1-04-69\6

(03249000629)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuistungisekretär Piia Saar Kriminaalasi Kristo-Rainar Lainelo süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Jõgeva Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Ivo Kütt Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 2 ringkonnakohus otsustas: jätta Jõgeva Maakohtu
3. oktoobri 2005 otsus sisuliselt muutmata, tehes selles järgmine täpsustus : KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kristo-Rainar Lainelo karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2003 kuni 21.08.2003, so 10 päeva ja lõplikuks karistuseks lugeda 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
4. jaanuarist
5. a. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 09.veebruarist
6. a. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 10.veebruarist
7. a. Esimese astme kohtu otsuse sisu Jõgeva Maakohtu
8. oktoobri 2005 otsusega tunnistati Kristo-Rainar Lainelo süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ning mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui K. R. Lainelo ei pane 18 kuulise katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Maakohus arutas K. R. Lainelo süüdistust KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi selles, et tema KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täheldatud isikuna, ajavahemikul 06.08.2003 kell 18.00 kuni 07.08.2003 kell 01.22 Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Tallinna mnt 2a tungis ukseklaasi lõhkumise teel sisse AS Valmecole kuuluvasse ehitusmaterjalide kauplusesse Uku Keskus ning võttis ära laserloodi Tamoliner G1Z M060 väärtusega 6500 krooni, nivelliiri AT 246 väärtusega 4000 krooni, lintlihvija Makita 9911 väärtusega 2170 krooni, taldlihvija Metabo SR 226 väärtusega 1890 krooni, akudrelli 6337 DWDE koos kastiga väärtusega 4800 krooni, ketassae Metabo KS Euro väärtusega 1990 krooni, lintlihvija Metabo 8 AE 1075 väärtusega 4790 krooni, löökdrelli AEG SB 2E 850 väärtusega 4094 krooni, ketassae DCS 34-35 Makita väärtusega 3660 krooni, drelli SBE 560 Metabo väärtusega 1690 krooni, kõrgsurvepesuri K 203 PLUS Kärcher väärtusega 2310 krooni, drelli 600w Metabo STEP 500 väärtusega 1965 krooni. Turvapakett-ukseklaaside ning vitriiniklaasi lõhkumisega on tekitatud varaline kahju kokku 495 krooni, kokku tekitati kuriteoga AS Valmecole varaline kahju 45 334 krooni. K. R. Lainelo ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on K. R. Lainelole esitatud süüdistus tõendatud: - Tunnistaja E.L. ütlustega, et kunagine töökaaslane K. R. Lainelo helistas temale kolmel korral ja palus tal rääkida, kui küsitakse, et K. R. Lainelo tõi tema
9. a augusti algul autoga Jõgevale. Esimesel korral K. R. Lainelo ei täpsustanud, kellele on nii vaja öelda. Teisel ja kolmandal helistamisel täpsustas ta, et nii on vaja vastata, kui politsei küsib. Tegelikkuses K. R. Lainelo teda augusti algul
10. a Jõgevale ei toonud. 2 - Tunnistaja A.O. ütlustega, et
11. a suvel oli tema patrullis Jõgeva kesklinnas Suurel tänaval koos inspektor Rohtmetsaga. Aia tänavalt tuli sõiduauto, mis möödus Keskuse poe eest ja pööras Suurele tänavale. Nad tegid päringu auto päritolu kohta. Peale auto möödumist 5-10 minutit sõitis Falcki patrull samas suunas. - Tunnistaja U.V. ütlustega, et eelmise või üleeelmisel aasta augustis oli ta Falck turvatöötajana tööl, tuli häire ja 3-4 minutiga jõudis ta Uku Keskuse juurde. Ukseklaas oli lõhutud, tööriistad olid ära viidud. K. R. Lainelo enda ütluste kohaselt viibis ta süüdistuses nimetatud ajal tõesti Jõgeva linnas, kuid ei pannud toime kuritegu. Tema tegelikkuses endist töökaaslast E autoga Jõgevale ei toonud. Autoga Jõgevale tõi hoopis kellegi tütarlapse nimega A või A, kellest rohkem midagi ei tea. Maakohus leidis, et kohtulikul uurimisel ei ilmnenud asjaolusid, miks peaks tunnistaja E.L. andma valeütlusi, samuti kinnitas K. R. Lainelo tema poolt E.L. Jõgevale toomise kohta antud ütluste tegelikkusele mittevastavust. Jälitustegevuse protokollist ilmnes, et K. R. Lainelo on tema poolt kasutatavalt mobiiltelefonilt numbriga X helistanud 07.08.2003 kl 09.35 E.L. poolt kasutatavale mobiiltelefonile numbriga X. Seega on K. R. Lainelo juba järgmisel hommikul peale kuriteo toimepanemist E.L helistanud. Järgnevalt on K. R. Lainelo E.L helistanud 12.08 ja 27.08.
12. Asjaolu, et K. R. Lainelo palus E.L vahetult peale kuriteo toimepanemist ning hiljem kahel korral politseile enda Jõgeva linnas viibimise põhjuse kohta alibi anda, kinnitab K. R. Lainelo soovi varjata tema poolt kuriteo toimepanemist. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et K. R. Lainelo peale E.L alibi mittesaamist esitas teise versiooni enda Jõgeva linnas viibimise põhjuse kohta, soovides edasiselt ennast kaitsta alibi esitamise läbi. Tõendamist ei ole leidnud K. R. Lainelo poolt tütarlapse nimega A või A Jõgevale toomine. Kuid ka juhul, kui tütarlapse Jõgevale toomine tegelikkuses toimus, siis ei välista see K. R. Lainelo poolt kuriteo toimepanemist. K. R. Lainelo ja tunnistaja A.O ütlused kinnitasid K. R. Lainelo poolt juhitud auto sõitmist Jõgeva kesklinnas ning suundumist linnapiiri poole, kus asub ka Uku Keskus. Tunnistaja U.V. ütlused, mille kohaselt saabus häireteade 07.08.2003 kl 01.19 ja mõned minutid enne seda suundus politsei poolt nähtud K. R. Lainelo juhitud auto kuriteopaiga poole, tõendavad kogumis teiste tõenditega kuriteo toimepanemist K. R. Lainelo poolt. Tunnistaja U.V ja tsiviilhageja AS Valmeco esindaja R.T. ütlustest ilmneb, et häire ei käivitu mitte ukse lõhkumisel, vaid kauplusesse sisenemisel. Asjaolu, et varastatu kogus on suurem, kui tõenäoliselt võiks võtta üks inimene, ei välista K. R. Lainelo süüd. Varguse toimepanemisel oli võimalik aega kokku hoida, vaadates eelnevalt kaupluses käies ära esemete täpse asukoha ning parkides auto vahetult ukse juurde. Asjaolu, et kaupluse ukse lukul K. R. Lainelo DNA-d ei leitud, ei välista tema viibimist kaupluses. Kauplusesse sisse murda on võimalik ka ilma endast uksele jälgi jätmata. K. R. Lainelo süüd kuriteo toimepanemises kinnitab ka asjaolu, et tema autost leiti ja võeti ära Uku Keskusest 07.08.2003 varastatud survepesur. Survepesuri karp ja survepesurilt puuduvad tarvikud jäid peale vargust Uku Keskusesse. Tunnistaja A.R. on andnud ütlusi survepesuri ostmise asjaolude kohta. Vahetult peale survepesuri K. R. Lainelolt ära võtmist augustis
13. a helistas uurija A.R ning A.R seletas, et ei tea koos K. R. Laineloga survepesuri ostmisest midagi. A.R andis ülekuulamisel
14. a aprillis ütlusi, et tema ise turult midagi ei ostnud, kuid K. R. Lainelo ostis midagi. Kohtus aprillis
15. a on A.R andnud ütlusi selles, et mäletab, et kevadel paar aastat tagasi ostis K. R. Lainelo turult kollase survepesuri. Uurimisel on ilmnenud, et A.R ja K. R. Lainelo tunnevad teineteist 25 aastat, on koos töötanud ja nende suhted on head. Kuna A.R ütlused on olnud muutuvad ja muutused on ebaloogilised s.t aja möödudes meenuvad sündmused eelnevast paremini, saab asuda seisukohale, et tunnistaja A.R ütlused on ebausaldusväärsed ning on antud sooviga K. R. Lainelod vastutusest säästa. 3 Kuriteo toimepanemine K. R. Lainelo poolt on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sündmuskoha skeemi ja fototabeliga, võetuse määruse ja protokolliga, asitõendiks tunnistamise määruse, protokolli ja fototabelitega, AS-i Valmeco avaldusega ja fotodega varastatud esemetest. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et K. R. Lainelo pani toime süüdistuses kirjeldatud viisil võõraste vallasasjade äravõtmise nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes oli varem toime pannud varguse s.o KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kuriteo raskust ja laadi, süüdlase isikut ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K. R. Lainelo käitumises karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu K. R. Lainelo kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt ei ole K. R. Lainelo süü varguse toimepanemises tõendatud. K. R. Lainelo selgitas, et tunnistaja E.L palus ta esmalt n.ö. alibit oma elukaaslase jaoks, et selgitada Jõgeval viibimise põhjusi. Alles hiljem palus ta E.L rääkida sama juttu ka politseile. Seega on K. R. Lainelo ja E.L. ütlused omavahelise vestluste kohta kooskõlas ning ei kinnita K. R. Lainelo poolt varguse toimepanemist. Tunnistaja ütluste põhjal tehtud järeldus, et K. R. Lainelo auto suundus kuriteopaiga poole, on põhjendamatu ja meelevaldne. Jõgeva kesklinnast, kus asus politseiauto on kuriteopaigani vähemalt 1,5 km, mistõttu on ebaõige järeldada, et K. R. Lainelo juhitud auto suundus kuriteopaiga poole. Tunnistaja U.V on andnud ütlusi ainult häireteate saamise aja kohta ning sündmuskohale jõudmise osas, mis ei tõenda K. R. Lainelo poolt kuriteo toimepanemist. Tähelepanuta on jäetud R. T ütlused selles osas, et tema arvates ei saanud kuritegu toime panna üks inimene. Samuti on olulised R. T ütlused selles osas, et ukselink oli avatud seestpoolt. DNA-ekspertiis ning tsiviilhageja R. T ütlused annavad aluse järelduseks, et uksenupult võetud proov kuulub kuriteo toime pannud isikule, kuid mitte K. R. Lainelole. Nõustuda ei saa väitega, et tunnistaja A.R ütlused on olnud muutuvad ja ebaloogilised. K. R. Lainelo on survepesuri ostmise asjaolude kohta andnud uurimise algusest peale ühetaolisi ütlusi. Ainuüksi asjaolu, et K. R. Lainelo ja A.R on tuttavad 25 aastat ei saa olla aluseks oletusele, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Ebaõige on väide, et kuriteo toimepanemine K. R. Lainelo poolt on tõendatud ka sündmuskoha vaatlusprotokolliga, sündmuskoha skeemi ja fototabeliga, võetuse määruse ja protokolliga, asitõendiks tunnistamise määruse, protokolli ja fototabelitega, AS-i Valmeco avaldusega ja fotodega varastatud esemetest. Ühelgi eelpoolloetletud tõenditest pole mingit seost K. R. Lainelo poolt toimepandud kuriteoga. Seega puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik lugeda tõendatuks K. R. Lainelo poolt 07.08.2003 Uku Keskusest tööriistade varguse toimepanek. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samas palus prokurör teha täpsustuse süüdistatavale mõistetud lõpliku karistuse osas ning sellest maha arvata eelvangistuses viibitud 10 päeva. 4 Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ning maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
16. Samas ringkonnakohus nõustub prokuröriga ja loeb põhjendatuks teha maakohtu otsuse resolutiivosas täpsustus ning KarS § 68 lg 1 alusel arvata Kristo-Rainar Lainelo karistusaja hulka kahtlustatavana eelvangistuses viibitud aeg 12.08.2003 kuni 21.08.2003, so 10 päeva ja lõplikuks karistuseks lugeda 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Apellatsioonis taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt kriminaalmenetluse õiguse olulist rikkumist, mida üldsõnaliselt väideti apellatsioonis. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõendite analüüsi, motiivide ning järeldustega süüdistatava süüditunnistamisel. Kogutud tõenditest tulenevad kuriteo toimepanemise tehiolud ja siseveendumus lubavad ringkonnakohtul samuti järeldada varguse toimepanemise süüdistatava poolt. Ringkonnakohtus jäi süüdistatav maakohtus antud ütluste juurde ja kinnitas, et tema pole süüdistuses kirjeldatud vargust toime pannud. Süüdistatav leidis, et teda süüdistatakse nimetatud varguse toimepanemises seetõttu, et asjaolude kokkulangevuse tõttu sattus ta olema „valel ajal vales kohas“. 06.08.2003 vastu 07.08.2003 sõidutas ta oma naistuttava Jõgevale, kelle viis linnas raudtee äärde pargi juurde. Jõgeval viibis ta u. 15 minutit ja alustas seejärel sõitu Tallinnasse. Umbes nädal aega hiljem oli ta sõbraga ostnud Tallinna autoturult endale survepesuri. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et süüdistatava kaitsepositsioon on olnud heitlik ja vastuoluline. Tunnistaja E.L. tehtud telefonikõnede sisu osas on süüdistatava ütlused olnud muutlikud. Seda asjaolu on käsitlenud põhjalikult juba maakohus. Esmalt väitis süüdistatav kahtlustatavana ülekuulamisel 13.08.2003 (tl 32), et 05.08 või 06.08 või 07.08.2003 sai ta kokku oma endise töökaaslase E, kelle perekonnanime ta ei tea ja viis ta Jõgevale, kuhu jõudsid kesköö paiku. E väljus autost Jõgeva kesklinnas pargi lähedal ja tema sõitis Tallinna tagasi. Ringkonnakohtus väitis süüdistatav, et helistas E. L järgmisel päeval, so 07.08.2003 ja selgitas, et kui ta kohta päritakse, siis oli ta tunnistaja toonud eelmisel päeval Jõgevale. Taolise versiooni oli süüdistatav välja mõelnud juhuks kui tal tekib koduseid peresiseseid probleeme. Mingist politseist ta tunnistajale ei maininud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja E.L. järjekindlad ütlused lükkavad veenvalt ümber süüdistatava ennastõigustavad väited kindlustamaks endale alibit. E.L. on kohtueelsel uurimisel ( tl 121) selgitanud kuidas süüdistatav talle kolmel korral helistas augustis 2003 ja selgitas talle igakord imelikuna tunduvat olematut elulist seika, mille kohaselt oli K.R.Lainelo teda justkui autoga Jõgevale toonud. Telefonikõnede käigus usutles K.R.Lainelo tunnistajat, kas talle ikka kõik räägitu meelde jääb. Viimase telefonikõne ajal oli K.R.Lainelo otsesõnu öelnud, et taolist juttu on vaja rääkida siis, kui politsei peaks teda küsitlema. Tegelikkuses pole aga K.R.Lainelo tunnistajat Jõgevale kunagi toonud. Jälitustegevuse protokollist nähtuvalt on süüdistatav helistanud tunnistaja E.L augustis 2003 kolmel korral ja esimene kord juba 07.08.2003 hommikul kell 09.
17. Hiljem, saades aru, et E.L ei ole tema kaitseversiooni kinnitajat, on süüdistatav senist kaitsetaktikat muutnud ning asunud väitma, et tõi naistuttava eesnimega Ave 06.08.2003 kesköö paiku Jõgevale. 5 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et maakohus on alusetult asunud välja mõtlema viisi, kuidas oli K.R.Lainelol võimalik vargust toime panna. Olukorras, kus süüdistatav on valinud süü eitamise taktika on maakohus põhjendatult olemasolevate tõendite põhjal püüdnud modelleerida süüdistatava poolt kuriteo toimepanemise tehiolusid. Samas pole kohtul keelatud kogutud tõenditest tulenevalt järeldada oma siseveendumusele rajanevalt kuriteo toimepanemise asjaolude ajaline ja ruumiline käik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kriminaalasjas läbiviidud DNA ekspertiisile ei saa omistada ülimuslikku tähendust süüdistatava süü tõendamisel. Situatsioonis, kus ei tuvastatud kaupluse ukselukult võetud segaproovides K.R.Lainelolt pärinevat bioloogilist materjali, ei välista see asjaolu süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Süüdistatav võis kasutada kuriteo toimepanemisel kindaid jne. Maakohus on õigustatult märkinud, et kauplusse saab siseneda ka ilma jälgi jätmata. Ainetu on kaitsja väide, et „tark kurjategija“ poleks jätnud enda sõidukisse varastatud kõrgsurvepesurit. Asjaolu, et politseitöötajate poolt kinnipidamise hetkel leiti süüdistatava autost kõrgsurvepesur, mis vastas oma individuaaltunnuste poolest AS Valmeco Uku keskusest varastatud kõrgsurvepesurile K 203 PLUS Kärcher pole käesolevas asjas ilmselgelt juhuslik. Millistel asjaoludel ja eesmärgil (edastamiseks varastatud kauba ostjale jne.) oli eelnevalt varastatud kõrgsurvepesur kinnipidamise hetkel süüdistatava sõidukis pole tõsikindlalt tuvastatud. Küll on tuvastatud süüdistatava puutumus nimetatud eseme vargusega ja väide, et see osteti Tallinna autoturult on väheveenev. Märkimisväärne on tõenduslikult asjaolu, et isikut, keda kahtlustatakse varguse toimepanemises, tabatakse Tallinnas kinnipidamisel tema sõidukis oleva varastatud kõrgsurvepesuriga nr 084898 (asitõendi vaatlusprotokoll, tl 30), samal ajal kui nimetatud eseme juurde kuuluvad lisatarvikud ja pakend sama toote nr 084898 osas (asitõendi vaatlusprokoll tl 84-87) asuvad kaupluses Jõgeval, kus vargus toimus. Süüdistatav püüab oma kaitseversiooni kõrgsurvepesuri ostmise asjaoludes kindlustada tunnistaja A.R. ütlustega, millised on aga maakohus juba ümber lükanud. Tunnistaja A.R ütluste mitteusaldusväärsust selgitab ringkonnakohtu arvates asjaolu, et kaks ja pool aastat hiljem mäletab ta sündmusi detailirohkemalt, kui vahetult pärast sündmusi. 07.04.2004 tunnistajana ülekuulamisel on ta väitnud, et augustikuus 2003 ostis K.R.Lainelo Tallinnas Kadaka tee lõpus olevalt autoturult „midagi“ ja aitas seejuures ka mingeid voolikuid tassida, mis selle eseme juurde kuulusid. „Kristo ise tassis midagi muud, aga ma ei tea, mida. Hiljem meil omavahel juttu küll ei olnud, mida ta sealt turult ostis“(tl 131). Maakohtus antud ütlustes aasta hiljem (tl 204-205) kirjeldab süüdistatav detailsemalt ostetud eset ja väidab väheveenvalt, et kohtueelsel uurimisel oli ta segaduses ning seetõttu ei teadnud, mida tassis. Tiit Lõhmus Mati Kartau 6 Aarne Sarjas