← Eesti

1-04-235\9

Obsah (5)§ 418§ 68§ 65§ 56§ 64

1-04-235 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2006, Tartu Kriminaalasja number 1-04-235 Kohtukoosseis Agu Timmi, Aarne Sarjas, Tiit Lõhm

§ 418lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 6.

detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Madis Pretke ja tema kaitsja Anne Vissak Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Madis Pretke varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral Kaitsja advokaat Anne Vissak. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu

  1. detsembri 2005 otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Madis Pretkelt 1899.80 krooni kaitsja A. Vissaku poolt osutatud õigusabi eest, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 EÜP viitenumbrile
  2. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
  3. märtsist
  4. 1 Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
  5. märtsist
  6. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
  7. märtsist
  8. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohus mõistis
  9. detsembri 2005 otsusega Madis Pretke süüdi

§ 418

lg 1 järgi ja karistas teda 1-aastase vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 24.-26.01.2004, s.o 3 päeva ja mõistis lõplikuks karistuseks 11 kuud 27 päeva.

§ 65

lg 1 alusel liitis maakohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 8. aprilli 2005 kohtuotsusega Madis Pretkele mõistetud karistuse 13 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Pärast osaliselt ärakantud karistuse 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva mahaarvamist jäi Madis Pretke lõplikuks karistuseks 13 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Maakohus arutas Madis Pretkele

§ 418

lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul 2003 suvest kuni 23.01.2004 hoidis ebaseaduslikult, s.o omamata relvasoetamisluba oma elukohas Tartu maakonnas Ülenurme vallas X külas tulirelva - laskekõlbulikku vintraudset 7,62 kal ümberehitatud üheraudset jahipüssi IžK nr K 46930 ja tulirelva laskekõlbulikku laskemoona – kahtkümmend seitset

(27)7,62 mm automaadipadrunit AK, millised soetas eeluurimisel kindlakstegemata asjaoludel ning millest kaheksa
(8)võttis politsei temalt 23.01.2004 Tartus ära ning üheksatteistkümmend
(19)hoidis ebaseaduslikult, s.o omamata relvasoetamisluba oma elukohas Tartu maakonnas Ülenurme vallas Soinaste külas kuni 27.01.2004, millal andis need Tartus politseile üle. Lisaks X kasutas ta
  1. a suvel oma elukohas Tartu maakonnas Ülenurme vallas Soinaste külas eelnimetatud laskekõlbuliku vintraudset 7,62 kal ümberehitatud üheraudset jahipüssi IžK nr K 46930, milles saab kasutada tulistamiseks 7,62 mm automaadipadruneid AK, tulistades sellest märki ning kandis 23.01.2004 Tartu linnas alkoholijoobes olles eelnimetatud laskekõlbulikku vintraudset 7,62 kal ümberehitatud üheraudset jahipüssi IžK nr K 46930 koos tulirelva laskekõlbuliku laskemoona - 8 7,62 mm automaadipadruniga AK endaga kaasas. Taolise tegevusega rikkus Madis Pretke relvaseaduse (edaspidi RelvS) §-de 19, 32, 34, 45 ja 50 sätteid. Madis Pretke end süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on kohtualuse süü tõendatud tunnistajate E E ja M.K. ütlustega. Tunnistaja E.L. ütlused tõendavad, et T.J. ja M.K. elamises relva ei olnud, samuti on tema ütlused kaudseks tõendiks selle kohta, et relv ja laskemoon kuulusid Madis Pretkele. M.K. kohtuistungil antud ütlused tõendavad Madis Pretke poolt
  2. a suvel X külas märki laskmist. Kohtul puudus põhjus kahelda tunnistaja järjepidevates ütlustes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 27.01.2004 andis Madis Pretke politseile vabatahtlikult ära tema valdusesse sattunud 19 padrunit. Asitõendiks tunnistamise 2 määrusest nähtuvalt selgitas Madis Pretke padruneid üle andes, et oli need leidnud M.K. öökapi sahtlitest 26.01.
  3. Asjaolu, et kohtualune tõi vabatahtlikult politseisse 19 padrunit, ei tõenda kuidagi tema kriminaalmenetluse vältel antud ütlusi, et relv ja laskemoon ei kuulunud temale. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et M.K. ja Madis Pretke elamises leidunud laskemoona tõi sinna Madis Pretke. Seega hoidis ta nimetatud 19 padrunit oma elukohas kuni 27.01.
  4. Madis Pretke väitel ei kuulunud relv ja laskemoon talle, vaid ta leidis need, kui M.K. juures
  5. a juulis elamiseks toa üüris. Relv oli presentkoti sees ning peidetud kõrvalhoonesse, kus hoiti toiduaineid. Tema leidis need ümbrust korrastades. Padruneid leidus elamises kõikjal. M.K. ütles talle, et relv ja laskemoon on T.J. omad. Seega nähtub kohtualuse ütlustest, et enda süüst vabastamiseks on ta hakanud süüdistama M.K. ja viimase eelmist elukaaslast. Samuti on Madis Pretke kohtuistungil rõhutanud, et ka M.K. vennal T K oli relv. Nimelt olevat T.K. käinud nende pool ja mehel oli kaasas olnud püss, mida paugutas. Kohus oli seisukohal, et Madis Pretke sellised ütlused on paljasõnalised ega ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Tunnistajate E K ja E.L. ütlustega on tõendatud, et M.K. ja T.J. majapidamises relva ega laskemoona ei olnud ning et relva ja padrunid tõi sinna Madis Pretke. Samuti on M.K. andnud ütlusi selle kohta, et tema vennal ei olnud relva. Ta on kinnitanud ka seda, et T.K. ei elanud tema juures ning seega puudub põhjus, miks ta oleks pidanud oma asju seal hoidma. M.K. ja Madis Pretke enda ütlustega on täielikult tõendamist leidnud, et Madis Pretke tulistas
  6. a suvel vintraudsest jahipüssist märki. Madis Pretke ütlused selle kohta, kes oli märkilaskmise initsiaator (M. Pretke väitel M.K.) ja kes märki laskis, on ümber lükatud M.K. tunnistusega. Madis Pretket süüdistati ka selles, et 23.01.2004 kandis ta Tartu linnas alkoholijoobes olles laskekõlbulikku vintraudset 7,62 kaliibrilist jahipüssi IžK nr K 46930 ja 8 automaatpadrunit. Asjaolu, et Madis Pretke viibis 23.01.2004 Tartus Struve tn 8 trepikojas, kaasas relv ja 8 padrunit, on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega kogumis: tunnistaja Lõuna Politseiprefektuuri nooreminspektori Jüri Käru avaldatud ütlustega, Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonna nooreminspektori I. Põhjale kirjaliku ettekandega ja tunnistaja A.A. kohtus ja eeluurimisel antud ütlustega, samuti võetuse protokolliga ning ekspertiisiaktiga nr TB-038-04/
  7. Madis Pretke on nii eeluurimisel kui kohtus mitmel korral andnud ütlusi selle kohta, miks ta oli 23.01.2004 koos relva ja padrunitega Tartus Struve tn 8 majas. Tema ütlusi võrreldes selgub, et tema eri aegadel antud tunnistused on vastuolulised. Madis Pretke väitel viibis ta 23.01.2004 Tartus Struve tn 8, kuna selles majas korteris nr 8 elavad tema poeg ja tütar ning relva tahtiski ta viia oma pojale. Madis Pretke on esimesel ülekuulamisel 24.01.2004 andnud ütlusi, mille kohaselt tahtis ta viia oma pojale Martin Pretkele oma elukaaslase M.K. surnud mehe püssi, kuna poeg oli selle püssi vastu huvi tundnud ja tahtis seda endale. Järgmisel ülekuulamisel 26.01.2004 on Madis Pretke püssi pojale viimist põhjendanud järgnevalt. Ta tahtis püssi kodust ära viia, kuna M.K., kes
  8. a detsembri keskel läks ravile psühhiaatriahaiglasse, pidi 23.01.2004 haiglast koju tulema ja ta kartis, et naine võib selle püssiga laskma hakata. Ta rääkis sellest pojale ja poeg lubas relva enda kätte võtta, et M.K. seda kasutada ei saaks. Kohtuistungil on Madis Pretke oma ütlusi veelkord muutnud, väites, et relva tahtis ta poja juurde viia sellepärast, et M.K. kaksikvend T.K. pidi vabanema veebruaris 3 vanglast ning tema tahtis enne seda püssi ara viia. Samuti oli põhjuseks see, et ta sai teada, et M.K. põeb paranoilist skisofreeniat. Ise ta relva politseisse viia ei tahtnud, kuna tal oli politseiga sekeldusi. Ka sündmuste kirjeldamisel, mis toimusid 23.01.2004 Tartus Struve tn 8 majas, on Madis Pretke andnud vastuolulisi tunnistusi. 24.01.2004 ülekuulamisel on ta tunnistanud, et kuna Struve nt 8 maja tagumine uks oli lukus, lõi ta käega ukse aknaklaasi katki ja sisenes maja trepikotta. Relva sinna majja viies teadis ta, et padrun on sees ja et tegemist on sportpüssiga. 26.01.2004 ülekuulamisel on ta andnud ütlusi, mille kohaselt, olles jõudnud Struve tn 8 majja, pani ta spordikoti, millises olid relv, mille rauas oli 1 padrun ja veel 7 padrunit keldrisse ja läks ise poodi sõbrale kingitust ostma. Nimelt pidi ta minema sünnipäevale. Tagasi tulles oli maja trepikoda lukus ja ta lõi ukseklaasi katki, et sisse pääseda. Kohtuistungil on Madis Pretke jäänud 26.01.2004 antud ütluste juurde, v.a selles, et enam ei tunnista ta ukseklaasi katki löömist, vaid väidab, et koputas vastu seda ja kuna uks oli vana, läks klaas katki. M. Pretke ütlustes esineb vastuolu ka selles, et kord on ta väitnud, et kriminaalasjas asitõendiks tunnistatud tulirelv oli M.K. ainuke relv, kord aga, et M.K. majapidamises oli pidevalt ka teisi relvi. Sellega ei ole tema ütlused järjepidavad ka selles osas. Kohus leidis, et vaadates Madis Pretke kriminaalmenetluse vältel antud ütlusi, selgub, et ta on neid mitmel korral muutnud. Tema ütlused ei ole järjekindlad ega loogilised, vaid neis esineb mitmeid vastuolusid. Madis Pretke ütlused on paljasõnalised ja antud soovist vabaneda vastutusest. Ükski Madis Pretke poolt loetletud põhjustest, miks tema väidetavalt pidi relva kiiresti kodust ära viima, ei ole loogiline ja usaldusväärne. Samuti tõendab asjaolu, et kohtualune muutis oma ütlusi selles osas nii mitmel korral, et tegemist on väljamõeldistega.

§ 418

lg 1 sätestab vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisele relvaseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. RelvS § 1 lg 3 kohaselt mõeldakse relvade ja nende laskemoona käitlemise all käesolevas seaduses relvade ja laskemoona valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, kandmist, edasitoimetamist, vedu, sissevedu, väljavedu, transiiti, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvade parandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist, lammutamist ja laenutamist. Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkus seisneb peamiselt relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. Madis Pretke on ise tunnistanud, et relvaluba tal ei olnud. Sama nähtub ka kriminaalasja toimikus lk 45 asuvast õiendist 28.05.2004, milles seisab, et Lõuna Politseiprefektuuri ja vabariiklikus relvaregistris puuduvad andmed Madis Pretke kohta. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vajalik relvasoetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks (RelvS § 32). Tulirelva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul relva soetamise päevast arvates relva registreerima oma elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris (RelvS § 33). Relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või valdajale relvaloa (RelvS § 34). Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded ning relva ja laskemoona kandmise 4 üldine kord on sätestatud RelvS §-des 45 ja 50. § 45 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona hoidmise eelduseks ja aluseks on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. § 50 lg 1 sätestab relva ja laskemoona kandmise alusena relvaloa või relvakandmiseloa olemasolu. Kuivõrd

§ 418

lg 1 järgi subsumeeritakse süüdlase tegu, kui selle objektiks on tsiviilrelv, s.o relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks, siis on Madis Pretele süütegu relva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Madis Pretke suhtes ei esinenud ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt

§ 56

lg-le 1 vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Madis Pretke on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, samuti korduvalt väärteokorras. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse tõendist nähtuvalt ei esitanud Madis Pretke aastatel 2001 ja 2002 tuludeklaratsioone ning puuduvad andmed ta sissetulekute kohta, Maksu- ja Tolliameti Tartu Maksukeskuse teatise kohaselt on Madis Pretke päevasissetuleku suurus 0 krooni. Madis Pretke käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

§ 418lg 1 näeb karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

Kohus leidis, et Madis Pretket on otstarbekas karistada reaalse vangistusega pikkusega 1 aasta. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Pretke palub tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2005 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt tuleb M. Pretke õigeks mõista, kuna puuduvad

§ 418lg 1 tunnused (vabatahtlik üleandmise akt, tl 21-22).

Maakohus on ebaõigesti karistused osaliselt liitnud ning otsus tuleb ümber kvalifitseerida selliselt, et suurem karistus katab väiksema. KrMS § 180 alusel väljamõistetud hagi saaks rahuldada jahikarabiini müügist saadud tuluga. Apellant palub tagastada relva juurde mittekuuluva optika B. Buschnell 3 x – 9 x 4 C (3-9) Martin Pretkele. M. Pretke kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2005 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. M. Pretke õigusabikulud jätta riigi kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks M. Pretke ütlusi ei ole võimalik arvestada, seega on kohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti on kohus rikkunud materiaalõigust, kuna ei ole lugenud M. Pretke tegevust hädaseisundis toime panduks. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole loogilised ega usaldusväärsed. Ainuüksi asjaolu, et alguses nimetas M. Pretke relva äraviimise põhjusena T. K vanglast vabanemist ja hiljem asjaolu, et M. K põeb skisofreeniat, ei muuda süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna ühe põhjuse olemasolu ei välista teist põhjust. Tunnistaja Elmar Kübersoni ütlused, et tema teada ei olnud M. K ja T. J majapidamises relva, ei tõenda, et relva tõi M. K juurde just M. P. Kohus on M. Pretke süüdimõistmisel põhiliselt toetunud tunnistaja M. K ütlustele. Tunnistaja E.L. ütlused toetuvad samuti tunnistaja M.K. ütlustele, kuna tunnistaja E. L on 5 kohtus edasi andnud M. K poolt öeldut. Ei ole õige tugineda põhiliselt M. K poolt antud ütlustele, kuna uuritud tõenditest nähtub, et tunnistaja M. K vaimne seisund võis kõnealusel perioodil olla ebastabiilne, kuna ta viibis nimetatud perioodil ravil psühhiaatriakliinikus. Tunnistaja Martin Pretke keeldus kohtus ütluste andmisest. Seega ei ole ümber lükatud süüdistatava ütlusi, et tal oli kokkulepe Martin Pretkele relva üleandmises selle politseisse viimiseks. Madis Pretke poolt antud ütlusi asjaolude kohta, kuidas relv tema valdusse sattus, ei ole põhjust kahtluse alla seada ning seega tuleb süüdistatava poolt antud ütlused lugeda õigeks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et 27.01.2004 on Madis Pretke andnud politseisse välja M.K. majas olnud 19 padrunit. Kohus ei ole põhjendanud, miks M. Pretke suhtes ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nähtuvalt M. Pretke poolt antud ütlustest, oli tegemist hädaseisundis toime pandud teoga, s.o selleks, et kõrvaldada ohtu, mis majas relva olemasolu korral oleks tekkinud T.K. kojutulekul, oli M. Pretke sunnitud võtma relva ja andma selle politseile välja. Nagu eelpool märgitud, oli M. Pretkel kokkulepe Martin Pretkega, kes oli lubanud viia relva oma tuttavale politseis. Seega tuleb M. Pretke õigeks mõista, kuna tema tegu tuleb käsitleda teona, mis on toime pandud hädaseisundis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus, ära kuulanud süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja maakohtus kontrollitud tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle põhiosas toodud asjaoludega ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Alusetu on M. Pretke taotlus ta õigeks mõista, kuna ta andis tulirelva ja padrunid vabatahtlikult välja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti M. Pretkelt võetuse käigus ära tulirelv koos kaasas olnud padrunitega (tl 20-21). Samas on M. Pretke esemete üleandmise akti kohaselt vabatahtlikult välja andnud 19 padrunit (tl 22), kuid see toimus juba pärast seda, kui ta oli seoses tulirelvaga kahtlustatavana kinni peetud. Seega ei ole võimalik rääkida tulirelva ja laskemoona vabatahtlikust väljaandmisest, mis tooks endaga kaasa kriminaalvastutusest vabastamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tõendite kogumiga on ümber lükatud M. Pretke ütlused nagu oleks see tulirelv juba enne tema kolimist olemas olnud M.K. elukohas. Tunnistajad M. K, E. K ja E. L on kõik kinnitanud, et M. K elukohas enne M. P sinnakolimist mingit relva ei olnud. Ringkonnakohus nagu maakohuski ei kahtle nende tunnistajate ütlustes. M.K. tervislik seisund ei anna veel alust kahelda tema ütluste tõepärasuses. Maakohus on õigustatult leidnud, et M. Pretke ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest. Samuti on maakohus õigustatult leidnud, et M. Pretke ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta on oma ütlusi pidevalt muutnud. Kõigepealt on M. Pretke väitnud, et tõi selle püssi kaasa Tartu linna, kuna tema poeg tahtis seda endale. Hiljem on ta väitnud, et tahtis relva viia poja kätte, kuna psühhiaatriahaiglasse paigutatud M. K pidi koju saama ja ta kartis, et viimane võib relva kasutada. 6 Kohtuistungil väitis, et viis relva minema, kuna T. K pidi vanglast vabanema. Seega on M. Pretke oma ütlusi kogu aeg muutnud. Kuna M. Pretke ei ole eeluurimisel ja maakohtus esitanud tõendeid, mis aitaksid kontrollida tema kaitseversioone, siis on maakohus õigesti leidnud, et tema ütlusi ei saa arvestada otsuse tegemisel, kuna need on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et M. Pretke süü on välistatud, kuna ta tegutses hädaseisundis. Hädaseisund ei tule üldse rakendamisele, kui konkreetses valdkonnas eksisteerib õiguslikult reguleeritud menetlus. Antud juhtumil oleks õiguslikult reguleeritud menetluseks tulirelva vabatahtlik väljaandmine. Kuna M. Pretke seda ei teinud, siis ei saa rääkida hädaseisundis teo toimepanemisest. Ringkonnakohus ei nõustu M. Pretke taotlusega, et talle

§ 418lg 1 järgi mõistetud karistus peaks olema hõlmatud Tartu Maakohtu 8.

aprilli 2005 otsusega mõistetud karistusega. Antud juhul on tegemist karistuste liitmisega

§ 65lg 1 alusel.

Liitkaristus mõistetakse

§ 64

sätestatud korras.

§ 64

lg 1 alusel samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga. Antud juhul on maakohus kasutanud esimest võimalust. Apellatsioonis ei ole esitatud mingit põhjust, miks oleks pidanud kergema karistuse lugema kaetuks raskemaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa selleks olla asjaolu, et M. Pretke erinevaid kriminaalasju ei arutatud ühises protsessis. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega on M. Pretke kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud kaitsja A. Vissaku osalemisega kaitsjana määratud korras. Agu Timmi Tiit lõhmus 7 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.