§-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
seda nõuet enam ei sea.
lg 6 sätestab, et läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele, läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse allkiri. Käesolevas kriminaalasjas tutvustati A. Hansmanile läbiotsimismäärust, millele viimane aga keeldus alla kirjutamast. Vastav märge on kantud ka läbiotsimisprotokolli. Poole läbiotsimise pealt A. Hansman lahkus vaatamata politseiametnike poolt antud keelule, kuid majja läbiotsimise juurde jäid tema ema ja vend. Seega on läbiotsimine toimunud kooskõlas seaduses sätestatuga. KarS § 375 lg 1 sätestab vastutuse käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses, samuti käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. Nimetatud paragrahv näeb ette vastutuse sellise alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise 3 eest, mille käitlemiseks puudub luba. Eksperdi arvamuse ja asitõendite vaatluse protokolliga on tõendatud, et A. Hansmanilt ära võetud alkohol ei vastanud AS § 4 lg 1 nõuetele. Tõenditega kogumis on täielikult tõendatud, et A. Hansman hoidis aadressil Kallaste X käitlemiseks mittelubatud alkoholi. Kaitsja väide, et käesoleval juhul ei ole tegemist KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteoga, kuna kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, et süüdistuses märgitud alkoholi oleks A. Hansman hoidnud kaubanduslikul eesmärgil, ei ole asjakohane. KarS § 375 lg 1 ei sea vastutuse aluseks kaubandusliku eesmärgi olemasolu tuvastamist isikul. Koosseis on täidetud, kui on tõendatud, et alkoholi, mida hoiti, oli suures koguses. Seega on täielikult tõendamist leidnud, et A. Hansman hoidis Kallastel X käitlemiseks mittelubatud alkoholi suures koguses ja pani tahtlikult toime KarS § 375 lg 1 sätestatud kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. A. Hansmani käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu A. Hansmani kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt ei ole KarS §-s 375 lg 1 sätestatud teo toimepanemine A. Hansmani poolt tõendamist leidnud. Tõendamist ei leidnud asjaolu, et läbiotsimisel leitud alkohol kuulus A. Hansmanile. Läbiotsimisdokumentidel on läbiotsimise ajana kord märgitud aastaarvuna 2004, siis jälle 2005, seega pole üheselt aru saada, millal läbiotsimine toimus. Läbiotsimisprotokollile ei ole süüdistatava kõrval alla kirjutanud ka protokollis märgitud menetlustoimingu juures viibinud isikutena E.H. ja Andres-Andrei Hansman. Sellisena ei ole läbiotsimise protokoll usaldusväärne ja tõendina arvestatav. Tõendamisesemesse puutuvate asjaolude - kuriteo tehiolude ja teo toimepannud isiku süü osas on kohtuotsus rajatud vaid tunnistajate A. Salu ja R. Vassiljevi vastuolulistele ütlustele. Eeluurimisel 11.03.2005 rääkis A. Salu, et nägi tänavalt, kuidas A. Hansman kahel korral ületas kuuri taga oleva kraavi, hoides käes kotti, mille pani üle kraavi jõudes lumehange maha, ja teisel korral tunnistaja lähenedes liikus tagasi kuuripoolsele kraavi kaldale. Kohtuistungil väitis A. Salu end olevat näinud A. Hansmani kotti üle kraavi viskamas. Tunnistaja R. Vassiljevi ütluste kohaselt ei olnud 1,5 m laiust kraavi võimalik ületada, kuna see oli täidetud veega, samuti, et kohta, kus tema nägi lumes kilekotti ja seal toimuvat tegevust ei ole tänavalt võimalik näha, sest see võib asuda ligi 100 m kaugusel. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks ei ole nende ütlustega arvestatud. Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi. A. Salu kui ka R. Vassiljev on aga Politseiameti kui uurimisasutuse ametnikud, kes ka ise tegid kriminaalasja raames uurimistoiminguid. Tunnistajatena ei ole üle kuulatud süüdistatava ema E.H. ja venda Andres-Andrei Hansmani. Fikseerimata on jäljed, mis väidetavalt kuulusid süüdistatavale ja viisid lumehangest leitud kilekoti, samuti kuurist leitud tubakasaaduste juurde. Politseitöötajate A. Salu ja R. Vassiljevi põhjendused selle kohta, miks ei peetud kinni A. Hansmani, kes ei allunud politseitöötajate seaduslikele korraldustele, takistas läbiotsimist ja keda nähti eemale toimetamas veel teadmata sisuga kilekotti, ei ole tõsiseltvõetavad. Põhjendamatult ei ole arvestatud tunnistaja V. M ütlusi. Tunnistaja nägi A. Hansmani läbiotsimise toimumise ajal väljumas X elamust ja koheselt suundumas mitte 4 elamu juures olevate kuuride juurde, vaid vastupidises suunas. Tunnistaja mäletas juhtunut seoses asjaoluga, et A. Hansmani ema vahetus naabruses seisis kaks politseiautot. Maakohus on alusetult A. Hansmani süüd kinnitavaks tõendiks lugenud selle, et ta ka varasemas analoogses kriminaalasjas oma süüd ei tunnistanud. A. Hansmanile inkrimineeritud teos puudub kuriteokoosseis. AS § 3 lg 1 p 6 kohaselt loetakse alkoholi käitlemiseks selle hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. AS § 3 lg 2 sätestab, et punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. Kuna ei ole tuvastatud, et süüdistuses märgitud alkoholi oleks A. Hansman hoidnud kaubanduslikul eesmärgil, ei saa ka rääkida alkoholi käitlemisest AS § 3 mõttes ning alkoholiseadusega sätestatud alkoholi käitlemise korra rikkumisest, millega kaasneks KarS §-s 375 sätestatud vastutus. Kaubandusliku eesmärgi puudumine tähendab seda, et kuriteo koosseis käesolevas süüdistuses ei ole täidetud ja tegu ei saa käsitada KarS § 375 lg 1 mõttes kuriteona. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt
§-le 342 lg 3 p 1. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, sest nendeks ei saa lugeda apellatsioonile lisatud X kinnistu plaani ja süüdistatava omakäeliselt koostatud skeemi, eesmärgiga illustreerida asjas antud ütlusi. Apellatsioonis taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (lk 79-81). Seejuures on otsuses sisuliselt antud hinnang kaitsja taotlustele, mis esitati kohtulikes vaidlustes (lk 69-70 ja 73). Samu taotlusi suures osas korratakse ka apellatsioonis (lk 85-87), kus leitakse, et süüdistus on tõendamata ning maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega süüdistuse tõendatuse kohta, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Maakohus on ka materiaalõigust õigesti kohaldanud. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele ringkonnakohus märgib järgmist:
lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid.
lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.
lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.
lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Seega on kohtu otsustada, mida ta loeb tõenditeks, kuidas ta neid hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei. Asjaolu, et läbiotsimise määrusel (lk 4) ja läbiotsimisprotokollil (lk 6) on nende koostamise aastaarvuna märgitud 2004, ei muuda neid dokumente ebausaldusväärseteks tõenditeks, sest läbiotsimise määrusel on märge, et läbiotsimine toimus 10.02.2005 ning sama nähtub ka 5 läbiotsimisprotokollile lisatud fototabelitelt (lk 8-11). Ka A. Hansman ise ei ole vaidlustanud läbiotsimise teostamise aega. Läbiotsimisprotokolli ei tee ebausaldusväärseks ka see asjaolu, et A. Hansman ning ta ema ja vend pole läbiotsimisprotokollile alla kirjutanud, sest selline õigus neil vastavalt
§-le 152 lg 5 oli. A. Hansmani ema ja venna keeldumise kohta tunnistust anda on kriminaalasjas olemas vastav õiend (lk 12). Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väitega, et sellest õiendist ei piisa ning pidanuks olema tunnistajate ülekuulamise protokollid, millest nähtuks tunnistajate kirjalik kinnitus selle kohta, et nad ei soovi
§-s 71 sätestatud õigusi kasutada. Kuna
lg 3 kohaselt tunnistaja ei ole kohustatud ütlusi andma, kui on sellekohased alused
§-de 71-73 järgi, siis ei ole ka ütlusi, mida protokollida, sest tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Kaitsjale on ka arusaamatu, miks ei ole tunnistajatena üle kuulatud isikuid, kes menetleja väitel anonüümsust soovides on temale teatanud süüdistatava poolt alkoholi ja tubakaga kauplemisest.
kohaselt on kohtumenetlus võistlev ja sellest tulenevalt on prokuratuuri otsustada, milliseid tõendeid ta süüdistuse tõendatuse tagamiseks kohtule esitab. Kaitsjal on õigus esitada taotlusi ja omapoolseid tõendeid. Kriminaalasjast ei nähtu, et kaitsja oleks taotlenud A. Hansmani ema E. Hansmani ja venna A.-A. Hansmani või isiku, kes politseile avaldas, et A. Hansman kaupleb alkoholi ja tubakaga, ülekuulamist. Kaitsja on nende asemel taotlenud tunnistajatena E.-J. T ja V. M (V. M) ülekuulamist (lk 47), kuid prokuratuur on taotluse jätnud rahuldamata (lk 48). Maakohtus kaitsja taotles ainult tunnistaja V. M ülekuulamist ja see rahuldati (lk 61 pöördel). Rohkem taotlusi kaitsja ei esitanud (lk 67). Eeltoodust tulenevalt ei ole asjakohased kaitsja väited, et miks teatud isikuid üle ei kuulatud või teatud uurimistoiminguid (väidetavalt süüdistatavale kuulunud jalajälgede lumes fikseerimine või süüdistatava mittekinnipidamine, kui teda nähti hiljem asitõendiks tunnistatud kilekotiga) ei tehtud. Sündmuskohal tegemata jäetud eelpool viidatud uurimistoiminguid ei ole võimalik enam tagantjärgi teha ning need asjaolud tuleb tuvastada teiste tõendite abil (nt tunnistajate kui sündmuse pealtnägijate ütlustega). Seda ka maakohus tegi, loetledes tõendid, mis kinnitavad A. Hansmanile esitatud süüdistust. Asjakohane ei ole ka kaitsja väide, et politseitöötajatest tunnistajate A. Salu ja R. Vassiljevi ütlusi ei saa
alusel arvestada, kuna nad on Politseiameti kui uurimisasutuse ametnikud, kes tegid kriminaalasja raames uurimistoiminguid.
lg 2 kohaselt kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Antud kriminaalasi ei ole olnud A. Salu või R. Vassiljevi menetluses. Seega oli nende tunnistajana ülekuulamine õiguspärane. Süüdistuse tõendatuse seisukohalt ei ole oluline, kas A. Hansman ületas kraavi üks kord või kaks korda, kas ta pani tal käes olnud koti maha või viskas selle üle kraavi, sest tema tegevuse kirjeldust ei ole süüdistuse tekstis eraldi välja toodud. Oluline on see, et tunnistaja A. Salu nägi A. Hansmani koos hiljem asitõendiks tunnistatud süüdistuses näidatud alkoholi anumaid sisaldava kotiga 10.02.2005 õhtul liikumas oma ema maja, mis asub Kallastel X, territooriumil. A. Salu on 11.03.2005 andnud ütlusi (lk 20), et nägi, kuidas A. Hansman, hoides paremas käes valget värvi kotti, liikus kuuri taga olevast kraavist üle ja pani selle koti lumehange maha. Nähes tunnistajat lähenemas, läks A. Hansman kuuripoolsele kraavi kaldale, siis kiiresti üle õue ja lahkus. A. Salu kutsus telefoni teel enda juurde R. Vassiljevi ja koos vaatasid nad selle koha üle, kus A. Hansman äsja oli olnud ja kuhu ta koti maha jättis. A. Hansmani lume sees olevad jäljed viisid valget värvi plastikust koti juurde, milles olid anumad alkoholilõhnalise vedelikuga. Kui kraavipealsed olid läbi vaadatud, suundusid tunnistajad puukuuri juurde, kus samuti olid lumes värsked jäljed. Kuurist leiti valget värvi plastikust kott, milles olid Venemaa maksumärgiga sigaretid. R. Vassiljev on 16.03.2005 andnud ütlusi (lk 22), et A. Salu helistas talle ja kutsus teda puukuuri taha, kust nad suundusid mööda lumes olevaid jälgi kraavi juurde. A. Salu näitas talle kohta, kus A. Hansman oli äsja olnud ja kuhu oli jätnud valget värvi koti. A. Hansmani lume sees olevad jäljed viisid valget 6 värvi plastikust koti juurde, milles olid anumad alkoholilõhnalise vedelikuga. Seejärel suundusid nad puukuuri juurde, kus samuti olid lumes värsked jäljed. Tunnistaja leidis kuurist ühe valget värvi plastikust koti, milles olid Venemaa maksumärgiga sigaretid. Maakohtus on eelpool toodud ütlused avaldatud ja mõlemad tunnistajad on jäänud kohtueelsel uurimisel antud ütluste juurde (lk 65). A. Salu on maakohtus kaitsja küsimustele vastanud (lk 62 pöördel), et kraav on kuuri kõrval ja A. Hansman oli kuuri seina ääres selles kohas, kus kuuri seina sees oli ava. Kui tunnistaja A. Hansmanilt küsis, et mis see seal kuuri juures teeb, siis A. Hansman viskas tal käes olnud koti maha ja hakkas liikuma tänava poole. Lumes olid ainult ühe inimese jäljed, need tulid maja tagant kuuri juurde välja. Jäljed tulid majatagusest aiast kuuri seina poole ja siis läksid korraks 1-2 sammu kraavi poole, täpselt selle koha juurde, kus oli kott alkoholiga. Alates koti viskamisest nägi A. Salu toimunut pealt. R. Vassiljev on maakohtus andnud ütlusi (lk 63), et A. Salu helistas talle, et tulgu kuuride juurde. R. Vassiljev läkski ja talle tuli vastu A. Hansman, kes läks kiirel sammul edasi. Tunnistajad hakkasid vaatama, mis A. Hansman oli kuuri juures teinud. Lumi oli maas ja hästi oli näha. Kuuri juures oli üks väike kraav, üle kraavi oli kuuri juurest visatud nailonkott. Kotis olid anumad alkoholilõhnalise vedelikuga. Koti jätsid nad esialgu sinna. Seejärel vaatasid nad kuuri üle. Kuur on pikk ja nad läksid jälgi pidi. Mingi koha pealt oli kuuri sein katki. Nad läksid kuuri ja leidsid sealt ühe koti sigarettidega. Peale seda võtsid nad kotid kaasa ja panid ühte hunnikusse, et hiljem sealt kaasa võtta. Kuigi tunnistajate poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja maakohtus antud ütlused ei ole oma sisult täpselt ühesugused, ei leia ringkonnakohus nendes selliseid vastuolusid, mis annaks alust kahelda ütluste usaldusväärsuses. Ringkonnakohus leiab, et tunnistajad maakohtus andsid väga detailseid ütlusi, et sündmuskohal olid ainult A. Hansmani jalajäljed ja A. Salu nägi pealt kui A. Hansman alkoholianumaid sisaldava kotiga liikus. Ringkonnakohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et A. Salu kannab A. Hansmani peale viha ja seetõttu annab tema vastu valeütlusi. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et keegi naabritest või mõni muu isik A. Hansmani ema maja territooriumile süüdistuses näidatud alkoholianumaid sisaldava koti pani, nagu seda A. Hansman maakohtus väitis (lk 66). Kaitsja poolt viidatud tunnistaja V. M ütlusi on maakohus analüüsinud (lk 80) ja põhjendatult leidnud, et tema ütlused ei oma A. Hansmani süü küsimuses tähendust ega lükka ümber A. Salu ja R. Vassiljevi ütlusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. A. Salu ja R. Vassiljev mõlemad nägid, kuidas A. Hansman maja juurest lahkus. Seega võis ta peale maja juurest lahkumist V. M kohtuda, kuid see oli juba pärast süüdistuses näidatud sündmust. Asjakohane ei ole ka kaitsja väide, et maakohus luges süüd kinnitavaks tõendiks selle, et A. Hansman ei tunnistanud enda süüd ka varasemas kriminaalasjas. Kohtuotsuses (lk 80 pöördel) on märgitud, et kriminaalasja juurde on informatiivse materjalina lisatud 19.03.2004 kohtuotsus, millega A. Hansman tunnistati süüdi KarS § 375 lg 1 järgi ja et sellest otsusest on näha, et ta eitas oma süüd, otsides igasuguseid põhjendusi ja süüdistades teisi isikuid. See viide on tehtud mitte süüd kinnitava tõendina, vaid selle kohta, et ka eelmises kriminaalasjas A. Hansman püüdis näidata, et teda süüdistati alusetult, nagu nüüdki ta väidab, et keegi sokutas X territooriumile koti süüdistuses näidatud alkoholiga. Kaitsja väidab, et kuna kriminaalasjas pole tuvastatud, et süüdistuses näidatud alkoholi oleks A. Hansman hoidnud alkoholiseaduses märgitud kaubanduslikul eesmärgil, siis ei saa rääkida alkoholi käitlemisest AS § 3 mõttes ning alkoholiseadusega sätestatud alkoholi käitlemise korra rikkumisest, millega kaasneks KarS §-s 375 sätestatud vastutus. Kaitsja leiab, et kaubandusliku eesmärgi puudumine tähendab seda, et kuriteo koosseis käesolevas süüdistuses ei ole täidetud ning toimunud tegu ei saa käsitada KarS § 375 lg 1 mõttes kuriteona. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja väidetega. Maakohus on selle väite kohta otsuses märkinud (lk 81 pöördel), et see väide pole asjakohane, kuna KarS § 375 lg 1 ei sea vastutuse aluseks 7 kaubandusliku eesmärgi olemasolu tuvastamist isikul. Kuriteo koosseis on täidetud, kui on tõendatud, et alkoholi, mida hoiti, oli suures koguses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sest need tulenevad otseselt KarS § 375 lg 1 tekstist, mis sätestab kriminaalvastutuse esiteks: käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise, ladustamise või edasitoimetamise eest suures koguses ning teiseks: käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise eest, kui süüdlasele on sama teo eest kohaldatud väärteokaristust. A. Hansmani süüdistati käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmise eest suures koguses, mitte alkoholiga kauplemise eest. Analoogne süüdistus, so käitlemiseks mittelubatud alkoholi hoidmine ja ladustamine suures koguses, oli talle esitatud ka eelmises kriminaalasjas, kus ta 19.03.2004 otsusega (lk 36-38, jõustus Tartu Ringkonnakohtu 13.05.2004 otsusega) KarS § 375 lg 1 järgi süüdi mõisteti ja karistati. Seega asjakohased ei ole kaitsja väited (lk 67 pöördel-68), nagu oleks 19.03.2004 otsuse kohaselt süüdistus olnud seatud sõltuvusse alkoholi hoidmisest kaubanduslikul eesmärgil. Mati Kartau Aarne Sarjas 8 Agu Timmi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.