Obsah (4)

§ 199§ 266§ 274§ 275

1-05-1177 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2006 Tartu Kriminaalasja number 1-05-1177 (05265000385) Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõh

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

J.

§ 266lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

J.

§ 274lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

J.

§ 275järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõisteti J. Ivarule üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Põlva Maakohtu 20.05.2005 otsusega mõistetud põhikaristus, s.o 10 kuud vangistust, kaetuks käesoleva otsusega mõistetud liitkaristusega ja mõisteti J. Ivarule liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Põlva Maakohtu 20.05.2005 otsuse järgi J. Ivarul osaliselt ärakantud vangistus ajavahemikul 02.01.-09.03.2006, s.o 2 kuud 7 päeva ning mõisteti J. Ivarule kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 9 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka J. Ivaru eelvangistuses viibitud aeg 02.0503.05.2005 ja 27.10.2005-01.01.2006, s.o 2 kuud 7 päeva ning mõisteti J. Ivarule lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 7 kuud ja 16 päeva vangistust. J. Ivaru vaidlustas apellatsiooni korras otsuse osaliselt, s.o tema süüditunnistamises ja karistamises KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ühes episoodis ning KarS § 424 järgi. Maakohus arutas J. Ivaru süüdistust KarS § 215 lg 2 p 1 järgi ühe episoodina selles, et tema 15.05.2005 kella 20.00 paiku, omastamise eesmärgita kasutas omavoliliselt Rasina külas Mooste vallas Põlvamaal P.L elukohas E.L. kuuluvat kaubikut Toyota Hiace registreerimismärgiga 812ACM ja sõitis sellega Pärnu linna. Maakohus arutas J. Ivaru süüdistust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omades kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, mille eest Lõuna Politseiprefektuur karistas teda 27.10.2004 liiklusseaduse (LS) § 7419 alusel rahatrahviga 18 000 krooni, juhtis 16.05.2005 kella 22.45 ajal, olles alkoholijoobe seisundis, Pärnu linnas Niidupargi tänav 14 juures suunaga Tammiste tee poole mootorsõidukit Toyota Hiace reg. nr 812ACM, rikkudes sellega LS § 20 lg 3 ja liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 nõudeid. 2 J. Ivaru ennast nendes kuritegudes süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on J. Ivaru süü KarS § 215 lg 2 p 1 järgi tõendatud: - süüdistatava J. Ivaru ütlustega, mille kohaselt läks ta 15.05.2005 õhtul P.L. elukohas Mooste vallas asunud kaubikuga Toyota Hiace sõitma. Kellele kaubik kuulus, ta ei teadnud, kuid teadis, et see pidi müüki minema. Ta tahtis seda ära müüa ja sõitis sellega Pärnusse. Keegi otseselt tal kaubikuga sõitma minna ei lubanud. Kellegagi sõitma minekust juttu ei olnud. Võtmed sai ta kaubiku pealt ja sõitis kaubikuga Pärnusse; - tunnistaja A.P. ütlustega, mille kohaselt tuli

1. a. mais ühel õhtul J. Ivaru tema poole kaubikuga. Ta läks J. Ivaruga kaasa sõitma, sõideti ringi ja muuhulgas ka Pärnusse. - asitõendi vaatlusprotokolliga; - liiklusregistri väljatrükiga, millest nähtuvalt kuulub kaubik E.L. ja selle kasutaja on P L. Maakohus leidis, et J. Ivaru süü kaubiku omavolilises kasutamises on tõendamist leidnud. J. Ivaru pole vaidlustanud asjaolu, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas kaubiku võttis ja seda Pärnusse sõiduks kasutas. Süüdistatav kinnitas ka ise, et keegi temale kaubikuga sõitmiseks luba ei andnud. Liiklusregistri andmetest nähtuvalt ei kuulunud kaubik J. Ivarule ja ta isegi ei teadnud, kelle see kuulub. Seega polnud J. Ivarul mingit alust arvata, et tal on õigus kaubikut sõitmiseks kasutada. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on J. Ivaru süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendatud: - süüdistatava J. Ivaru ütlustega, mille kohaselt 16.05.2005 ta küll viibis Pärnus, oli alkoholijoobes ja viibis ka süüdistuses märgitud kaubikus, kuid kinnipidamise hetkel seda ei juhtinud. Kaubik seisis Pärnus Niidupargi tänaval, kui politsei tuli. Sel ajal seisis tema hoopis väljas sõiduki kõrval. Kuna kaubikul oli aku nõrk ja ta käima ei läinud, lükkas tema koos A. P seda mööda tänavat paarkümmend meetrit, ise samal ajal roolist kinni hoides; - tunnistaja M.R. ütlustega, mille kohaselt
2. a. mais patrullides ühel õhtul Pärnus tuli väljakutse juhtimiskeskusest, et Niidupargi tänavalt hakkab sõitma kaubikuga joobes Janeki nimeline juht. M. R jäi kaugemale ootama. Mingil hetkel ilmusid vaatevälja sõiduki tuled ja politseiauto suunas liikus üks sõiduk – heledat värvi Toyota Hiace. Sõiduk liikus umbes 50 meetrit ja jäi siis keset teed seisma. Kõrvalistuja poolne uks oli lahti ja kõrvalistuja lükkas sõidukit. Juhi kohal istus J. Ivaru, kes oli joobes. Kas sõidukil mootor käivitus või mitte, seda tunnistaja ei tea; - tunnistaja A.P. ütlustega, mille kohaselt
3. a. mais ühel päeval sõitis ta koos J. Ivaruga kaubikuga Pärnusse. Nad seisid Pärnu linnas umbes tunni ja tarvitasid seal alkoholi. Siis tuli politsei. Sel hetkel kaubik seisis, tema ja J. Ivaru mõlemad olid kaubiku kõrval; - protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta, millest nähtuvalt on J. Ivarul 16.05.2005 kella 22.45 ajal Pärnus Niidupargi tn 14 kindlaks tehtud alkoholijoove; - Lõuna Politseiprefektuuri Põlva politseijaoskonna patrulltalituse vanemkonstaabli 27.10.2004 otsusega, millega on J. Ivarut karistatud LS § 7419 alusel rahatrahviga 300 trahviühiku ulatuses, s.o 18 000 krooni selle eest, et tema 08.10.2004 juhtis Põlvas mootorsõidukit alkoholijoobes ja omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Maakohus leidis, et J. Ivaru juhtis 16.05.2005 kella 22.45 ajal Pärnu linnas Niidupargi tänaval mootorsõidukit, s.o kaubikut Toyota Hiace reg nr 812ACM, olles alkoholijoobes. J. Ivaru ei ole vaidlustanud seda, et ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas viibis ja oli ka alkoholi tarvitanud. J. Ivaru enda ja tunnistaja M. R ütlustega on tõendatud, et 16.05.2005 kella 22.45 ajal kaubik Toyota Hiace Pärnus Niidupargi tänaval liikus vähemalt paarkümmend meetrit. J. Ivaru ja tunnistaja M. R ütlustega on ümber lükatud tunnistaja A. P ütlused, et kaubik üldse ei liikunud ja oli seisnud ühel kohal. Kuna kaubik liikus linna tänaval, osales sõiduk liikluses ja liikluseks ettenähtud alal. LS § 12 lg 2 kohaselt on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. LS § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit. Asjaolu, et Niidupargi tänaval liikumise ajal kaubikul, mida 3 J. Ivaru kinnitusel tema ja A. P küljelt lükkasid, mootor ei töötanud, ei muuda seda sõidukit veel mootorsõidukiks mitteolevaks. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-146-03 asunud seisukohale, et juhtimisena on käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Seega käsitleb liikluseeskiri teatud juhtudel mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine. Seega on J. Ivaru tegevus – kaubiku teel hoidmiseks ta roolis seda – vaadeldav mootorsõiduki juhtimisena. Ka oli J. Ivaru pannud põlema sõiduki tuled, mis on tõendatud tunnistaja M. R ütlustega, mille kohaselt kaubikul esituled põlesid. J. Ivaru joobeseisund on kindlaks tehtud joobeseisundi tuvastamise protokolliga. Seega rikkus J. Ivaru LS § 20 lg 3 nõudeid, mille kohaselt juht ei või olla joobeseisundis. Karistuse mõistmisel arvestas kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. J. Ivaru käitumises on karistust kergendavaks asjaoluks see, et J. Ivaru oma viimases sõnas avaldas süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud J. Ivaru käitumises puudusid. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu J. Ivaru esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt, s.o tema süüditunnistamises KarS § 215 lg 2 p 1 järgi - kaubiku omavolilise kasutamise episoodis – ja kvalifitseerida see episood varguse katsena. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes joobes olekus kaubiku juhtimises Pärnu linnas, palub ta teha õigeksmõistev otsus. Apellatsiooni kohaselt konfiskeeris politsei kaubiku, mistõttu jäi vargus katse staadiumisse ning selles osas tuleks karistust kergendada. Apellant leiab, et ebaõige on tema süüditunnistamine KarS § 424 järgi. Apellandi väidete kohaselt ei ole tema kaubiku roolis olnud ega seda süüdistuses näidatud ajal juhtinud. Ta vaid lükkas kaubikut mööda tänavat paarkümmend meetrit edasi, kuna kaubiku mootor oli seiskunud. Seega ei saa antud tegu nimetada mootorsõiduki juhtimiseks. Kui ta selles kuriteos õigeks mõistetakse, siis palub ta vähendada ka kuritegude kogumi eest mõistetud karistust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p
4. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi sisulisi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt ühes kuriteoepisoodis ümberkvalifitseerimist ning KarS § 424 järgi õigeksmõistmist. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei ole esitatud mingeid selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu järelduste ümberhindamist. Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse nimelt nendele tõenditele (III kd lk 165-166). Seejuures on otsuses antud hinnang kaitsja taotlustele, mis esitati kohtulikes vaidlustes KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas (III kd lk 161). Samu taotlusi KarS § 424 osas korratakse ka apellatsioonis (III kd lk 191), kus 4 leitakse, et mittetöötava mootoriga kaubiku lükkamine ei ole selle juhtimine. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud. Ringkonnakohus ei nõustu nende väidetega. Vastuseks apellatsioonis toodud väidetele tõendite hindamise kohta ringkonnakohus märgib järgmist: KrMS § 63 lg 1 annab tõendite loetelu ja lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja lg 2 sätestab, et kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. KrMS § 60 lg 1 kohaselt kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Seega on kohtu otsustada, mida ta lisaks seaduses sätestatud tõendite loetelule veel loeb tõenditeks, kuidas ta neid hindab ja kas loeb konkreetse tõendiga midagi tõendatuks või ei. Maakohus on leidnud (III kd lk 166), et kuna kaubik liikus linna tänaval, siis sõiduk osales liikluses liikluseks ettenähtud alal. Asjaolu, et tänaval liikumise ajal kaubikul, mida J. Ivaru ja A. P lükkasid, mootor ei töötanud, ei muuda seda sõidukit veel mootorsõidukiks mitteolevaks. Maakohus on viidanud Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-146-03, mille kohaselt juhtimisena on käsitletav juhi tegevus sõiduki kulgemise suunamisel. Maakohus leidis, et J. Ivaru tegevus, kes kaubiku teel hoidmiseks roolis seda, on vaadeldav mootorsõiduki juhtimisena. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, sest need vastavad faktilistele asjaoludele. Nii nähtub J. Ivaru poolt maakohtus antud ütlustest (III kd lk 159), et ta oli maas kaubiku kõrval, lükkas seda umbes 20 meetrit ja lükkamise ajal ühe käega hoidis roolist kinni. Tunnistaja M. R ütlustest nähtub (III kd lk 158 pöördel), et sõiduk liikus neile, so politseinikele, vastu ja kui nad sõiduki juurde jõudsid, siis see oli keset teed ja seisis. Seisva auto roolis istus J. Ivaru, teine mees, so A. P, oli väljas ja oma sõnade kohaselt oli eelnevalt autot lükanud. Tunnistaja A. P on kinnitanud (III kd lk 157 pöördel), et tema oli bussi kõrval kui politsei kaubiku juurde tuli. Küsimusele, kes vahetult oli seda kaubikut enne peatamist juhtinud, on A. P vastanud: „Janek.“ Eeltoodu näitab, et J. Ivaru suunas kaubiku kulgemist, st juhtis seda Pärnu linnas Niidupargi tänaval, enne kui ta politseitöötajate poolt kinni peeti. Ringkonnakohus leiab, et sõiduki juhtimine tähendab isiku otsest tegevust sõiduki juhtimisel ehk sõiduki liikumisprotsessi otsest mõjutamist sõiduki juhtimisorganite kaudu. Kindlasti tuleb lugeda juhtimiseks sõiduki rooliseadme pööramise kaudu liikuva sõiduki liikumissuuna muutmist. Seejuures ei ole oluline, et isik peab istuma juhiistmel, oluline on, et isik juhib sõidukit. Antud juhul oli J. Ivaru sõidukist väljas, lükkas seda ja samaaegselt ka roolis, st suunas liikumist. Kuna J. Ivaru omas kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, antud juhul tuvastati tal jällegi joove, siis on ta õigustatult võetud kriminaalvastutusele KarS § 424 järgi. Maakohus on põhjendanud (III kd lk 165), miks J. Ivaru pani E. L kuuluva kaubiku omavolilise kasutamisega toime KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuigi J. Ivaru maakohtus väitis (III kd lk 109 pöördel), et ta läks seda kaubikut Pärnusse müüma, on maakohus lähtunud sellest, et keegi talle kaubiku võtmiseks ja sellega sõitmiseks luba ei andnud. Kaubiku omastamise eesmärki J. Ivarul maakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ja leiab, et J. Ivaru väide, et tal oli tahtlus kaubik varastada ja seejärel maha müüa, ei vasta faktilistele asjaoludele ja objektiivselt toimunud tegevusele. J. Ivaru eeluurimisel kahtlustatavana ülekuulamistel on ennast süüdi tunnistanud kaubiku omavolilises ajutises kasutamises omastamise eesmärgita ning ei ole midagi rääkinud kaubiku mahamüümise plaanist, juttu on vaid sellega 15.05.2005 õhtul ja 16.
5. hommikul Põlvamaal ringisõitmisest ning seejärel otsustati koos A. P, et sõidetakse Pärnusse tüdrukute juurde, mida ka tehti (II kd lk 40 ja 81-82). Tunnistaja A. P on kinnitanud (III kd lk 157 pöördel), et 5 nad lihtsalt sõitsid selle kaubikuga ringi. Ringkonnakohtus J. Ivaru väitis, et ta kaubiku mahamüümise plaanist A. P sellepärast ei rääkinud, et teda mitte kaasosaliseks teha. Maakohtus J. Ivaru on väitnud (III kd lk 109 pöördel), et ta lehekuulutuse järgi teadis, et kaubik pidi müüki minema. Teda keegi ei volitanud kaubikut müüma, ta omaalgatuslikult sõitis seda Pärnusse müüma. Detailsemaid ütlusi kaubiku väidetava müügi toimumise asjaolude kohta ta maakohtus pole välja toonud. Need toob ta esmakordselt välja alles apellatsioonis. Ta väidab, et oli Kuldsest Börsist võtnud ostja telefoninumbri ning oli kokku leppinud hinnas ja kokkusaamise osas. Tehing jäi tegemata, kuna politsei võttis kaubiku ära. Veel detailsemaks muutusid J. Ivaru ütlused ringkonnakohtus. Nüüd ta selgitas, et pidi ostjaga kohtuma Pärnu autobussijaamas 16.05.2005 kella 23.00-23.30 vahel. Ost-müük pidi toimuma nö „mustalt“, sest ta olevat ostjale öelnud, et tal kaubiku dokumente pole. Ostja olevat sellele vaatamata nõus olnud kaubiku 7000 krooni eest tagavaraosadeks ära ostma. Ringkonnakohus leiab, et selline järkjärgult ütluste detailsemaks muutumine on ennastõigustav paljasõnaline väide ning see ei ole kooskõlas kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. J. Ivaru ütluste kohaselt (II kd lk 82) Pärnus läksid nad Niidupargi 14 ühiselamusse, kus oli tema pruut. J. Ivaru oli väsinud ja läks magama. Paar tundi sai ta magada, kuid öösel ühiselamus võõrad ei tohi olla ja komandant ajas nad välja. Nad läksid kaubiku juurde. J. Ivaru oli teadlik, et kaubiku aku on tühi ja auto ei käivitu. Nad hakkasid autot lükkama ja siis politsei pidas nad kinni. Kinni peeti ta 16.05.2005 kell 22.45 Pärnus Niidupargi tänaval liikumisel Tammiste tee suunas (II kd lk 61). Eeltoodu näitab, et objektiivselt ei olnud J. Ivarul võimalik ostjaga Pärnu autobussijaamas kokkulepitud kellaajal kohtuda, sest tegelikult ta magas ühiselamus ja oleks edasi maganud, kuid komandandi sekkumise tõttu pidi sealt lahkuma. Kuna nad ühiselamust välja aeti, siis läksid nad ühiselamu juures seisva kaubiku juurde. Kaubikuga sõita aga ei saanud, sest J. Ivaru oli teadlik, et kaubiku aku on tühi. Seega ei olnud võimalik kaubikut väidetavale ostjale toimetada. Ringkonnakohus leiab, et J. Ivaru käitumises puuduvad kaubiku omastamise eesmärki kinnitavad tõsikindlad tunnused. Ta ei teinud mingeid reaalseid ettevalmistusi kaubiku müümiseks. J. Ivaru väited kellegi tundmatu isikuga kaubiku ost-müügi asjaolude kokkuleppimise kohta on paljasõnalised. Need on esitatud alles ringkonnakohtus ja puuduvad põhjendused, miks neid ei esitatud maakohtus. Seega on rikutud KrMS §-s 321 lg 6 toodud nõuet, et apellant võib apellatsioonis tugineda esimese astme kohtus uurimata jäetud tõenditele ainult siis, kui ta nende esimese astme kohtus esitamata jätmist põhjendab. Mati Kartau Tiit Lõhmus 6 Aarne Sarjas