1-06-13512\1

(04237601558)Kohtunik Külli Iisop Kriminaalasi Laire Linnu süüdistuses KarS § 289 järgi käskmenetluses Süüdistatav L a i r e LIND – isikukood XXXXXX, Eesti kodanik, kõrgharidusega, elukoht: XXXXXXX; töökoht: Losside Kinnisvara OÜ; varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit valitud ei ole . RESOLUTSIOON Keelduda käskmenetlusest ja tagastada kriminaaltoimik Laire Linnu (Lind) süüdistuses KarS § 289 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale. Asjaolud ja kohtu põhjendused. L. Lindu süüdistatakse selles, et olles OÜ Maardu Maja juhatuse liige,

1. a maikuus ebaseaduslikult kasutas ära oma ametiseisundit, ja nimelt rikkus I A kodu puutumatust, sisenedes viimase tahte vastaselt tema poolt üüritavasse korterisse, võttis pandiks I. A kuuluva vara väärtuses 21 580 krooni ja N K kuuluva vara väärtuses 6 300 krooni, kuna I. A oli võlg Maardu Maja OÜ kuuluva vara korteri rendi eest, ning takistas I. A eluruumi edasist sihipärast kasutamist, tekitades sellega olulist kahju I. A ja N. K. Sellega pani L. Lind toime KarS § 289 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametiseisundi kuritarvitamise, tekitades sellega olulise kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele. Menetlust kriminaalasjas nr 04237601558 on alustatud KarS § 201 lg 1 tunnustel. L. Lind on 29.03.2006.a. üle kuulatud kahtlustatavana KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning võõra vallasasja ebaseaduslikus omastamises ta ennast süüdi ei tunnistanud (tl.33 – 35). Kahtlustatuna KarS § 289 järgi L. Lindu üle kuulatud ei ole. KarS § 289 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste hulka kuuluvad ametiseisundi ebaseaduslik ärakasutamine ning olulise kahju tekitamine, oluline kahju võib seejuures olla nii varaline kui mittevaraline. Käesolevas asjas ei nähtu süüdistusest, milliseid ametiisikule omistatavaid ülesandeid Laire Lind talle süüks pandava teo toimepanemisel täitis, milliseid konkreetseid volitusi ta rikkus. Samuti ei ole süüdistuses täpselt fikseeritud, millist liiki kahju L. Lind eraldi I. A ja N. K tekitas, milles konkreetselt see kahju seisneb ning millest tuleneb selle kahju olulisus. Süüdistusakti kohaselt tekitas ta I. A ja N. K olulist kahju neile kuuluva vara pandiksvõtmisega ja I. A kodu puutumatuse rikkumisega, mis takistas I Ak’il eluruumi edasist sihipärast kasutamist. Sellises sõnastuses ei ole põhjustatud tagajärg selgelt formuleeritud. Süüdistusaktis märgitakse, et I. A on kuriteoga tekitatud kahju 21 580 krooni ning N. K kahju summas 6300 krooni. Tõendid aga varalise kahju suuruse kohta asjas puuduvad. Kannatanuna on I. A andnud 19.11.
2. a. ütlusi (tl. 5 - 8) selle kohta, et talle tekitati kahju summas 27 780 krooni (vara maksumus ja 10 000 krooni televiisori all olnud raha) ning et tal on olemas olmetehnika dokumendid, mille ta võib esitada uurija nõudmisel. N. K 07.12.
3. a. avalduse (t.l. 15 - 16) ning tema kui kannatanu ülekuulamise protokolli (tl. 23 - 29) kohaselt jäid korterisse ka Hansa Liisingule kuuluvad pliit ja külmkapp maksumusega kokku 6 852,72 krooni. Süüdistusaktist ei nähtu, kas asjad on üksnes hoiule võetud või kas ja milline osa asjadest on kaduma läinud või süüdlase poolt omastatud. Tõendamiseseme asjaolud on niivõrd ebaselged, et L. Linnu (Lind) käitumist võiks asjaolude selgitamisel kvalifitseerida nii ametiseisundi kuritervitamisena, omavolina, ebaseadusliku eluruumist väljatõstmisena. Asjas puuduvad ka kohased tõendid süüdistatavale võimaliku rahalise karistuse määramise jaoks vajaliku keskmise päevasissetuleku andmetega. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Sama paragrahvi
4. lõike kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Menetlus kriminaalasjas nr 04237601558 on alustatud 19.11.
5. a. Ehkki 17.01.
6. a. Põhja Politseiprefektuuri määrusega menetlus asjas lõpetati, tühistas Riigiprokuratuur 14.04.
7. a. määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise määruse. Seega kestab 19.11.
8. a. alustatud kriminaalmenetlus ja KarS § 44 lg 2 järgi tuleb keskmine päevasissetulek arvutada
9. aastale eelneva perioodi tulumaksuga maksustatud tulust. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl. 52) nähtub aga, et kahtlustatava keskmine päevasissetulek on arvestatud
10. a maksustatud tulu alusel. Sellest teatisest ei nähtu, et päevasissetuleku arvestamisel oleks tehtud mahaarvamisi lähtudes süüdistatava ülalpeetavatest ja/või tema maksevõimet vähendavatest võlgadest, samas ei nähtu 2 asja materjalidest, et süüdistatavalt oleks küsitud tema ülalpeetavate ja võimalike võlakohustuste kohta. Rahvastikuregistri andmetel on süüdistataval alaealine laps. Kuna ebaselged on tõendamiseseme asjaolud ning asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks arvutada süüdistatava keskmist päevasissetulekut, puudub alus käskmenetluse kohaldamiseks tulenevalt KrMS § 251 lg
11. Keeldudes käskmenetluse kohaldamisest, tuleb kohtul KrMS § 253 p 3 alusel kriminaaltoimik tagastada prokuratuurile menetluse jätkamiseks. Kohtunik 3