Obsah (4)

§ 168§ 12§ 2§ 13

4-05-604 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2006. a, Tallinn Väärteoasja number 4-05-604 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, lii

§ 168lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.

2. a otsus Kaebuse esitaja H.P. Istungil osalenud isikud H.P., tema kaitsja adv. Jaanus Tehver, kohtuvälise menetleja esindaja Evelin Pajula RESOLUTSIOON
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Harju Maakohtu 11.05.2006.a otsus väärteoasjas nr 405-604 tühistada ja lõpetada asjas menetlus. Kohtuotsus on ringkonnakohtu kantseleis kättesaadav alates
5. a. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Edasikaebamise kord ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna vanemkonstaabel Evelin Pajula koostas
8. a väärteoprotokolli selle kohta, et H.P.
11. a kella
12. 45 ajal Tallinnas aadressil Tammsaare tee 133 asuva AS OG Elektra kaupluse kassade juures esitas erakond Res Publica kohta reklaami televiisori vahendusel avalikus kohas kohalike omavalitsuste volikogu valimise päeval, mil oli keelatud aktiivne agitatsioon, millise teoga pani ta toime

§ 168lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Harju Maakohtu

3. a otsusega väärteoasjas nr 4-05-604 tunnistati H. P. süüdi

§ 168

lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemises ning teda karistati rahatrahviga 20 päevamäära ulatuses, so 1200 krooni. Harju Maakohtu otsuse peale esitas H. P. kaitsja J. Tehver apellatsioonkaebuse, milles palutakse apelleeritav kohtuotsus tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Apellant on seisukohal, et kohus on käesolevas asjas teinud ebaõige otsuse, mis kuulub tühistamisele VTMS § 148 p 2 ja 3 alusel ning väärteomenetlus käesolevas asjas kuulub lõpetamisele vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 p 1. Apellatsioonkaebuse põhistused on järgmised. Otsuse tegemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses, kuivõrd menetleja otsust ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Apellant märgib, et kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, milliste tõendite alusel tuvastas kohus menetlusaluse isiku teos

§ 168

lg 1 sätestatud teokoosseisu subjektiivsed tunnused, st tahtluse või ettevaatamatuse. Kohtuotsuses puudub üldse seisukoht küsimuses, milline oli menetlusaluse isiku psüühilise suhtumise vorm (tahtlus, ettevaatamatus) väidetava teo suhtes. Sisuliselt ei selgu kohtuotsusest üldse, kas menetlusalune isik pani kohtu arvates teo toime tahtlikult või ettevaatamatusest, rääkimata sellekohast järeldust kinnitavatest tõenditest. Süüteo subjektiivne külg on asjaolu, mis tuleb kohtuotsuses tuvastada ning mis tuleb kohtuotsuses märkida VTMS § 110 p 1 kohaselt koos tõenditega, millele on vastava järelduse tegemisel tuginetud. Antud juhul kohtuotsus nimetatud nõudele ei vasta, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kohtuotsust ei ole nõuetekohaselt põhistatud. Seeläbi on kohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses ning see asjaolu on aluseks kohtuotsuse tühistamisele vastavalt VTMS § 148 p-le 3. Apellant leiab, et kohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 7 tähenduses ka väidetava süüteo objektiivsete tunnuste (

§ 12lg 2) tuvastamise osas.

Kohtuotsusest ei selgu, kas menetlusalust isikut karistati tegevuse või tegevusetuse eest ning selles tähenduses ei ole võimalik aru saada, milles seisnes H. P. süüks arvatav tegu. Kuivõrd teo määratlemine on sisuliselt eeldus teo karistatavuse kindlakstegemisele 3-astmelise süüteomõiste järgi (

§ 2

lg 2), siis muudab kohtuotsuse ebaselgus teo määratlemisel mõttetuks kogu edasise karistatavuse tuvastamise protsessi. Kohtuotsuse põhistavas osas sisalduv viide kohtuvälise menetleja seisukohale, et H. P. ei teinud kõike vajalikku selleks, et reklaami valimiste päeval ei näidataks, viitab vastutusele tegevusetuse eest (

§ 13lg 1).

Samas puuduvad kohtuotsuses igasugused põhjendused

§ 13lg 1 sätestatud asjaolude tuvastamise ja vastavate tõendite kohta.

Samas on ka kohtuotsuses märgitud, et

§ 168

sätestatud süüteo objektiivseks tunnuseks on aktiivne agitatsioon valimiste päeval ehk tegevus, mis on suunatud teatava erakonna propageerimisele. Apellant on seisukohal, et H. P. käitumises puudub väärteokoosseis. Seetõttu oleks kohus pidanud väärteomenetluse lõpetama vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le

1. Väärteomenetluse lõpetamata jätmine VTMS § 29 nimetatud asjaoludel on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt VTMS § 150 lg 1 p-le
2. Apellant leiab, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, kohaldades ebaõigesti

§ 168lg-t 1.

Nimetatud sätte kohaldamise ebaõigsus seisneb selles, et H. P. käitumises

§ 168

lg-s 1 sätestatud süüteo tunnused puuduvad, mistõttu ei saa isikut selle sätte alusel karistada. Süüteokoosseisu puudumist põhjendas menetlusalune isik oma vastulauses (tlk 36-38) ja kohtukõnes (tlk 61-62) ning apellant jääb esitatud argumentide juurde ka apellatsioonimenetluses. Kohtuotsuses puuduvad adekvaatsed 2 põhjendused selle kohta, miks ei arvesta kohus menetlusaluse isiku esitatud argumentidega. Kuivõrd kohus pole otsuses sisuliselt ümber lükanud menetlusaluse isiku väiteid

§ 168

lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu puudumise kohta, jääb apellant endiselt seisukohale, et antud kaasuses

§ 168lg 1 kohaldamiseks alus puudub.

Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb apellandi arvates ka selles, et kohus on jätnud alusetult kohaldamata

§ 13lg 1, § 16 ja § 18.

Nimetatud sätete õigel kohaldamisel oleks kohus pidanud tegema järelduse, et H. P. käitumises puuduvad

§ 168lg 1 koosseisu subjektiivsed tunnused.

TALLINNA RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud väärteoasja materjalide ja apellatsioonkaebusega, kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Väärteoprotokolli kohaselt omistatakse H.P.ile väärteo toimepanemine

§ 168lg 1 järgi, s.o aktiivse agitatsiooni teostamine - ta esitas 16.10.2005.a.

kell 11.47 Tallinnas Tammsaare tee 133 asuvas kaupluses kassade juures Erakond Res Publica kohta reklaami televiisori vahendusel avalikus kohas kohalike omavalitsuste volikogude valimise päeval. Käesolevas väärteoasjas on vaieldamatult tuvastatud, et 10.08.2005.a. sõlmisid Erakond Res Publica peasekretäri O. Lumi /tellija/ isikus ja Vitaadvert OÜ /täitja/ S. Semjonovi isikus reklaamstendide rendilepingu, mille kohaselt anti tellija käsutusse 20 monitorstendi 3.10 – 15.10.2005.a. Tellija vastutas lepingu kohaselt monitorstendi väärtuse säilimise eest, täitja tagas tehniliselt üldlevinud CD formaadi esitlemise monitorstendidel /tl 7/. Sergei Semjonovi sõnul edastati neile reklaam, Vitaadvert OÜ poolt salvestati see CD plaadile ja pandi kauplustesse arvutitesse, lülitati vooluvõrku, lülitati sisse ka arvuti ning sellele järgnes vahetpidamatu reklaami avalikkusele esitamine /tl 57/. Nii Res Publica esindaja A. Kase kui Vitaadvert OÜ esindaja S. Semjonovi sõnul oli nende vahel kokku lepitud ja see tulenes ka eelpoolmärgitud lepingust, et monitorstendid viib kauplustest, sealhulgas ka Tammsaare tee 133 asuvast kauplusest ära 15.10.2005.a, s.o rahvahääletusele eelneva päeval õhtul Vitaadvert OÜ. Vitaadvert OÜ ei jõudnud oma lepingujärgset kohustust 15.10.2005.a täita. Et välistada reklaami avalikustamine 16.10.2005.a, andis A. Kask H. P.-le vastavasisulise korralduse. 15.10.2005.a õhtul lülitas H. P. Tammsaare tee 133 kaupluses asuva monitorstendi vooluvõrgust välja. Tuvastamata asjaoludel ja tuvastamata isiku poolt oli järgmisel hommikul monitorstend vooluvõrku lülitatud ja Res Publica reklaami avalikustamine jätkus. H. P. 16.10.2005.a kaupluses ei viibinud. Kohtukolleegium on seisukohal, et tuvastatu põhjal on ainuvõimalik järeldus see, et 16.10.2005.a kella 11.47 ajal H.P. kaupluses Erakond Res Publica reklaami ei esitanud. Seega ei pannud H.P. toime väärteoprotokollis kirjeldatud tegu. Teiseks leiab kohtukolleegium, et kõne all oleva juhtumi puhul ei ole

§ 168kohaldatav.

Aktiivne agitatsioon on nimetatud paragrahvi järgi subsumeeritav üksnes juhul, kui see on toimunud rahvahääletuse päeval. Kui valimise või rahvahääletuse päeval on valijatele kättesaadav eelnevalt ülespandud või levitatud agitatsioonimaterjal, on tegemist passiivse agitatsiooniga, mis ei ole

§ 168järgi karistatav.

Käesoleval juhul oli videosalvestus koos 3 selle esitamist võimaldava ekraaniga Tammsaare tee 133 asuvasse kauplusse paigutatud valimiste päevast oluliselt varem ning selle kättesaadavus 16.

1. 2005.a tuvastamata asjaoludel on käsitletav passiivse agitatsioonina. Kohtukolleegium on seisukohal, et reklaami esitamine videosalvestuse abil, n.ö liikuva telepildina ei muuda agitatsiooni iseenesest aktiivseks. Maakohtu otsusest järeldub, et kohus on antud asjas süüteokoosseisu objektiivse külje tunnusena tuvastanud H. P. teo avaldumise passiivse käitumisena ehk tegevusetusena ja asunud seisukohale, et kuna H. P. ei taganud seda, et reklaami ei näidataks 16.10.2005.a, siis pani ta sellega toime väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo. Maakohtu käsitlus on väär ega tugine seadusele. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab seda, et kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, s.o kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud. Esitatud seisukohta on rõhutanud korduvalt ka Riigikohus (otsused 3-1-1-75-03; 3-1-1-53-06 jt). Tulenevalt ülaltoodust asub ringkonnakohus seisukohale, et H. P. teos puuduvad väärteoprotokollis kirjeldatud teole vastavad väärteotunnused, mistõttu juhindudes VTMS §dest 29 lg 1 p 1 ja 151 lg 1 p 1 ringkonnakohus tühistab Harju Maakohtu
4. a otsuse H. P. väärteoasjas nr 4-05-604 ja lõpetab H. P. suhtes alustatud väärteomenetluse. Malle Preimer Igor Amann 4 Ivi Kesküla