli kaldu, aga mitte alla lastud. Kohtus avaldatud juhiloa nr BP 003507 koopiast (tl 25) nähtub, et 17.05.
4. a on R. Ojapervele Eesti Riikliku ARK poolt välja antud B-kategooria auto piiratud juhtimisõigusega juhiluba, mis on kehtiv kuni 11.12.
5. a. Kohtus avaldatud volikirjast (tl 24) ilmneb, et 02.06.
6. a on T.-M. Ojaperv volitanud A. Ojaveeri juhendama oma poega, R. Ojaperve autoroolis. Volitus kehtib kuni 12.12.
7. a. II Kohtu järeldused süüdistuse kohta Kohus, kuulanud istungil ära menetlusaluse isiku ja tema kaitsja, kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et R. Ojaperv on toime pannud

§ 741

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 20

lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama seaduse § 201 lg 2 p 3 tulenevalt, kui juhil puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, siis ta kõrvaldatakse sõiduki juhtimiselt. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 1 toimub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine järelevalveõigusega ametiisiku otsusega ja selle otsuse sisuks on sõiduki juhtimise keelamine kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni. Juhiloa nr BP 003507 koopia tõendab, et R. Ojapervel oli

§ 23

lg-s 1 ette nähtud piiratud juhtimisõigus.

§ 23

lg-st 2 tulenevalt võib isik, kel on selline juhtimisõigus, juhtida B-kategooria autot tingimusel, et mootorsõidukis on juhi kõrval lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik, kusjuures nimetatud isikutel peab B-kategooria auto juhiluba olema vähemalt 2 aastat. 13.04.2006. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega on tõendatud, et 13.04.2006. a Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse konstaabel A. Mägimets, kes PolS § 12 lg 1 p 13 ja

§ 46lg 1 kohaselt on järelevalveõigusega ametiisik, kõrvaldas R.

Ojaperve sõiduki juhtimiselt, kuna viimasel puudus vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus (piiratud juhtimisõigus). Sama otsus tõendab, et R. Ojaperv kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise aluse äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni sellega, et juhi kõrval on vähemalt 2-aastase juhistaažiga isik.

§ 201lg 4 alusel jõustus nimetatud otsus selle tegemisel.

Käesolevas asjas vaidlust selles, et 06.07.2006. a kella 12.15 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Põlva-Reola mnt 35,0 km-l R. Ojaperv juhtis mootorsõidukit Audi 100, reg. nr 754 TDB, ei ole. Vaidlus toimub selle üle, kas R. Ojaperve kõrval mootorsõidukis oli

§ 23

lg 2 teises lauses nimetatud nõuetele vastavad lapsevanem (seaduslik eestkostja) või lapsevanema (seadusliku eestkostja) poolt selleks volitatud isik, st kas R. Ojapervel sel hetkel oli juhtimisõigus olemas. Menetlusalune isik ja tunnistaja A. Ojaveer on kohtus kinnitanud, et 06.07.

1. a kella 12.15 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Põlva-Reola mnt 35,0 km-l, kui R. Ojaperv juhtis mootorsõidukit Audi 100, reg. nr 754 TDB, oli autos tema kõrval A. Ojaveer, kes, nagu seda tõendavad volikiri ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja A. Ojaveeri ütlused kogumis, oli vähemalt 2-aastase juhistaažiga ning menetlusaluse isiku ema poolt volitatud juhendama R. Ojaperve autoroolis. Seevastu tunnistajad A. Mõttus ja A. Paju on kohtus väitnud, et R. Ojaperv oli autos üksi. Kohus loeb A. Mõttuse ja A. Paju ütlused usaldusväärseteks. Neil puudub isiklik huvi anda ebatõeseid ütlusi. Ka on nende ütlused detailsed ning langevad kokku omavahel ja ka menetlusaluse isiku ütlustega selles osas, mis kirjeldavad sündmuspaigal toimunut. Samuti on välistatud, et tunnistajad ekslikult ei pannud A. Ojaveeri tähele. Nii tunnistajate A. Mõttuse ja A. Paju kui ka menetlusaluse isiku R. Ojaperve ütlused tõendavad, et jutuajamine toimus Audi esiotsa juures, seletuste vormistamine aga kapoti peal. Võimalus, et A. Mõttus autosalongi suunas ei vaadanud, ei ole tõenäoline, kuna oma ütlustes on ta kirjeldanud vigastust, mis Audi esiklaasil oli ja mille olemasolu ka menetlusalune isik tunnistas. Seega, kui A. Ojaveer tõepoolest oli Audi esiistmel, siis eelkirjeldatud tingimustel oli A. Mõttusel võimatu teda mitte näha, isegi sel juhul, kui Audi esiiste oli alla lastud. Ka teisel tunnistajal, A. Pajul olid head võimalused Audi salongis olnut vaadelda – siis, kui autod kohakuti sõitsid, samuti siis, kui ta istus autos, mis oli pargitud Audi ette, ja ligi veerand tunni vältel juhtide tegemisi jälgis. Seevastu tunnistaja A. Ojaveeri ütlused paljuski ei haaku teiste tunnistajate ütlustega. Näiteks kinnitas A. Ojaveer, et kui Toyota neist mööda sõitis ja nende ette parkis, oli näha, et selles oli ainult üks inimene. Ometi on ülejäänud isikud (sh ka menetlusalune isik) väitnud, et seal oli kaassõitja. Kohtus tunnistajate A. Paju ja A. Mõttuse ütlustega tõendamist leidnud asjaolud - see, et A. Paju istus juhi kõrval ning seletuste kirjutamise ajal avas autoukse ning keeras end pooleldi autost välja, kusjuures Toyota oli pargitud Audi ette - välistavad võimaluse, et A. Ojaveer tähelepanematusest ei näinud Toyota kaassõitjat. Eelnev ning lisaks ka tunnistaja A. Paju ütluste detailitäpsus ja kooskõla tunnistaja A. Mõttuse ning menetlusaluse isiku ütlustega ei anna kohtule põhjust kahelda tema kohalolekus. Ka eksis tunnistaja A. Ojaveer Toyota kirjeldamisel, kui ütles, et Toyotal olid läbipaistvad klaasid. Nimelt tõendavad A. Mõttuse ütlused, et tema auto tagumised klaasid on nii tumedaks toonitud, et isegi päikesepaistelise ilmaga ei paista läbi. Veel rääkis tunnistaja, et kuigi käesoleval ajal on Audi esiklaasil mõra, ei olnud tol hetkel autol midagi viga. Ometi on nii teiste tunnistajate ütluste kui ka menetlusaluse isiku ütlustega tõendatud, et Audi esiklaas oli juba selle sündmuse toimumise ajal mõrane. Eelviidatud, kohati olemuslikku laadi vastuolud A. Ojaveeri ütluste ja teiste isikute, sh menetlusaluse isiku ütluste vahel viitavad üheselt sellele, et A. Ojaveeri sündmuskohal ei olnud. A. Ojaveeri ütluste kohaselt oli sõiduauto Toyota värv hallikas või beežikas või selle vahepealne. Tunnistaja A. Mõttuse ütluste kohaselt on auto heleroheline. Kohus, olles vaadelnud sõiduautot Toyota reg märgiga 763 TGA, on seisukohal, et auto värvi osas ei ole tunnistajate ütlustes vastuolusid, kuna nimetatud sõiduki värv, mis on heleda oliivi värvi, võib paista olenevalt valgusest ja isiku värvitajust erinevalt – hallika, hallikasroheka, ka beežina. Seega loeb kohus tunnistajate A. Mõttuse ja A. Paju ütlustega tõendatuks, et 06.07.
2. a kella 12.15 ajal Tartu maakonnas Ülenurme vallas Põlva-Reola mnt 35,0 km-l, kui R. Ojaperv juhtis mootorsõidukit Audi 100, reg. nr 754 TDB, oli ta autos üksi. See tähendab, et tal puudus mootorsõiduki juhtimise õigus. Ühtlasi tähendab see ka seda, et R. Ojaperve suhtes ei olnud ära langenud juhtimiselt kõrvaldamise alus, st et ta oli juhtimiselt endiselt kõrvaldatud. Eelnevaga asub kohus seisukohale, et R. Ojaperve tegevuses on tõendamist leidnud

§ 741

lg 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivne külg, s.o mootorsõiduki juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik teadis, et tal on piiratud juhtimisõigus. Samuti teadis ta tema kohta tehtud juhtimiselt kõrvaldamise otsusest ning sellest, et võib rooli istuda jälle siis, kui tema kõrval on vähemalt 2-aastase juhistaažiga lapsevanem (seaduslik eestkostja) või viimase poolt volitatud samasuguse juhistaažiga isik. Kuna R. Ojaperv sellest hoolimata taas üksi rooli istus, siis pani ta oma teo toime tahtlikult. Kohus menetlusaluse isiku käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud. III Karistuse mõistmine

§ 741lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R. Ojaperve tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. Väärteoõiendi (tl 7) kohaselt on menetlusalust isikut varem väärteokorras viiel korral karistatud, kusjuures kahel korral on teda karistatud

§ 741

järgi rahatrahviga 1800 krooni ja 3000 krooni ning viimasel korral on

§ 741lg 2, LKindl

S § 661 lg 1 ja

§ 7435lg 1 järgi 2 päeva arestiga.

Kohus on seisukohal, et arvestades R. Ojaperve poolt toime pandud väärteo iseloomu – alaealisel juhil puudus juhtimisõigus põhjusel, et temaga ei olnud kaasas täisealist vähemalt 2-aastase juhistaažiga isikut, on põhjendatud valida kergem karistuse liik – rahatrahv. Samas peab käesolevas asjas mõistetav rahatrahv olema suurem kui varasemad karistused, sest samalaadilised rikkumised on jätkunud. Arvestades asjaolu, et R. Ojaperv on alaealine, ta õpib ja tal puudub iseseisev sissetulek, on põhjendatud talle karistuse mõistmine sanktsiooni keskmisest määrast väiksemana. Kohus peab õiglaseks karistada R. Ojaperve 70 trahviühiku suuruse rahatrahviga, s.o 4200 krooniga. Ka selline karistus on R. Ojapervele piisavalt raske kanda ja suudab teda mõjutada edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusseadustiku § 66 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus loeb asjaolu, et menetlusalune isiku näol on tegu õpilasega, seega isikuga, kes ei oma iseseisvat sissetulekut, mõjuvaks põhjuseks, et võimaldada temal tasuda talle mõistetud rahatrahv ositi, s.o 525 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva kaheksa kuu jooksul. IV Menetluskulud Vastavalt VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 4 on käesolevas asjas menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 1333.40 krooni. Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 oleks eelnimetatud kulude hüvitamise kohustus süüdlasel. Kuna aga R. Ojaperv on alaealine, siis tuginedes KrMS §-le 188, paneb kohus menetluskulude hüvitamise kohustuse tema emale T.-M. Ojapervele. Ingeri Tamm Kohtunik