1-06-12597\2

Kriminaalasi nr. 1 – 06 - 12597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2006 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Kadi Ruus kaitsja: Leelo Viil osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas Jussi Kendra eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, varem kriminaalkorras karistatud 1.03.03.2005 a. Jõgeva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks. 2.31.10.2005 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329 järgi rahalise karistusega 150 miinimumpäevamäära s.o. 7500 krooni süüdistusasja KarS § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: Jussi Kendra on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta olles 03.03.2005 a. Jõgeva Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 eest tingimisi vangistusega 4 kuud katseajaga 1 a. 6 k. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 a., uuesti juhtis 14.10.2005 a. kella 18.20 ajal Tallinnas ristmikul mootorsõidukit, omamata selleks juhtimise õigust, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust; samuti tema uuesti juhtis 31.10.2005 a. kell 12.55 Pärnu Maakonnas mootorsõidukit, omamata selleks juhtimise õigust, millega ta ei täitnud tahtlikult täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega Jussi Kendra hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistusest, pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise s.o. KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav Jussi Kendra tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Lisab, et Pärnu Maakohtusse sõitmine juhtimisõiguseta tekkis asjaolude sunnil, sest autot lubanud isik ütles sõidust lahti ja aja nappuse tõttu pidi ise juhtima sõidukit. Käesoleval ajal autot tal enam ei ole. Kahetseb juhtunut. Mõistetud rahalistest karistustest tasub kohtutäituri kaudu. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatava süü on peale tema enda ütluste veel leidnud tõendamist väärteomenetluse lõpetamise määruse, väärteoprotokolliga / t.l. 2, 4, 29, 30 / Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistatust, iseseisva töökoha ja sissetuleku olemasolu, puhtsüdamlikku kahetsust, kohus leiab, et teda tuleb karistada rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg.
2. p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada Jussi Kendra KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 240 miinimumpäevamäära s.o. 12000 ( kaksteist tuhat ) krooni Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 160 miinimumpäevamäära s.o. 8000 ( kaheksa tuhat ) krooni 2 Välja mõista Jussi Kendralt sundraha 4500 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista Jussi Kendralt kaitsjatasu 1221.30 krooni Rahaline karistus kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 4100064939, sundraha ja kaitsjatasu kanda samale arveldusarvele viitenumbriga 2800049777 4 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellastioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik / allkiri /