1-06-6310 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 .oktoobril 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-6310 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Ivi Kesküla, Malle Preimer Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Kriminaalasi V.Ri süüdistuses KarS § 25 lg.2 ja § 201 lg.2 p.1 ning § 209 lg.2 p.1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav V.R Prokurör Heiki Kolk Süüdistatav V.R ik. xxxxxxxxxxx, ehitustööline, eluk. x, varem üheteistkümnel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 8.novembril 2005.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 121; § 201 lg.2 p.1; § 266 lg.1 järgi 4 kuud vangistusega, tingimisi 18 kuulise katseajaga, alates
- veebruarist 2006.a. viibib vahi all Tallinna Vanglas, Kaitsja vandeadvokaat Vaike Eerma RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsus V.Ri suhtes jätta muutmata ja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
- oktoobril 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Lühimenetluse korras tehtud Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsusega tunnistati V.R, enne eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest, süüdi KarS 209 lg.2 p.1 järgi ja karistati, KrMS § 238 lg.2 alusel, 1.a ja 4 kuu vangistusega. Pärast eelmist kohtuotsust toimepandud kuriteo eest tunnistati V. R süüdi Kars § 201 lg.2 p.1 ja § 25 lg.2 järgi ja karistati, KrMS § 328 lg.2 alusel, 8 kuu vangistusega, millist karistust KarS § 65 lg.2 järgi suurendati Viljandi Maakohtu
- novembri 2005.a. otsuse järgi ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 a. vangistust. Ärakandmisele kuuluvaks lõplikuks karistuseks määrati raskem karistus, s.o. 1 a. 4 kuud vangistust. KarS § 209 lg.2 p.1 järgi tunnistati V. R süüdis selles, et tema
- juunil 2005.a., x vallas, x külas, x talus, varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks, andis kannatanule A. T võlakirja V. R nimel 3700 kr. vastuvõtmise kohta. Samuti andis ta
- juulil 2005.a. kannatanule A. T võlakirja 10 000 kr. V. R nimel vastuvõtmise kohta, kuid vastuvõetud rahasummasid kannatanule ei tagastanud, vaid omastas kannatanult saadud raha. KarS § 25 lg.2 ja § 201 lg.2 p.1 järgi tunnistati V. R süüdi selles, et tema,
- veebruaril 2006.a., x asuva hoone juures, saanud oma valdusse kannatanu J. P mobiiltelefoni Nokia, põgenes mobiiltelefoniga selle ebaseaduslikult oma kasuks pööramise eesmärgil. Kuritegu jäi lõpule viimata politseinike sekkumise tõttu. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Apellatsioonis ei vaidlusta süüdistatav V. R oma süüd inkrimineeritud kuritegudes ega neile esimese astme kohtus antud juriidilist kvalifikatsiooni, vaid mõistetud karistust selle liigse ranguse motiivil. Apellandi väitel on ta nõus kannatanule A. T tekitatud kahju täielikult heastama. Kannatanule esitles ta end vale nime all alkoholijoobes oleku tõttu. Vanglate ülekoormatuse olukorras on apellandi pikaajalises vangistuses hoidmine riigile koormav. Lühema karistusaja puhul saaks ta kannatanule kahju varem heastada. Apellant taotleb esimese astme kohtu otsusega mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Ringkonnakohtu istungil süüdistatava V. R ja tema kaitsja , vandeadvokaat V. Eerma toetasid apellatsiooni selle esitatud motiividel. Kaitsja arvamuse kohaselt tuleks süüdistatava poolt lõpliku karistusena ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaega lühendada 8-le kuule vangistusele. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu. Prokuröri arvamuse kohaselt pole apellatsioonis esitatud asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla süüdistatavale mõistetud karistuse õigsuse. Esimese astme kohtu otsus tervikuna kui ka süüdistatava V. R karistuse osas on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu muutmisele. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsioonis esitatud asjaolud pole põhjendatud ja seadusliku Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsuse muutmise alusena arvestatavad. Karistuse mõistmisel on esimese astme kohus juhindunud KarS § 56 sätestatud põhimõtetest ning võtnud arvesse süüdistatava V. R süü suurust, tema poolt toimepandud kuritegude laadi. Süüdistatava V. R karistus kergendava asjaoluna on maakohus arvestanud kuritegude toimepanemise süü tunnistamist ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Õigesti motiveerib esimese astme kohus vangistusega karistamist ning tähtajalise vangistuse pikkust süüdistatava äärmiselt pika karistusregistriga, mis vaieldamatult tõendab, et ükski varasemast, s.o. kohtu poolt mõistetud 11-st karistusest pole senini suutnud süüdistatavat V. R mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Uue kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et isegi kriminaalhooldusega kaasnevad piirangud ei ohja süüdistatavat õiguskuulekalt käituma. Karistused on mõistetud karistusseadustiku sanktsioonide piires ning lühimenetluse kohaselt on neid ühe kolmandiku võrra vähendatud. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide mõistetud karistuse liigsest raskusest. Asjakohatu on süüdistatava V. R poolt ringkonnakohtus esitatud väide, nagu tuleks tema karistust vähendada põhjusel, et see on oluliselt rangem temaga Tallinna Vangla ühes kambris viibivatele isikutele mõistetud karistustest. Karistusõiguse järgi kohtu poolt karistuse mõistmisel pole analoogia kohaldatav. Kohtu poolt mõistetav karistus on alati individualiseeritud KarS
- peatükis sätestatud asjaolusid arvestavalt. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täielikult ringkonnakohtus esitatud prokuröri seisukohaga, samuti esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ning kasutades KrMS § 432 lg.3 p.1 antud õigust ei pea vajalikuks nende kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1, ringkonnakohus jätab Harju Maakohtu
- augusti 2006.a. otsuse süüdistatava V.Ri suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN I. KESKÜLA M. PREIMER