M Ä Ä R U S Tallinnas,18. oktoobril 2006.a. 1-06-12244 Harju Maakohtu kohtunik T.Bogdanova, sekretäri G.Kovaljova juuresolekul vangla esindaja A.Borissov ja prokuröri E.Pau osavõtul vaadanud läbi avalikul kohtuistungil Tallinnas süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Murru Vangla direktori esildise Aldis Kõllametsa tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vanglas karistuse kandmisest tuvastas: Aldis Kõllametsa oli süüdi mõistetud 01.08.2003.a Põlva Maakohtu otsusega KrK § 107 lg.2 p.1, § 17 lg.6- § 139 lg.2 p.3 järgi, karistuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg. Karistuse kandmise aja algus on 13.11.2001.a. ja lõpp 13.11.2008.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 13.07.2006.a. Aldis Kõllametsa on karistuse kandmise ajal distsiplinaarnõuete rikkumise eest karistatud 6 korral. Käesoleval ajal kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Suhted vanglaametnikega viisakad ja ametlikud. Ühel korral on viibinud eesmärgipäraselt väljasõidul. Omandas karistuse kandmise ajal põhihariduse. Töötab vangla territooriumil asuvas ettevõttes. Töötamise ajal on üles näidanud korrektsust, usaldusväärsust ja tahet areneda. Tööülesannetesse suhtub kohusetundlikult ja korrektselt, millega on ära teeninud kollektiivi lugupidamise ja austuse. Oma toimepandud kuritegu tunnistab ja kahetseb. Elab nii toimepandud kuritegu kui ka vangistust raskelt üle. Soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Väidab, et on endale teadvustanud riskitegurina alkoholi oma käitumisele. Pärast vabanemist on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja head suhted sõbrannaga. Murru Vangla direktor taotleb Aldis Kõllametsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Arvestades, et kinnipeetavat on varem korduvalt karistatud, siis ei ole kriminaalhooldusametniku hinnangul uue kuriteo toimepanemine välistatud. Uut kuritegu on võimalik vältida kinnipeetava enda tahte ja pingutuse korral. Sotsiaalsed suhted ja majanduslikud võimalused soosivad seaduskuuleka elu alustamist. Prokurör ei toeta taotlust. Ära kuulanud Aldis Kõllamets, vangla esindaja ning prokuröri arvamuse kohus leiab, et taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kohus leiab, et Aldis Kõllametsa ennetähtaegne vabastamine on sisuliselt enneaegne. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid , süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aldis Kõllamets on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Teda on karistatud varguste ja üliraskete kehavigastuste tekitamise eest. Kuriteod on muutunud iseloomult raskemaks. Hinnates süüdimõistetu A.Kõllametsa isikut, tuleb arvesse võtta, et A.Kõllamets on eelnevalt kahel korral kohtulikult karistatud isikuks, millest tuleneb järeldus, et tema suhtes kohaldatud karistused ei ole täitnud karistusseadustiku § 56 lg-s sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Nimetatud kuriteod on toime pandud ajal, mil Aldis Kõllametsal oli nii elukoht kui ka lähedaste toetus, mis aga ei välistanud süüdimõistetu poolt kuritegelikku käitumist. Tema käitumine vangistuse ajal ei olnud eeskujulik ,6 korral ta rikkus vanglarežiimi . Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei saa uue kuriteo toimepanemist välistada. Hinnates kõiki asjaolusid , kohtul puudub veendumus ,et ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja kestel suudab käituda õiguskuulekalt. Olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest ei ole võimalik süüdlast tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et just toimepandud kuriteo asjaolude tõttu ei saa süüdimõistetut nii pika aja eest enne karistusaja lõppu ( kanda jääb veel 2 aastat 25 päeva) vabastada vangistusest. Süüdimõistetu vabastamine vabadusekaotusliku karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ei ole seadusega tagatud absoluutne õigus mille kohaldamist kohtu poolt oleks õigus nõuda üksnes KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 nimetatud vastava karistusaja ära kandmise järel. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426,432,383,384 kohus määras: Jätta Murru Vangla direktori taotlus tähtaega vabastamiseks rahuldamata. Aldis Kõllametsa tingimisi enne Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.