1-06-9917\1

(06231400677)Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi Lauri Liivanurme süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav Lauri Liivanurm EV kodanik, keskharidus, töökoht: ajutiselt lepingu alusel, Varasem karistatus: Tallinna Linnakohtu 25.08.2005 otsusega KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks Väärteokorras karistatud 20 korral Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. Lauri Liivanurm süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 420 (nelisada kakskümmend) miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 21 000 (kakskümmend üks tuhat) krooni.
2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 280 (kakssada kaheksakümmend) miinimumpäevamäära, so 14 000 (neliteist tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga
4. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades 10 kuu jooksul 1400 krooni kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 15ndast kuupäevast.
5. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada Lauri Liivanurme suhtes lisakaristust, võttes Lauri Liivanurmelt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 8 (kaheksa) kuud.
6. Lauri Liivanurmelt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
8. Lauri Liivanurmelt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1831 (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend üks) krooni ja 95 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga
10. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
12. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Lauri Liivanurme süüdistatakse selles, et tema, olles 25.08.2005 karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks 01.06.2005 mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 04.06.2006 kella 17.50 ajal Tallinnas juhtis mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Seega Lauri Liivanurm pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Lauri Liivanurm seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Selgitas, et enam ei ole alkoholiga seotult õiguserikkumisi toime pannud, samuti ei ole rikkunud liikluseeskirja. On aru saanud toimepandust ja kavatseb elada teistsugust elu, saavutamaks seatud eesmärke. Arvestades võimalusega asuda kandma reaalset vangistust, lahkus endisest töökohast ning töötab hetkel mitteametlikult. Elab koos kõrges vanuses vanavanematega, kes vajavad tuge ja abi. Võimalusel tasuks ära rahalise karistuse kui oleks võimalik et vangistus jäetakse kohaldamata. tööl olles oleks suuteline selle ja ka eelmised mõned tasumata jäänud rahatrahvid kiiresti ära tasuma. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • Koopia Tallinna Linnakohtu 25.08.2005 otsusest L.Liivanurme karistamises KarS § 424 järgi vangistusega 3 kuud, milline karistus tema suhtes KarS § 74 lg 1, 3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga kohaldamata jäeti. Lisakaristusena võeti L.Liivanurmelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. ( (t/l 4-5) • 04.06.2006 koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtuvalt on L.Liivanurm kirjutanud, et sõitis joobnud olekus et auto ära panna, kuid tuli politsei. Kuna on kuller, siis palub juhtimisõigust mitte ära võtta. (t/l 7) • 04.06.2006 koostatud tunnistaja T. P ülekuulamisprotokollist nähtuvalt märkas tunnistaja 04.06.2006 kella 17.50 ajal maja juures sõitmas autot. Sõiduk peatati maja juures ja sõidukit juhtis Lauri Liivanurm, kes oli silmnähtavalt joobes. (t/l 8) • • • 04.06.2006 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga nähtub, et kella 18.18 ajal tuvastati L.Liivanurmel alkoholijoove. (t/l 9) Teatisest keskmise päevasissetuleku suuruse kohta nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on 188 krooni. (t/l 20) 08.06.2006 koostatud kahtlustatava Lauri Liivanurme ülekuulamise protokollist nähtuvalt kahtlustatav seletas, et tarvitas eelmisel ööl alkoholi ning heitis magama. Hommikul tundis end normaalselt ja kuna trollid olid täis, otsustas sõita autoga kohtuma sõpradega. Seal jõi kella 15.00 ajal 0,6 liitrit õlut ja arvas, et kahe tunniga on see organismist väljunud ning kella 17.30 ajal otsustas autot juhtima hakata, et sõbrad ära viia. nägi, et politsei lülitas sisse vilkurid.. Puhudes alkomeetrisse näitas alkomeeter. Nõustus näiduga. (t/l 21-22) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud Lauri Liivanurme süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja kohtuotsust, tunnistaja T. P ütlusi, asub seisukohale, et süüdistatava Lauri Liivanurme süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Lauri Liivanurme varem karistatud KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, pannes uue kuriteo toime kohtu poolt määratud katseajal. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise eest vangistusega, milline jäeti tema suhtes tingimisi kohaldamata. Peale selle on teda korduvalt karistatud Alkoholiseaduse § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise eest. Suur osa arvukatest rahatrahvidest on tasutud, suure osa suhtes on alustatud ka täitemenetlust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava päevasissetulek suhteliselt suur. Kohtuistungil selgitas süüdistatav aga seda, et käesoleval ajal ta sissetulek nii suur ei ole. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatavat on varem karistatud isiku vabadust piirava karistusega ja see on täitmisele pööramata jäetud ning väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud rahatrahvidega, millised on suures osas tasutud, siis asub kohus seisukohale, et selgi korral võib süüdistatava suhtes kohaldada rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval on sissetulek olemas. Rahalise karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et kuriteo toimepanemise eest mõistetav karistus ei saa olla võrdne ega väiksem samalaadse väärteo toimepanemise eest mõistetava karistuse ülemmääraga, vaid peab seda ületama, kuivõrd kuriteo toimepanemine on oluliselt ohtlikum väärteo toimepanemisest, sest kuriteokoosseis sisaldab endas koosseisulise asjaoluna varasemat karistamist samalaadse teo eest. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest saab järeldada, et süüdistatav on seega toime pannud juba kolmanda samalaadse teo, näidates oma käitumisega seda, et varasemad karistused, so rahatrahv ja vangistus, milline jäeti tingimisi kohaldamata, ei ole oma eesmärki saavutanud, so ei ole sundinud isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest isegi ähvardava vangistuse hirmus. Sellest tulenevalt saab järeldada, et senised karistused on olnud liialt leebed. Kriminaaltoimikus süüdistatava sissetuleku kohta kogutud andmed annaksid kohtule aluse võtta rahalise karistuse arvestamisel aluseks rahalise karistuse päevamäärana 188 krooni päevamäär, kuid kriminaaltoimikus sisalduvad andmed ei kajasta süüdistatava majanduslikku olukorda käesoleval ajal ning hetkel on tema sissetulek väiksem. Seetõttu peab kohus vajalikuks arvestada rahalise karistuse päevamäärana miinimumpäevamäära, so 50 krooni päevamäär. Kohus leiab, et rahaline karistus tuleb määrata ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuivõrd vaatamata eelnevatele karistustele on süüdistatav jätkanud samalaadsete süütegude toimepanemist. Kuigi süüdistataval võib juhtimisõiguse olemasolu seoses tööalaste ülesannete täitmisega vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele, samuti süüdistatava järjekindlusele samalaadsete süütegude toimepanemisel ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastati kuriteo toimepanemisel keskmine alkoholijoove, mistõttu ei pea kohus võimalikuks määrata lisakaristust sanktsiooni alammääras või selle lähedasena. Märt Toming kohtunik