4-06-2938\1

4-06-2938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-06-2938 Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Väärteoasi Niina Motõgullina kaebus AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja Sirje Raadiku 14.06.2006 koostatud otsusele Niina Motõgullina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni. Kohtuvälise menetleja esindaja: Paavo Paal Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Niina Motõgullina (Motygullina) RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Niina Motõgullina kaebus AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 14.06.2006 koostatud otsusele Niina Motõgullina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni.
4. Tühistada AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 14.06.2006 koostatud otsus Niina Motõgullina karistamises Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni, määratud karistuse määra osas.
5. Teha uus otsus ja määrata Niina Motõgullinale Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, so 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni.
6. Määratud rahatrahv 180 (ükssada kaheksakümmend) krooni tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul, so 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, AS Falck Eesti arvelduskontole nr 221021643050 Hansapangas viitenumbriga
7. Kohtuotsus pööratakse täitmisele kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ja otsuse kohtus tutvumiseks kättesaamise päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 12.10.
8. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: AS Falck Eesti avalike teenuste divisjoni linnatranspordi teenindaja S. R 14.06.2006 koostatud otsusega karistati Niina Motõgullinat Ühistranspordiseaduse § 547 lg 1 järgi rahatrahviga 8 trahviühiku ulatuses, so 480 krooni selles, et menetlusalune isik 29.05.2006 kella 17.12 ajal sõitis trammis liinil nr 1 sõiduõigust tõendava dokumendita. Otsusele esitas Niina Motõgullina kaebuse, leides, et rahatrahvi määr on põhjendamatult suur. 21.05.2006 varastati tal trammis rahakott koos pangakaardi, PIN-koodide ja sõidutalongide ning sularahaga. Pangakontolt oli välja võetud kogu raha, mistõttu ei olnud tal ka võimalik osta kuupiletit kuni järgmise palgani 12.06.
9. Ta ei ole varem sõidukorda rikkunud ja oli olukorras, kus ei saanud talonge osta raha puudumise tõttu. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning selgitas, et tal varastati ära kogu raha ning tal ei olnud 22 päeva millestki elada. On nõus sellega, et pani teo toime, kuid tal ei olnud muid võimalusi. Kui ei ole võimalik karistusotsust tühistada, siis võiks trahvisummat vähendada. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebajat ei ole varem taolise väärteo toimepanemise eest karistatud. Arvestades kaebaja suhtes toime pandud varavastase kuriteoga ja sellest tingitud raske majandusliku olukorraga väärteo toimepanemise ajal ei ole kohtuväline menetleja karistusmäära vkergendamise vastu. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas kaebaja lisatud teatisega kriminaalmenetluse alustamise kohta, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Esitatud kaebuses on põhjendatud asjaolusid, mille tõttu sõitis kaebaja ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita, kuid neid põhjendusi saab võtta kui vabandusi ja õigustusi väärteo toimepanemisel. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja 29.05.2005 sõiduõigust tõendava dokumendita sõites teadlik sellest, et kaheksa päeva varem oli temalt varastatud rahakott ning tema pangaarvelt võetud raha, seejuures oli ta teadlik ka sellest, et ühistranspordi kasutamise eest tuleb tasuda. Sellele vaatamata pidas ta vajalikuks kasutada ühistransporti olukorras, kus tal puudus võimalus ühistranspordi kasutamise eest tasuda. Kaebaja käitumisest saab järeldada seda, et ta soovis teadlikult kasutada ühistransporti tasuta ja jätta sõidu eest tahtlikult tasumata, seega soovis ta sisuliselt varastada ühistranspordi teenuse pakkujalt, põhjendades seda sellega, et temalt oli varastatud. Kohus leiab, et taolist põhjendust ei saa lugeda tõsiseltvõetavana, kuivõrd kaebajal puudus igasugune alus ja põhjendus teha vargusest tekkinud kahju osas tasaarveldust ühistranspordi teenuse pakkuja arvelt, kuivõrd ühistranspordi teenuse pakkuja ei olnud kaebajale varalist kahju tekitanud. Juhul, kui ühistranspordi kasutamise eest tasumiseks puuduvad vahendid, siis õiguskuulekas isik hoidub ühistranspordi kasutamisest ja sellega ka väärteo toimepanemisest. Käesoleval juhul aga kaebaja seda ei teinud. Senise kohtupraktika kohaselt määratakse karistus keskmises määras kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eelnimetatud asjaolude ilmnemisel vastavalt siis 2 kas vähendatakse või suurendatakse määratavat karistust. Kaebajale inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 10 trahviühikut, so kuni 600 krooni. Kaebajale on määratud karistus 8 trahviühiku ulatuses, so ettenähtud sanktsiooni keskmist määra oluliselt ületavana. Kohtuvälise menetleja andmetel ei ole menetlusalust isikut varem samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud ning võiks järeldada, et väärteo toimepanemine on menetlusaluse isiku elus juhuslik õiguserikkumine ja tegemist ei ole süstemaatilise õiguserikkujaga, millised asjaolud võiks tingida karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Samas asub kohus seisukohale, et inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist massiliselt toime pandava väärteoliigiga ning kaebaja seletustest nähtuvalt oli kaebaja teadlik sellest, et ta asub ühistranspordi teenust kasutama, jättes selle eest teadlikult tasumata. Sellisest käitumisest saab teha järelduse, et tegu on toime pandud kavatsetusega, st süüdlane seab eesmärgiks sõitmise sõiduõigust tõendava dokumendita ja teab, et selline tagajärg saabub. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus süüdlane alles ühistranspordis avastab, et sõiduõigust tõendava dokumendi olemasolus veendumine oli ekslik ning kas talongid on otsas või on elektrooniline pilet aegunud ja raha jäänud üle kandmata. Seejuures aga oli aga kaebaja puhul tegemist olukorraga, kus kaebajal puudusid üldse rahalised vahendid kolme nädala jooksul seetõttu, et kõik tema rahalised vahendid oli varastatud. Arvestades kaebaja suhtes toime pandud varavastast kuritegu ja sellest tingitud raskeks kujunenud majanduslikku olukorda leiab kohus, et kaebajale määratud rahatrahvi määra võib vähendada ettenähtud sanktsiooni miinimumini. Märt Toming kohtunik 3