detsembri 2005 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Madis Pretke ja tema kaitsja Anne Vissak Prokurör Tatjana Tamm Süüdistatav Madis Pretke varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral Kaitsja advokaat Anne Vissak. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu
lg 1 järgi ja karistas teda 1-aastase vangistusega.
lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 24.-26.01.2004, s.o 3 päeva ja mõistis lõplikuks karistuseks 11 kuud 27 päeva.
lg 1 alusel liitis maakohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 8. aprilli 2005 kohtuotsusega Madis Pretkele mõistetud karistuse 13 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Pärast osaliselt ärakantud karistuse 1 aasta 4 kuud ja 3 päeva mahaarvamist jäi Madis Pretke lõplikuks karistuseks 13 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Maakohus arutas Madis Pretkele
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema ajavahemikul 2003 suvest kuni 23.01.2004 hoidis ebaseaduslikult, s.o omamata relvasoetamisluba oma elukohas Tartu maakonnas Ülenurme vallas X külas tulirelva - laskekõlbulikku vintraudset 7,62 kal ümberehitatud üheraudset jahipüssi IžK nr K 46930 ja tulirelva laskekõlbulikku laskemoona – kahtkümmend seitset
lg 1 sätestab vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest. Nimetatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemisele relvaseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõuete rikkumises. RelvS § 1 lg 3 kohaselt mõeldakse relvade ja nende laskemoona käitlemise all käesolevas seaduses relvade ja laskemoona valmistamist, müüki, soetamist, omamist, valdamist, hoidmist, kandmist, edasitoimetamist, vedu, sissevedu, väljavedu, transiiti, võõrandamist, pärimist, leidmist ja hävitamist ning relvade parandamist, ümbertegemist, laskekõlbmatuks muutmist, lammutamist ja laenutamist. Tulirelva, selle olulise osa või laskemoona käitlemise ebaseaduslikkus seisneb peamiselt relvasoetamisloa ja relvaloa puudumises. Madis Pretke on ise tunnistanud, et relvaluba tal ei olnud. Sama nähtub ka kriminaalasja toimikus lk 45 asuvast õiendist 28.05.2004, milles seisab, et Lõuna Politseiprefektuuri ja vabariiklikus relvaregistris puuduvad andmed Madis Pretke kohta. Tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona soetamiseks on vajalik relvasoetamisluba, mis annab isikule õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks (RelvS § 32). Tulirelva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul relva soetamise päevast arvates relva registreerima oma elu- või asukohajärgses politseiprefektuuris (RelvS § 33). Relva registreerimisel väljastab politseiprefektuur relvaomanikule või valdajale relvaloa (RelvS § 34). Relva ja laskemoona hoidmise üldnõuded ning relva ja laskemoona kandmise 4 üldine kord on sätestatud RelvS §-des 45 ja 50. § 45 lg 1 sätestab, et relva ja laskemoona hoidmise eelduseks ja aluseks on relvaluba või tegevusluba relvade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, parandamiseks, ümbertegemiseks või hoidmiseks teenusena. § 50 lg 1 sätestab relva ja laskemoona kandmise alusena relvaloa või relvakandmiseloa olemasolu. Kuivõrd
lg 1 järgi subsumeeritakse süüdlase tegu, kui selle objektiks on tsiviilrelv, s.o relv, mis on põhiliselt ette nähtud jahipidamiseks, vastava spordialaga tegelemiseks või turvalisuse tagamiseks, siis on Madis Pretele süütegu relva ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises õigesti kvalifitseeritud ja ta tuleb süüdi tunnistada. Madis Pretke suhtes ei esinenud ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestas kohus vastavalt
lg-le 1 vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoidma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Madis Pretke on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral, samuti korduvalt väärteokorras. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. Maksu- ja Tolliameti Lõuna Maksukeskuse tõendist nähtuvalt ei esitanud Madis Pretke aastatel 2001 ja 2002 tuludeklaratsioone ning puuduvad andmed ta sissetulekute kohta, Maksu- ja Tolliameti Tartu Maksukeskuse teatise kohaselt on Madis Pretke päevasissetuleku suurus 0 krooni. Madis Pretke käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.
Kohus leidis, et Madis Pretket on otstarbekas karistada reaalse vangistusega pikkusega 1 aasta. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu M. Pretke palub tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2005 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt tuleb M. Pretke õigeks mõista, kuna puuduvad
Maakohus on ebaõigesti karistused osaliselt liitnud ning otsus tuleb ümber kvalifitseerida selliselt, et suurem karistus katab väiksema. KrMS § 180 alusel väljamõistetud hagi saaks rahuldada jahikarabiini müügist saadud tuluga. Apellant palub tagastada relva juurde mittekuuluva optika B. Buschnell 3 x – 9 x 4 C (3-9) Martin Pretkele. M. Pretke kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 6. detsembri 2005 otsuse ja teha uue, õigeksmõistva otsuse. M. Pretke õigusabikulud jätta riigi kanda. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt ei ole kohus piisavalt põhjendanud, miks M. Pretke ütlusi ei ole võimalik arvestada, seega on kohus on rikkunud menetlusõiguse norme. Samuti on kohus rikkunud materiaalõigust, kuna ei ole lugenud M. Pretke tegevust hädaseisundis toime panduks. Kohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et süüdistatava ütlused ei ole loogilised ega usaldusväärsed. Ainuüksi asjaolu, et alguses nimetas M. Pretke relva äraviimise põhjusena T. K vanglast vabanemist ja hiljem asjaolu, et M. K põeb skisofreeniat, ei muuda süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna ühe põhjuse olemasolu ei välista teist põhjust. Tunnistaja Elmar Kübersoni ütlused, et tema teada ei olnud M. K ja T. J majapidamises relva, ei tõenda, et relva tõi M. K juurde just M. P. Kohus on M. Pretke süüdimõistmisel põhiliselt toetunud tunnistaja M. K ütlustele. Tunnistaja E.L. ütlused toetuvad samuti tunnistaja M.K. ütlustele, kuna tunnistaja E. L on 5 kohtus edasi andnud M. K poolt öeldut. Ei ole õige tugineda põhiliselt M. K poolt antud ütlustele, kuna uuritud tõenditest nähtub, et tunnistaja M. K vaimne seisund võis kõnealusel perioodil olla ebastabiilne, kuna ta viibis nimetatud perioodil ravil psühhiaatriakliinikus. Tunnistaja Martin Pretke keeldus kohtus ütluste andmisest. Seega ei ole ümber lükatud süüdistatava ütlusi, et tal oli kokkulepe Martin Pretkele relva üleandmises selle politseisse viimiseks. Madis Pretke poolt antud ütlusi asjaolude kohta, kuidas relv tema valdusse sattus, ei ole põhjust kahtluse alla seada ning seega tuleb süüdistatava poolt antud ütlused lugeda õigeks. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et 27.01.2004 on Madis Pretke andnud politseisse välja M.K. majas olnud 19 padrunit. Kohus ei ole põhjendanud, miks M. Pretke suhtes ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Nähtuvalt M. Pretke poolt antud ütlustest, oli tegemist hädaseisundis toime pandud teoga, s.o selleks, et kõrvaldada ohtu, mis majas relva olemasolu korral oleks tekkinud T.K. kojutulekul, oli M. Pretke sunnitud võtma relva ja andma selle politseile välja. Nagu eelpool märgitud, oli M. Pretkel kokkulepe Martin Pretkega, kes oli lubanud viia relva oma tuttavale politseis. Seega tuleb M. Pretke õigeks mõista, kuna tema tegu tuleb käsitleda teona, mis on toime pandud hädaseisundis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja kaitsja apellatsioonide juurde nendes toodud motiividel. Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Ringkonnakohus, ära kuulanud süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning olles uurinud kriminaalasjas kogutud ja maakohtus kontrollitud tõendeid, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub selle põhiosas toodud asjaoludega ja KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Alusetu on M. Pretke taotlus ta õigeks mõista, kuna ta andis tulirelva ja padrunid vabatahtlikult välja. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt võeti M. Pretkelt võetuse käigus ära tulirelv koos kaasas olnud padrunitega (tl 20-21). Samas on M. Pretke esemete üleandmise akti kohaselt vabatahtlikult välja andnud 19 padrunit (tl 22), kuid see toimus juba pärast seda, kui ta oli seoses tulirelvaga kahtlustatavana kinni peetud. Seega ei ole võimalik rääkida tulirelva ja laskemoona vabatahtlikust väljaandmisest, mis tooks endaga kaasa kriminaalvastutusest vabastamise. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et tõendite kogumiga on ümber lükatud M. Pretke ütlused nagu oleks see tulirelv juba enne tema kolimist olemas olnud M.K. elukohas. Tunnistajad M. K, E. K ja E. L on kõik kinnitanud, et M. K elukohas enne M. P sinnakolimist mingit relva ei olnud. Ringkonnakohus nagu maakohuski ei kahtle nende tunnistajate ütlustes. M.K. tervislik seisund ei anna veel alust kahelda tema ütluste tõepärasuses. Maakohus on õigustatult leidnud, et M. Pretke ütlused on antud soovist vabaneda vastutusest. Samuti on maakohus õigustatult leidnud, et M. Pretke ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt, kuna ta on oma ütlusi pidevalt muutnud. Kõigepealt on M. Pretke väitnud, et tõi selle püssi kaasa Tartu linna, kuna tema poeg tahtis seda endale. Hiljem on ta väitnud, et tahtis relva viia poja kätte, kuna psühhiaatriahaiglasse paigutatud M. K pidi koju saama ja ta kartis, et viimane võib relva kasutada. 6 Kohtuistungil väitis, et viis relva minema, kuna T. K pidi vanglast vabanema. Seega on M. Pretke oma ütlusi kogu aeg muutnud. Kuna M. Pretke ei ole eeluurimisel ja maakohtus esitanud tõendeid, mis aitaksid kontrollida tema kaitseversioone, siis on maakohus õigesti leidnud, et tema ütlusi ei saa arvestada otsuse tegemisel, kuna need on vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et M. Pretke süü on välistatud, kuna ta tegutses hädaseisundis. Hädaseisund ei tule üldse rakendamisele, kui konkreetses valdkonnas eksisteerib õiguslikult reguleeritud menetlus. Antud juhtumil oleks õiguslikult reguleeritud menetluseks tulirelva vabatahtlik väljaandmine. Kuna M. Pretke seda ei teinud, siis ei saa rääkida hädaseisundis teo toimepanemisest. Ringkonnakohus ei nõustu M. Pretke taotlusega, et talle
aprilli 2005 otsusega mõistetud karistusega. Antud juhul on tegemist karistuste liitmisega
Liitkaristus mõistetakse
sätestatud korras.
lg 1 alusel samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskemaga. Antud juhul on maakohus kasutanud esimest võimalust. Apellatsioonis ei ole esitatud mingit põhjust, miks oleks pidanud kergema karistuse lugema kaetuks raskemaga. Ringkonnakohtu arvates ei saa selleks olla asjaolu, et M. Pretke erinevaid kriminaalasju ei arutatud ühises protsessis. KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega on M. Pretke kohustatud hüvitama kulud, mis on seotud kaitsja A. Vissaku osalemisega kaitsjana määratud korras. Agu Timmi Tiit lõhmus 7 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.