Obsah (9)

§ 422§ 68§ 50§ 74§ 75§ 28§ 36§ 57§ 58

1-05-387 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2006. a Kohtla-Järve Kriminaalasja number 1-05-387 (1-343/05; 05244000748) Kohtunik Anu Ernits Koh

§ 422lg.

1 järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Irina Karo Süüdistatav xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keksharidus, emakeel – eesti keel, töökoht – FIE xxx, elukoht: xxx.Varasem karistatus puudub Tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; § 309 lg. 1, 3; § 315; § 318 lg. 1; § 319 lg. 1, 2 järgi kohus OTSUSTAS: xxx tunnistada süüdi

§ 422

lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2(kaks) aastat.

§ 68

lg 1 kohaldamisega, arvates karistusaja hulka eelvangistus 17-18 10 2004, kokku 2(kaks) päeva, määrata ärakandmisele kuuluvaks karistuseks xxx vangistus 1(üks) aasta, 11(üksteist) kuud ja 28(kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 50

lg 1 alusel võtta xxx ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1(üheks) aastaks.

§ 74

kohaldamisega mitte pöörata põhikaristust täitmisele, kui xxx katseajal 2(kaks) aastat ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx.

1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.
2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks.
4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks. Katseaja algust arvestada xxx alates 23 01
5. Anda xxx katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla Tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada xxx suhtes kohtuotsuse jõustumisel. xxx tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista xxx 10000 krooni xxx, Kiviõli, xxx, kasuks. Asitõendid - spordijalats, kaks hõõglampi ja esilaterna killud hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista xxx riigituludesse menetluskulud: 4500 krooni sundraha, kaitsjatasu 7767,20 kroonisellest 6280,40 krooni kohtus ja 1486,80 kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 15 440 krooni ekspertiisitasu ja 88,50 krooni toimiku paljundamise kulud. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
6. Maksekorraldused tuleb teostada enda nimelt, märkides ära kriminaalasja numbri ja makse liigi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on süüdistataval, tema kaitsjal ja kannatanul õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
7. Süüdistus. xxx
9. 2004.a. kell 21.40, juhtis tehniliselt rikkis autot (reguleerimata tuled) Ford Escort, reg.nr. xxx, olles alkoholijoobe seisundis ja liikudes kiirusega mitte vähem kui 80 km/t PüssiKiviõli teel, Kiviõlis Karja tn ristmiku lähedal pani toime otsasõidu jalakäijale xxx (xxx), kes liikus samas suunas. xxx rikkus Liikluseeskirja § 68 – juht on kohustatud: enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit; § 76 – juht ei tohi olla joobeseisundis; § 123 – juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee seisundit, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Liiklusavarii tagajärjel jalakäija xxx hukkus sündmuskohal. Kooskõlas laiba kohtuarstliku ekspertiisi aktiga nr. 328 tekitati xxx järgmised kehavigastused: pea kinnine tömp trauma, sellega kaasnevate verevalumitega peaaju kelmete alla ja ajuvatsakestesse, mis oli surma põhjuseks; samuti peaajukelmealused ja ajuvatsakeste verevalumid; verevalumid pea pehmetesse kudedesse; esimese kaelalüli täielik ärarebimine koljupõhimiku küljest koos seljaaju vigastusega; paremal pool roiete hulgimurrud; häbemeliiduse rebend; vasaku sääre luude kinnine murd; verevalumid tagumisse keskseinandisse ja kopsude pleura alla; verevalumid selja ja parema tuhara pehmetesse kudedesse; haavad ja marrastused peas; hulgaliselt marrastusi seljal, rinnal ja alajäsemete tagapinnal; verevalum vasaku sääre tagapinnal. Pärast seda, kui xxx oli jalakäijale otsa sõitnud, põgenes ta sündmuskohalt, millega rikkus LE § 225 p. 1 - kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu; ja § 226 p. 1, 2, 3 - kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht andma abivajajale esmaabi, kutsuma vajaduse korral välja kiirabi, teatama juhtunust politseile.Sel moel pani xxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm, so pani toime

§ 422lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

2. Tuvastatud asjaolud ja põhjendus xxx ei tunnistanud end

§ 422

lg 1 järgi süüdi Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi, et juhtis 16 10 2004 kella 21 paiku Püssi-Kiviõli teel sõiduautot Ford Escort nr xxx. Samas autos esiistmel sõitis ta naine xxx. Alates kella 13 olid tema ja naine joonud ära ühe terve pudeli viina ja natukene ka teisest pudelist. Õhtul sõitma minnes tundis ta end hästi ja arvas, et võib autot juhtida. Asulavälisel teel pimedas sõites põlesid ta autol lähituled. Ta sõitis kiirusega umbes 80 km/h keset teed. Enne Kiviõli linnani jõudmist nägi ta sõiduteel roosas jopes inimest ja sõitis temast vasakult poolt kaarega mööda. Jõudnud tagasi oma sõidusuuna vööndisse ja nägi auto ees paremal tumedat kogu. Kohe seejärel tundis lööki vastu auto paremat külge. Esiklaas purunes. Naine ütles, et sõitsid vist vastu puud. Ta jätkas sõitu ees paremal mingit kogu. Auto tuled kustusid. Tema küsimusele, et see oli vist inimene, vastas naine, et sõida edasi, vist sõitsid vastu puud. Ta ei sõitnud Kiviõlisse ämma poole, nagu varem plaanis oli, vaid Sonda poole Satsu külla. Seal peitsid auto, olles vahetanud rehvid ja võtnud klaasikillud akna küljest. Tulid sealt jala koju Püssi. Naine helistas järgmisel päeval politseisse ja teatas, et ta tegi avarii, olles autoroolis. Põhjus, miks ta sündmuskohast põgenes, auto ära peitis ja samal õhtul politseile ei teatanud, oli see, et ta oli tarvitanud alkoholi. Tunnistaja xxx andis samasuguseid ütlusi. Kohtueelses menetluses teatas xx, et autoroolis oli tema. Neid valeütlusi põhjendas ta sellega, et tal pole juhilubasid ja ta lootis, et xxx ei võeta ära juhilubasid. Kannatanu xxx ütluste kohaselt läks ta poeg xxx laupäeva 16 10 2004 õhtul koos sõpradega välja. Seda, et poeg sai autoõnnetusel surma, sai teada järgmisel päeval. Matusekulu oli 10000 krooni. Tunnistajad xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx andsid ütlusi, et nendega koos oli xxx. xx oli seljas ereoranž jope. xxx helkurit ei olnud. Nad kohtusid Püssi –Kivõli teel ja liikusid paremat teepeenart mööda Kiviõli poole. Nähes tagant läheneva auto tulesid, tõmbusid nad teelt kaugemale. Enne, kui auto nendeni jõudis, kustutas ta korraks tuled täielikult. Auto sõitis neist suurel kiirusel mööda ja sõitis otsa xxx, kes liikus teepervel sõiduteele lähemal. Auto ei peatunud, vaid kustutas tuled ja kihutas edasi. Nad leidsid xxx vigastatuna maanteest eemal, kuhu ta auto löögist paiskus. Nad kutsusid välja kiirabi ja politsei. xxx oli surnud. Teel olnud xxx mütsi ja jooksukinga võtsid nad üles ja politsei palvel panid tagasi teele kohta, kust olid üles võtnud. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, sellele lisatud fototabelitelt ja skeemilt on näha, et oranžis jopes nooruki laip oli tee paremal pool teepeenrast 3,5 meetrit paremale võsas, peaga Kiviõli suunas. Sündmuskoha kaugus Kiviõli linna märgist ja Karja tänavast on 15,5 meetrit Püssi poole. Tee laius sündmuskohal on 8 meetrit. Klaasikillud on laiali. Müts ja spordijalats on tee telgjoone kohal. Liiklustehnilise eksperdi arvamuse kohaselt toimus liiklusõnnetus ligilähedaselt selles kohas, kus olid fikseeritud jalakäija müts ja jalats. Auto kiirus liiklusõnnetuse ajal oli vähemalt 80 km/h. Autol põlesid seisutuled(parktuled) ja tõenäoliselt ka kaugtuled. Juht võis vältida jalakäijale otsasõitu, kui ta oleks tajunud jalakäijat ohuna 73-87 meetri kauguselt. Kiirusel vähemalt 80 km/h ei olnud võimalik otsasõitu vältida. Kohtuarstliku eksperdi arvamusega (ekspertiisiakt nr. 328) on tõendatud, et xxx olid järgmised kehavigastused: pea kinnine tömp trauma, sellega kaasnevate verevalumitega peaaju kelmete alla ja ajuvatsakestesse, mis oli surma põhjuseks; samuti peaajukelmealused ja ajuvatsakeste verevalumid; verevalumid pea pehmetesse kudedesse; esimese kaelalüli täielik ärarebimine koljupõhimiku küljest koos seljaaju vigastusega; paremal pool roiete hulgimurrud; häbemeliiduse rebend; vasaku sääre luude kinnine murd; verevalumid tagumisse keskseinandisse ja kopsude pleura alla; verevalumid selja ja parema tuhara pehmetesse kudedesse; haavad ja marrastused peas; hulgaliselt marrastusi seljal, rinnal ja alajäsemete tagapinnal; verevalum vasaku sääre tagapinnal. Vigastused olid eluohtlik tervisekahjustus ja põhjustasid xxx surma. Need vigastused olid elupuhused ja tekitati üheaegselt kõva tömbi eseme toimel löögist liikuva sõiduauto eenduvate osadega. Satsu külas Savala vallas tehtud liiklusvahendi ülevaatuse protokolli kohaselt oli sõiduauto Ford Escort esiklaas ja parempoolne külg eest vigastatud. Nende tõenditega on tõendatud, et 16 10 2004 kella 21-22 vahel Püssi-Kiviõli teel ereoranžis jopes jalakäija xxx liikus pimedal ajal ilma helkurita sõiduteel paremal pool suunaga Kiviõli poole. Samal teel samal ajal sõitis süüdistatav xx autoga Ford-Escort nr xxx, millel polnud korras kaugtulesid, kasutas sõitmiseks lähitulesid. xxx juhitud auto kiirus oli vähemalt 80 km/h. xxx ei suutnud neil asjaoludel peatuda teel olnud takistuse- jalakäija- ees. Seetõttu sõitis ta auto vasaku esiosaga xxx otsa. Autolt saadud löögist paiskus jalakäija tee kõrval olevasse põõsastikku ning saanud löögi tagajärjel eksperdi arvamuses kirjeldatud eluohtliku tervisekahju, suri kohapeal. Sõiduauto juht xxx põgenes sündmuskohalt ja peitis vigastatud auto Savala külas. Liiklusõnnetusest teatas politseile 17 10 2004 xxx abikaasa xxx. Juhi sündmuskohalt põgenemise põhjuseks oli arusaamine, et ta võis inimesele otsa sõita, mis tulenes auto vigastustest, ja olles päeval tarvitanud suures koguses kanget alkoholi, möönis juht, et tal võib olla alkoholijoove. Teatades järgmisel päeval liiklusõnnetusest, välistas ta võimaluse joobe tuvastamiseks. xxx süüdistuse kohaselt põhjustas ta xxx surma ettevaatamatuse tõttu, rikkudes Liiklusseaduse § 20 lg 3, Liikluseeskirja § 68 ja § 123 rikkumisega. 1.1 Liiklusseaduse (LS) § 20 lg 3, Liikluseeskirja(LE) § 76 rikkumine. Süüdistusakti kohaselt oli xxx liiklusõnnetuse ajal alkoholijoobes. LS § 20 lg 3 kohaselt ei või juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 20 lg 4 sätestab, et alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus ei või olla 0,1 milligrammi või rohkem või alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. LS § 20 lg 5 kohaselt loetakse juhi põgenemine sündmuskohalt LS § 20 lg 3 ja 4 nimetatud nõuete rikkumiseks. xxx ütluste kohaselt jõi ta 16 10 2004 oma kodus Püssi linnas päeval abikaasaga kahepeale ära rohkem kui 1 pudeli viina (kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt peaaegu 2 pudelit). xxx ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja xxx ütlused, et tema ja xxx ostsid päeval kaks pudelit viina, milles ühe jõid täiesti tühjaks. xxx ütlustest lähtuvalt oli tema poolt joodud viina kogus vähemalt 300-400 ml. Nende ütluste usaldusväärsust kinnitavad samade isikute ütlused kohtueelses menetluses. Alkoholijoobe astme määramise võimaluse välistas süüdistatav sellega, et põgenes sündmuskohalt ja varjas end politsei eest kuni 17 10

1. Arvestades alkoholi tarvitamise alguseks 16 10 2004 kell 13-14, oli autot juhtima asumiseni kella 21 ajal möödunud 7-8 tundi. Kiinik.ee lingil leiduva testi alusel, valides kontrollitavale maksimaalselt soodsad lähteandmed, on tulemus järgmine: 70 kg kaaluv mehel, kes jõi ära 300 grammi viina, on 8 tunni möödudes veres 0,44 promilli alkoholi, mis tähendab kerget joovet. Kui sama koguse joomisest oli möödunud 7 tundi, oleks joove 0,69 promilli. Kui võtta aluseks 400 ml viina, siis 8 tunni möödudes oleks joove 1,26 promilli, 7 tunni möödudes -1,51 promilli. Nende tõenditega on tõendatud, et xxx 16 10 2004 kell 21-21.40 juhtis autot, olles alkoholijoobes. Sellega rikkus ta LS § 20 lg 3, mis keelab juhti olla joobeseisundis. xxx rikkus keeldu juhtida sõidukit alkoholijoobes tahtlikult. Ta tegutses kaudse tahtlusega: olles mõni tund varem joonud suure koguse kanget alkoholi, pidas ta võimalikuks, et ta on joobeseisundis, ja möönis LS § 20 lg 3, LE § 76 lg 1 p 1 keelu rikkumist. 2.
2. LE § 68 rikkumine. Vastavalt LE § 68 p 1 peab juht enne väljasõitu veenduma sõiduki korrasolekus ja jälgima teel olles selle tehnoseisundit. xxx ütluste kohaselt olid tema sõiduautol Ford Escort kaugtuled korrast ära ja seetõttu sõitis ta lähituledega. Tunnistajate xxx, xxx, xxx jt ütluste ning sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et liiklusõnnetus toimus pimedal ajal. Kohtumenetluse ajaks oli minetatud auto tulede kontrollimise võimalus, kuid arvestades süüdistatava hinnangut, et kaugtuled polnud korras ja tema sellele vastavat käitumist (sõitis lähituledega), loeb kohus tõendatuks, et xxx ei täitnud LE § 68 p 1 nõuet veenduda enne väljasõitu sõiduki korrasolekus. Veendunud, et sõiduki kaugtuled ei ole korras, sõitis ta pimedal ajal lähituledega. Kohus tunnistab üldtuntuks asjaolud, et oktoobrikuus kella 21-22 on pime aeg. Samuti tunnistab kohus üldtuntuks asjaolu, et sõites lähituledega pimedal ajal, saab sõiduki juhile teel olev takistus nähtavaks oluliselt ligemal autole, kui kaugtulesid kasutades. xxx rikkus LE § 68 p 1 nõuet kontrollida sõiduki korrasolekut tahtlikult: Ta teadis, et auto kaugtuled on korrast ära ja peab seetõttu pimedal ajal sõitma lähituledega, ning tahtis LE § 68 p 1 rikkumist toime panna. 1.3.LE § 123 rikkumine LE § 123 järgi peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, seose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. xxx, kes oli eelnevalt tarvitanud ära suure koguse kanget alkoholi, juhtis pimedal ajal autot, millel polnud korras kaugtuled Püssist Kiviõlisse viival maanteel kiirusega 80 km/h.. Juhi sõidukogemused. Kohus tunnistab üldtunnustatud asjaoluks, et alkoholijoobe seisund ja/või sellele järgnev seisund pärsivad juhi reaktsiooni ja kogemuste kasutamist. xxx, kes oli end ise viinud joobeseisundisse, pidi kiirust valides sellega arvestama. Ilmastikutingimused. Kella 21-22 vahel oli väljas pime. Sõiduki seisund. xxx juhitud sõiduki kaugtuled ei olnud korras, mistõttu ta sõitis lähituledega. Liikluse tihedus ja liiklusolud. Püssi-Kiviõli teel oli jalakäijatel võimalik liigelda ainult teepervel või sõiduteel. Jalakäijate liikumise tihedus oli suur ja seda pidi juht silmas pidama kui etteaimatavat takistust. Kohus loeb üldtuntuks järgmised asjaolud: Nimetatud Püssit Kiviõliga ühendavat kohalikku maanteed kasutab kahe linna vahelist väikest vahemaad arvestades liiklemiseks palju jalakäijaid. 16 10 2004 oli laupäev, mistõttu pidi eeldama sellel teel jalakäijate liikumise suuremat sagedust. Kella 21-22 vahel laupäeva õhtul oli jalakäijate liikumine sel teel etteaimatav suure tõenäosusega. Kiviõli linna lähedal, vahetult enne asulat tähistavat liiklusmärki, pidi laupäeva õhtul kella 2122 vahel arvestama ka linnaelanikest jalakäijate liikumisega linna lähedal õhtusel ajal. Püssi-Kiviõli teel oli jalakäijatel võimalik liigelda ainult teepervel või sõiduteel. xxx, teades kõiki neid asjaolusid, möönis, et ei suuda peatada autot etteaimatava takistuse ees, kuid valis tahtlikult kiiruseks vähemalt 80 km/h. Seega pani ta LE § 123 rikkumise toime otsese tahtlusega. xxx poolt LE § 123 tahtlik rikkumine on põhjuslikus seoses kannatanu xxx otsasõiduga ta tema surmaga otsasõidu tagajärjel. Liiklusõnnetust ja selle tagajärjel kannatanu surma saabumist soodustas mitme LE nõude rikkumine jalakäija xxx poolt. Ta rikkus nõudeid kanda pimedal ajal helkurit, asulavälisel teel liikuda tee vasakul pool peenral või selle puudumisel tee ääres. Kohus leiab, et kannatanu käitumine oli küll tagajärge soodustav asjaolu, kui ei olnud põhjuslikus seoses tagajärjega. Tagajärje- kannatanu surma – suhtes tegutses xxx ettevaatamatult. Arvestades üldtuntuks tunnistatud asjaolusid, et Kiviõli linna lähedasel teel laupäeva õhtul kella 21-22 vahel on jalakäijate liikumine teel etteaimatav takistus, pidas xxx kohaliku elanikuna võimalikuks jalakäijale teel otsasõidu võimalust ja selle tagajärjel kannatanu vigastamist või surma, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida.

§ 28-31 teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

xxx pani tead, milles teda süüdistatakse, toime süüdivusseisundis. Ta on süüvõimeline isik. Tema joobeseisund ei välista vastavalt

§ 36süüd, sest sellesse viis ta end ise tahtlikult.

xxx tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 422lg 1 järgi 3.Tsiviilhagi ja põhjendus.

Kannatanu xxx tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. xxx tuleb välja mõista xxx kasuks 10000 krooni xxx matusekulude katteks. 4.Kohtu meetmed ja põhjendus.

§ 422lg 1 näeb ette karistuseks kuni 5-aastase vangistuse.

xxx on kriminaalkorras karistamata.

§ 57

karistust kergendavaks asjaoluks on see, et kannatanu LE rikkumisega soodustas raske tagajärje saabumist.

§ 58karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Karistuse mõistmisel kohtualusele arvestab kohus seda, et xxx ei tunnistanud oma süüd, põgenes sündmuskohalt, andmata kannatanule abi ja sellega takistada ka alkoholijoobe tuvastamist. Kohus leiab, et õiguskorra huvides tuleb xxx mõista karistuseks vangistus 2 aastat.

§ 68

alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus 17-18 10 2004, kokku 3 päeva.

§ 74, § 75 kohaldamisega mõista karistus tingimisi ja määrata katseajaks 2 aastat.

5.Kohtukulud. xxx tuleb riigituludesse välja mõista menetluskulud: 4500 krooni sundraha, kaitsjatasu 7767,20 krooni- sellest 6280,40 krooni kohtus ja 1486,80 kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 15 440 krooni ekspertiisitasu ja 88,50 krooni toimiku paljundamise kulud. Anu Ernits Kohtunik