4-06-5041\2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril
2. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-06-5041 Kohtukoosseis Kohtunik Rutt Teeveer Kaebuse esitaja Jaanus Sprenk, õppeasutus: Tartu Ülikool Kaebus Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Oleg Barinski-Gesjuki 23.10.
3. a kaebuse rahuldamata jätmise määruse peale väärteoasjas nr 2602,06,003477 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 79 lg 3 p-st 3, kohus määras: Tühistada Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar Oleg Barinski-Gesjuki 23.10.
4. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus väärteoasjas nr 2602,06,
5. Kohustada Lõuna Politseiprefektuuri lõpetama ebaseaduslik tegevus. Saata käesoleva kohtumääruse koopia Jaanus Sprenkile ja Lõuna Politseiprefektuurile. Edasikaebamise kord Tulenevalt VTMS § 191 p-st 12 ei saa käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada. Menetluse käik ja asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 17.04.2006.a. otsusega väärteoasjas nr 2602,06,003477 karistati J. Sprenki liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 6000 krooni ja LS § 7422 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Nimetatud otsuse peale esitas J. Sprenk kaebuse Tartu Maakohtule. Tartu Maakohtu 02.10.2006.a. otsusega rahuldati menetlusaluse isiku kaebus ja väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p-le 2 tuginevalt Lõuna Politseiprefektuuri 17.04.2006.a. otsus 1 väärteoasjas nr 2602,06,003477 tühistati VTMS § 150 lg 1 p 5 alusel, s.o väärteomenetluse nõude olulise rikkumise tõttu. Otsus jõustus edasikaebamata 10.10.
6. a. 12.10.
7. a teavitas Lõuna Politseiprefektuur J. Sprenki kõnealuses asjas väärteomenetluse jätkumisest ning sellest, et tulenevalt VTMS § 69 lg-st 6 on J. Sprenkil 15 päeva jooksul õigus esitada kohtuvälisele menetlejale vastulause ja et lähtuvalt VTMS § 70 lg-st 4 on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 14.11.
8. a. 18.10.
9. a vaidlustas J. Sprenk Lõuna Politseiprefektuuri tegevuse väärteomenetluse jätkamisel. Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar O. BarinskiGesjuki 23.10.
10. a määrusega väärteoasjas nr 2602,06,003477 jäeti J. Sprenki kaebus rahuldamata. Rahuldamata jätmist põhjendas kohtuväline menetleja sellega, et Lõuna Politseiprefektuuri 17.04.
11. a otsus väärteoasjas nr 2602,06,003477 küll tühistati Tartu Maakohtu 02.10.
12. a otsusega, kuid uut otsust, nagu on kirjas VTMS § 132 p-s 2, kohus ei teinud. Kohtuväline menetleja märkis, et J. Sprenk pani toime väärteo, mille suhtes väärteomenetlust ei ole lõpetatud VTMS §-des 29 ja 30 sätestatud alustel. 02.11.
13. a esitas J. Sprenk kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, leides, et kohtuvälise menetleja tegevus ei tulene VTMS-st. Kohtu seisukoht Kohtunik leiab, et E. Sprenki kaebus on põhjendatud. Avalikus õiguses, eriti süüteomenetluses kehtib põhimõte, et teha tohib vaid seda, mis on õigusaktidega lubatud. Käesoleval juhul on asjassepuutuvaks õigusaktiks VTMS ning tulenevalt nimetatud seadustiku §-st 2 väärteomenetlusega reguleerimata küsimustes, juhul kui ei VTMS ei sätesta teisiti, ka kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS). VTMS näeb ette kaks menetluse uuendamise alust. Need on VTMS §-s 61 sätestatud olukord, kui prokurör, kellele on väärteoasja materjalid üle antud teos kuriteo tunnuste ilmnemise tõttu, leiab, et teos on siiski väärteo tunnused, ja tagastab viivitamata materjalid kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse uuendamiseks, ning VTMS
14. ptk-s toodud teistmine. Ülalkirjeldatud olukorras VTMS menetluse uuendamist ette ei näe. Ka KrMS ei sätesta sellist regulatsiooni, mida saaks väärteomenetluses analoogia korras aluseks võtta. VTMS loogika kohaselt kaebemenetluses maakohus n-ö astub kohtuvälise menetleja asemele ja asub asja uuesti arutama. Sellele viitab VTMS § 123 lg 2, mis ütleb, et maakohus arutab asja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, samuti aga ka VTMS § 132 p-d 2 ja 3, mis annavad maakohtule volitused tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, või tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse VTMS §-des 29 või 30 sätestatud alustel. Seega juhul, kui kohtuvälises menetluses on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, ei ole maakohtul enam võimalik saata asja uueks läbivaatamiseks teisele kohtuvälisele menetlejale, vaid tulenevalt VTMS § 132 p-dest 2 ja 3 peab ta tegema ise uue otsuse või lõpetama väärteomenetluse seaduses toodud alustel. Kui maakohus on kohtuvälise menetleja otsuse küll tühistanud, kuid ei ole teinud uut karistusotsust ega lõpetanud menetlust, siis VTMS § 155 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälisel menetlejal, kes VTMS §-st 17 tulenevalt on kohtumenetluse pooleks, 2 õigus maakohtu kaebemenetluses tehtud otsuse peale esitada kassatsioon Riigikohtusse. Nimetatud õigust Lõuna Politseiprefektuur kasutanud ei ole. Seetõttu on Tartu Maakohtu 02.10.
15. a jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklustalituse komissar O. Barinski-Gesjuki 23.10.
16. a määrus õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Samuti ei ole seaduspärane Lõuna Politseiprefektuuri tegevus kõnealuse väärteosja jätkuval menetlemisel, mistõttu tuleb see lõpetada. Rutt Teeveer Kohtunik 3