Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. oktoober 2006.a Haapsalus Väärteoasja number 4-06-175 Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Istungisekretär

§ 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 10 500 krooni s.o 175 trahviühikut ning Lääne PP Haapsalu PJ juhtivkonstaabel S. Siht 27.12.2005 otsusele väärteoasjas nr 2570,05,003133, millega karistati I. Klimov’it

§ 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 15 600 krooni s.o 260 trahviühikut ja

§ 7419lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

Menetlusosalised Kaebuse esitaja - Igor Klimov, IK *, elukoht *, * Kaitsja – vandeadvokaadi vanemabi Arina Liskmann-Getsu, Liivalaia 24 Tallinn 10118 Kohtuväline menetleja - Lääne PP Haapsalu PJ, asukoht Lossiplats 4 Haapsalu, esindaja juhtivkonstaabel Sulev Siht RESOLUTSIOON

1. Tühistada Lääne PP Haapsalu PJ juhtivkonstaabel S. Siht 27.12.2005 otsus väärteoasjas nr 2570,05,
3. Tühistada Lääne PP Haapsalu PJ juhtivkonstaabel S. Siht 27.12.2005 otsus väärteoasjas nr 2570,05,
5. Teha VTMS § 132 p 2 alusel uus otsus.
6. Süüdi tunnistada Igor Klimov mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis s.o

§ 7419

ettenähtud väärteos ja karistada Igor Klimov’it

§ 7419

alusel rahatrahviga 18 000 (kaheksateist tuhat krooni) s.o 300 (kolmsada) trahviühikut. 2 4-06-175 Ärakiri Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas 10220035024012, viitenumber 2570050031330065. 5.

§ 7419

lg 2 alusel võtta Igor Klimov’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.

1. Välja mõista Igor Klimov’ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu – tunnistaja sõidutasu 450 (nelisada viiskümmend) krooni /tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034800017 SEB Eesti Ühispank, arveldusarve nr 221023778606 Hansapank, viitenumber
2. Maksekorralduse selgitusse kirjutada – Haapsalu kohtumaja, otsus nr 4-06-175, kohtukulu/.
3. Välja mõista Igor Klimov’ilt käekirjaekspertiisi tasu (akt nr DK-0223-06/3612 11.07.2006) 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni /tasuda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800045917/. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. KAEVATAVAD OTSUSED 1) Lääne PP Haapsalu PJ juhtivkonstaabel S. Siht 27.12.2005 väärteootsuse nr 2570,05,003131 kohaselt 06.12.2005 kell 03.00 Ridala vallas, Lääne maakonnas, Tallinna maanteel Stokkeri kaupluse ees suunaga Tallinna poole, juhtis Igor Klimov mootorsõidukit alkoholijoobes. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 alusel. Otsuse kohaselt karistust raskendavad asjaolud puuduvad ja karistust kergendavaks asjaoluks on, et menetlusalune isik kahetseb toimepandud väärtegu. Otsuses leitakse, et juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, ohustades sellega nii kaasliiklejate, kui ka iseenda elu ja tervist. Võttes arvesse ülaltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1 on määratud Igor Klimov’ile LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o 10 500 krooni. 2) Lääne PP Haapsalu PJ juhtivkonstaabel S. Siht 27.12.2005 väärteootsuse nr 2570,05,003133 kohaselt 06.12.2005 kell 05.15 Ridala vallas, Lääne maakonnas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee
4. kilomeetril liikudes Taebla suunas, juhtis Igor Klimov mootorsõidukit kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0.1 mg või rohkem. Otsuses leitakse, et väärteo toimepanek on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendiga). Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Otsuses leitakse, et menetlusalune isik rikkus LE § 76 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1 alusel. Otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuses leitakse, et juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes, pani menetlusalune isik toime ühiskonnaohtliku teo, ohustades sellega nii kaasliiklejate, kui ka iseenda elu ja tervist. Karistuse määramisel on arvestatud menetlusaluse isiku varasemaid rikkumisi, mille eest määratud karistused ei ole saavutanud oma eesmärki, kuna isik jätkab õigusrikkumiste toimepanekut. 3 4-06-175 Ärakiri Võttes arvesse ülaltoodut ning lähtudes KarS § 56 lõikest 1 on määratud Igor Klimov’ile LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 175 trahviühiku ulatuses, s.o 10 500 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. KAEBUS 10.01.2006 saabus Pärnu Maakohtusse Igor Klimov’i kaebus eelnimetatud otsustele, mis oli alljärgneva sisuga.
5. detsembril 2005.a vahemikus kell 03.00-05.15 koostati I. Klimov’ile kaks väärteoprotokolli, millega seotud asjaolude peale I. Klimov esitas
6. detsembril 2005.a kohalikku politseijaoskonda kaebuse (tl 5-17) väärteoprotokollide tühistamiseks. Nimetatud kaebusele pole 09.01.2006 seisuga politseijaoskonnast vastust tulnud. Samal kuupäeval saatis I. Klimov avalduse ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri kriminaalasja algatamiseks võimu liialduse või võimu kuritarvitamise tunnustel. Vastavalt VTMS §-le 77 lg 1 lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse kättesaamisest alates 5 päeva jooksul kirjalikus menetluses. Kuna I. Klimov pole mingisugust vastust saanud, siis on ta seisukohal, et tema kaebus on jäänud tähelepanuta vaatamata asjaolule, et kehtiva seadusandluse alusel on ametnikule kehtestatud kaebuse läbivaatamiseks ja vastuse edastamiseks vastav tähtaeg. Eriti küüniline on sealjuures asjaolu, et väärteootsuses konstateeritakse, et vastulauset pole menetlusalune isik esitanud. Kohtule esitatud kaebusele on lisatud kviitung tähitud kirja saatmisest Lääne Politseiprefektuuri Haapsalu politseijaoskonna aadressil ülemkomissar Valter Pärna nimele. I. Klimov väidab, et talle koostatud protokollid ja nende alusel tehtud otsused on inimlikult mõistetamatud ja juriidiliselt õigustühised, kuna tema tegudes 06.12.2005 puudub väärteo koosseis. Tol õhtul puudus I. Klimov’il igasugune motiiv väärteo toimepanemiseks ja purjus peaga mootorsõiduki juhtimiseks, sest temaga koos oli tema abikaasa, kes oli nn kaine autojuht, kellel oli kaasas juhiluba ja kes on kantud kõnealuse sõiduki tehnilisse passi. Teine ränk inimõiguste rikkumine seisnes selles, et I. Klimov’ile ei tagatud tõlki, kuigi EV Põhiseaduse § 21 kohaselt teatatakse igaühele, kellelt on võetud vabadus, viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused. Sama seisukohta on edasi arendatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 161 lg 4, mille kohaselt on tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming tema puudumise tõttu õigustühine. VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi ja kui VTMS-is ei ole sätestatud teisiti. VTMS § 24 kohaselt osalevad ekspert ja tõlk väärteomenetluses ja nad taanduvad või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. VTMS § 20 kohaselt võib menetlusalusel isikul ja süüdlasel olla kaitsja, kelleks on advokaat või menetleja loal muu õigusteadmistega isik. I. Klimov’ile aga ei tutvustatud tema õigusi ega selgitatud, et tal on õigus menetlusse kaasata nii tõlk kui kaitsja. Selle kohta, et kõik õigused jäid tutvustamata, annab kinnitust asjaolu, et protokollidel puudub I. Klimov’i allkiri õiguste tutvustamise kohta. Kuna kõik 06.12.2005.a öösel toimunu on niivõrd mõistetamatu nii I. Klimov’i kui temaga kaasas olnud abikaasa jaoks, siis ei ole kaebuse esitaja algusest peale andnud ühtegi allkirja ega olnud nõus ühegi protseduuriga, mida tema suhtes teostati. Sealhulgas ei mõista I. Klimov, miks oli teda vaja arestimajas üle kolme tunni kinni pidada. Lääne PP Haapsalu PJ 27.12.2005 väärteootsused nr 2570,05,11331 ja 2570,05,003133 palub I. Klimov tühistada alljärgnevatel põhjustel: 1) 06.12.2005 kell 03.00 peeti ta politseiametnike poolt kinni tema sõiduauto käivitamisel, mitte sõiduauto alkoholijoobes juhtimisel. I. Klimov andis endale aru, et on alkoholijoobes ja seda asjaolu ta ka ei vaidlusta. Sõiduauto juhtimiseks oli temaga kaasas abikaasa, kes omab kehtivaid juhilube ja sõiduki juhtimisõigust ning ei olnud sellel eesmärgil tilkagi alkoholi tarvitanud. 4 4-06-175 Ärakiri 2) Vaatamata asjaolule, et I. Klimov esitas politseiametnikele oma juhiload tema isiku kindlakstegemiseks, pidas politsei teda alusetult kinni arestimaja kambris kella 5.30-st kuni 9.00-ni (Riigikohtu
7. mai 2001.a määrus nr 3-1-1-55-01). 3) Lisaks alusetule kinnipidamisele rakendati I. Klimov’i suhtes ka käeraudu, kuigi mingit vastupanu ta ei osutanud. 4) Kõiki toiminguid antud väärteomenetluses I. Klimov’i suhtes teostati ilma tõlgi osavõtuta ja eesti keeles, mida ta ei valda, kuna emakeel on vene keel ja seetõttu ei olnud tal ennast võimalik vastavalt seadusele kaitsta. Kindluse mõttes loobus I. Klimov allkirjade andmisest, kuna temaga suheldi eesti keeles ja talle ei tõlgitud, kuhu ja milleks tema allkirja nõutakse. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT KAEBUSE OSAS Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 25/ on seisukohal, et I. Klimov’i kaebuses esitatud väited ei ole tõesed. I. Klimov’i 15.12.2005.a koostatud kaebus laekus 16.12.2005.a nii Haapsalu politseijaoskonda kui ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri Haapsalu prokuröridele. Kuna kaebuses olid esitatud tõsised süüdistused politseiametnike vastu, edastas prokuröri abi Agnes Ollema kaebuse Lääne Politseiprefektuurile seisukohavõtuks kriminaalasja algatamiseks arvestades KrMS §-is 198 toodud tähtaegu. Kaebuse põhjal algatati 22.12.2005.a Lääne Politseiprefektuuris politseikontrolltalituse poolt distsiplinaarjuurdlus konstaablite Janek Ratase ja Alari Luige suhtes asjaolude selgitamiseks ning kirjalik teade selle kohta saadeti 29.12.2005.a nii Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abile A. Ollema’le kui ka I. Klimov’ile (lisatud väljavõte dokumendihaldusprogrammist POSTIPOISS). Seega ei vasta tõele, et I. Klimov ei ole saanud mitte mingisugust vastust, sh kirjalikku vastust. 18.01.2006.a saadeti kiri distsiplinaarjuurdluse tulemustest nii I. Klimov’ile kui ka Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abile A. Ollema’le (lisatud koopia kirjast). Seega I. Klimov on 08.02.2006.a seisuga saanud juba kaks kirjalikku vastust. Väärteootsuses konstateeritakse, et vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud, sest I. Klimov esitas Haapsalu PJ-le kaebuse, mitte vastulause. Kaebusena seda ka käsitleti ning edastati materjalid Lääne PP politseikontrollitalitusele lisaks prokuröri abi A. Ollema poolt esitatud materjalidele. Kaebus, et I. Klimov’ile ei tagatud tõlki, vastab tõele, sest öösel kella 03.00-05.15 on tõlgi leidmine üsna keeruline. Ka puudus selleks tungiv vajadus, sest menetlustoimingute juures viibinud konstaabli Andrei Ulm’i emakeel on vene keel, mida ta valdab väga hästi. Vene keeles suudavad ennast väljendada ka menetlustoimingute juures viibinud vanemkonstaabel Viljar Põllula ning konstaablid Janek Ratas ja Alari Luik. Vajadusel oleks saanud venekeelsete selgituste andmisega aidata ka Valter Pärn, kuna viibis samal ajal politseijaoskonnas. Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused on väärteoprotokolli pöördel kirjutatud vene keeles. Õiguste ja kohustustega tutvumisest annab kinnitust I. Klimov’i allkiri. Kogu suhtlemine käis vene keeles, sest ei ole mõistlik umbkeelsele venelasele tuima järjekindlusega püüda midagi selgitada eesti keeles. I. Klimov taotleb menetlustoimingute õigustühiseks tunnistamist seoses tõlgi puudumisega. Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 30.06.2004.a otsusega kohtuasjas nr 3-1-1-65-04 leiab, et tõlgi puudumine ei saa olla väärteomenetluse õigustühiseks tunnistamise aluseks kui menetlus on läbi viidud keeles, mida menetlusalune isik valdab. Vaatamata I. Klimov’i vastuväidetele jääb Haapsalu PJ kindlaks, et menetlus toimus vene keeles. MENETLUSE KÄIK Kohus uuris kohtuistungil järgmisi tõendeid. Kaebuse esitaja Igor Klimov andis kohtus ütlusi, et 06.12.2005.a sõitsid nad naisega Haapsallu külla oma tuttavate juurde ja jätsid auto kaupluse Stokker juurde. Tema võttis külas alkoholi kuna teadis, et naine istub rooli. Külast lahkuti kella 02.30 ajal. Kuna auto on vana (1984.a väljalase), käivitus see halvasti ja naisel polnud piisavaid kogemusi ning ta istus ise rooli taha ja hakkas 5 4-06-175 Ärakiri käivitama, aga ei jõudnud seda teha. Auto juurde sõitis eraldusmärkideta auto, millest tulid välja kaks politseivormis politseinikku ja palusid puhuda alkomeetrisse (ennast nad ei esitlenud). Oli sellele vastu, kuna oli enne joonud ja naine pidi sõitma hakkama. Selle peale paluti tal autost väljuda, pandi käed raudu ja tõugati politseinike autosse. Sai aru, et politseinikud tahtsid, et maksaks trahvi kohapeal. Keeldus, mille peale viidi teda käeraudades politseijaoskonda. Käed ja põsk valutasid, kuna käerauad olid kõvasti kinni ja põsk võis valu saada, kui autosse tõugati. Politseijaoskonnas koostati protokoll ja kästi alla kirjutada, millest keeldus, kuna ei saanud aru, mis sinna on kirjutatud. Keegi lõi vist selle peale käega, anti auto dokumendid ja protokolli koopia. Politseijaoskonnast lahkudes läksid koos naisega Läänemaa haiglasse ekspertiisi tegema. Peale seda läksid Stokkeri juurde koos abikaasaga, kus auto seisis. Riskida rohkem ei tahtnud ja naine sai auto käivitamisega ise hakkama. Sõitsid Statoili tanklasse, võtsid kuuma kohvi, kuna väljas oli külm. Seejärel sõitsid Risti poole, said umbes pool kilomeetrit sõita, kui mootor seisma jäi. Naine proovis käivitada, aga ei õnnestunud. Selle peale väljus autost, istus rooli taha ja proovis käivitada, kuid jälle ei jõudnud seda teha, kuna Luik ja Ratas sõitsid politseibussiga kohale. Püüdis selgitada, et ise ei sõida, vaid naine sõidab. Naine palus, et talle tehtaks alkoholijoobe ekspertiis, kuid seda ei tehtud. Politsei kutsus välja teisaldusauto ja auto viidi tasulisse parklasse. Küsis, et miks seda tehakse, kuna see on ju lisaraha maksta ja naine võib ju sõita aga keegi ei kuulanud. Auto viidi tasulisse parklasse, naine viidi bussijaama – ta ei olnud soojalt riides ja haigestus järgmisel päeval. Teda viidi politseijaoskonda ja pandi kambrisse, põhjendades seda sellega, et ei segaks teistel sõitmist. Pool üheksa hommikul tehti protokoll, millele ta alla ei kirjutanud, sest tõlki ei olnud. Kell üheksa vabanes politseist ja sõitis bussiga koju. Menetluse käigus räägiti eesti keeles, vene keeles ei rääkinud keegi. Kui esimest korda kinni peeti, siis helistas naine numbrile 110, kuna ta ei näinud, kes neid kinni pidasid ja kohale tuli politseivärvides patrullauto. Ühelegi dokumendile ta alla ei kirjutanud ja politseisse pole teda rohkem kutsutud. Kummalgi korral ta autot ei juhtinud ja kummalgi korral auto ei töötanud. Ülekuulamisi detailselt ei mäleta. Tunnistaja Jelena Klimova andis kohtus ütlusi, et 06.12.2005 olid nad mehega külas Uuemõisas. Mees jõi, tema mitte, sest pidi autoga koju tagasi sõitma. Auto jäeti Stokkeri ette ja koju tagasi hakati peale kahte minema. Autol oli midagi viga, halb starter vist, ei läinud käima. Et autot käivitada, istus mees rooli, mingi moment sai auto käima, kuid siis jälle suri välja. Siis aga tuli politsei, ei mäleta, kas nad esitlesid ennast või mitte, mees lasi ukseklaasi alla, küsiti dokumente, abikaasa esitas juhiload. Seejärel paluti alkomeetrisse puhuda ja see näitas joovet. Palusid meest autost välja tulla, jutt käis käskivas toonis ja eesti keeles. Tagapeeglist oli näha, kuidas mees pandi näoga auto kapotile ja hakati käsi raudu panema. Selle peale tuli autost välja, kuid mees tõugati juba autosse. Kuna autol erimärke ei olnud, kutsus politsei. Selleks ajaks kui teine auto kohale tuli, viidi mees juba ära. Teine auto viis tema politseijaoskonda, kus ootas väljas meest. Kui mees välja tuli, olid tal näol vigastused ja kätel jäljed käeraudadest. Läksid koos haiglasse, kus fikseeriti vigastuste jäljed ning seejärel mindi Stokkeri juurde, kuhu auto jäi. Auto läks käima ja sõitis Statoili juurde, kus jõid kohvi ning sõitsid seejärel Risti poole. Masin jäi jälle seisma, tuled kustusid. Mees istus rooli taha, et käivitada, kuid kohe tuli politsei buss. Mees pandi istuma politseibussi, kutsuti puksiirauto. Oli kergelt riides, kuna tulid autoga linna, oli šokis ja käskis, et teda bussijaama viidaks. Sõitis bussiga koju ja mees viidi politseisse. Dokumentide vormistamist peale mehe alkomeetrisse puhumist kohapeal ei mäleta. Mees selgitas, et löödi, sellest tekkisid vigastused näo peale. Aga kuidas löödi, seda mees ei rääkinud. Oli näha, et käed olid paistes käeraudadest. Tunnistaja Galina Pavlova andis kohtus ütlusi, et 06.12.2005 käisid Klimovid neil külas. Öösel 20 minutit enne kolme läksid neid ära saatma, auto olid nad jätnud Stokkeri juurde, sest nende majani on tee halb. Jalutasid sinna umbes 7 minutit. Auto seisis ninaga Tallinna poole. Mehed võtsid sel õhtul viina, naine viina ei võtnud, sest tahtis autoga koju minna. Nägi kui Jelena Klimova auto rooli istus, otsis veel rohelised vahtralehed välja. Seda ei näinud, kui nad sõitma hakkasid, läksid enne ära. 6 4-06-175 Ärakiri Tunnistaja Janek Ratas andis kohtus ütlusi, et 06.12.2005 tuli teade välijuhilt, et peeti kinni sõiduk ja nad kutsuti kohale. Oli koos konstaabel Luigega, sündmuskoht oli Stokkeri ees umbes 50 m Uuemõisa poole, tee ääres, mitte parklas. Kohale mindi kriminaaltalituse Mazda’ga, mis on eraldusmärkideta. Välijuht Ulm ja Põllula olid eelnevalt kinni pidanud selle auto. Välijuht tutvustas olukorda, et nad olid autole kõrvale sõitnud ja andsid peatumismärguande. Mees oli agressiivne, ei olnud nõus millegiga, hakkas vastu kui tahtsid vormistada protokolli. Palusid auto uksed lukku panna ja meiega kaasa tulla. Naine tegi kõva häält, kutsusid Põllula ja Ulmi tagasi. Välijuht jäi naisega tegelema. Mehele teostati turvakontroll, pandi käed raudu ja auto tagaistmele istuma. Kui isik on agressiivne, siis seadus näeb ette panna käed raudu. Sõideti politseijaoskonda, Ulm ja Põllula tulid koos naisega järele. Hakati materjale koostama. Ülekuulamise teostas Andrei Ulm, kes räägib vabalt vene keelt, ülekuulamine toimus vene keeles. Mees ütles, et ta protokollile alla ei kirjuta, kuid naine käskis alla kirjutada, et saab minema. Seejärel mees kirjutas alla väärteoprotokollile ja õiguste –kohutuste tutvustamisele, kas luges ise või luges Ulm ette, ei mäleta. Lisaks sai selgitatud, et autot ei või puutuda enne, kui kaineks saab. Öösel vahetasid autot ja võtsid politseivärvides auto. Ringi patrullides nägid, et sama Mecedez seisab Statoili tanklas ja hakkas liikuma Tallinna poole. Sõitsid järgi ja Ehitajate tee ristis pidasid auto kinni, tellisid teisaldusauto. Roolis istus sama mees ja kõrval istus naine. Täitsid teisalduspaberid ja I. Klimov palus, et viiksid naise bussijaama, mida ka tegid. I. Klimoviga sõitsid jaoskonda ja materjalid koostas Luik, kes räägib vabalt vene keelt. Allkirjade andmist Klimovi poolt ei mäleta, aga kui oleks midagi iseäralikku olnud, siis oleks mäletanud. Esimesel korral käis naisterahvas politseis sees, istus koridoris pingi peal kui materjale koostati, tutvustamise ja ülekuulamise juures oli ta kindlasti. Naine käitus rahulikult, joovet tal ei tuvastanud, kuna ei pidanud seda vajalikuks. Esimesel korral ei näinud, kas I. Klimov juhtis autot, kuna välijuht pidas auto kinni, ilmselt oli põhjust. Teist korda sõitis ise järgi ja nägi, et I. Klimov oli ise roolis – sõitis Statoili bensiinijaamast kuni kinnipidamiseni nende poolt. Kambrisse paigutati seepärast, et oli juba kaks korda purjus peaga sõitnud ja kes välistab, et kolmandat korda sõitma ei lähe. Tunnistaja Alari Luik andis kohtus ütlusi, et esimese korra puhul vist koostas Ratas väärteoprotokolli ja üle kuulas I. Klimov’i tema. See toimus 2-3 paiku. Klimov ei olnud algul nõus alla kirjutama, tahtis naist tõlkima. Kuna tema vene keel ei olnud piisavalt hea, kutsus A.Ulm’i, kes kogu protseduuri ära tõlkis. Naine oli juures ja ütles, et kõik on õige, võid alla kirjutada. Ulm ei ole koosseisuline tõlk ja teda ei hoiatatud. Esimesel korral pidasid Klimovi kinni Ulm ja Põllula, kes kutsusid nende ekipaaži joovet tuvastama. Klimov väitis, et on kaine ja pole midagi teinud. Ei olnud nõus nende autosse tulema. Palusid tal auto uksed kinni panna ja nende autosse tulla. Naine tahtis autosse jääda. Lubasid. Naine hakkas helistama 110 ja uuesti tulid kohale Ulm ja Põllula. Aitasid sel ajal mehel autosse minna, hoidsid käe alt kinni ja panid talle ka käerauad, kuna isik osutas vastupanu. Kindlasti küsisid isikult, et kas ta on joobe tuvastamisega indikaatorvahendiga nõus, kui protokollis on kirjas, et oli nõus, siis nii see ka oli. Viisid Klimovi politseisse, kuna ei allunud korraldustele, oli agressiivne. Ähvardas poltiseinikke - et neil läheb halvasti ja et nad veel kohtuvad. Teise episoodi puhul – kui esimese episoodi materjal oli koostatud, lahkusid Klimovid jaoskonnast. Nemad Ratasega läksid linna patrullima. Mingil kellaajal nägid Klimovite autot Statoili tanklast välja keeramas Tallinna poole. See oli mitmed tunnid hiljem. Auto pidasid kinni Masti tee ja Ehitajate tee vahelisel lõigul Haapsalu piiri peal. Klimov oli mõistlikum, vastu ei hakanud, materjalid koostasid koha peal – koha peal koostasid vist teisalduse dokumendid. Toimingud viisid läbi vene keeles ja isikul ei olnud menetluse käigus probleeme arusaamise osas. Koostatud dokumentidele kirjutas Klimov alla. Naise viisid tema soovil bussijaama ja Klimov tuli vist jaoskonda kaasa. Esimesel korral küll Klimovit arestikambrisse ei pandud, teisel korral – ei mäleta. Tunnistaja Viljar Põllula andis kohtus ütlusi, et 06.12.2005 nägid nad enne kahte Karja tn kesklinna poole sõitmas autot, mille kiirus oli suurem kui linnas olla võib ja otsustasid kontrollida. Uno X tankla juures jõudsid autole kõrvale ja läbi akna andsid peatumismärguande. Klimov peatus Stokkeri juures ja keris akna alla. Oli kahtlus, et juht on joobes ja kutsusid teise patrulli, kellel oli 7 4-06-175 Ärakiri joobe tuvastamise alkomeeter. Luik ja Ratas tulid teise patrulliga kohale. Lahkusid Ulmiga peale joobe tuvastamist ja jätsid teise patrulli temaga tegelema. Läks aega 15-20 min ja tuli teade, et Stokkeri juures on konflikt. Sinna jõudes oli Mercedez tee ääres ja naine oli seal. Klimovi’it ja patrulli ei olnud ja kuna naisel oli külm, siis viisid ta jaoskonda ja jätsid ta koridori ootama. Protokoll vormistati ees toas ja naine tuli ka sinna. Ei tea, mis seal toimus aga naine muutus agressiivseks. Klimov väitis, et ta ei oska eesti keelt ja A. Ulm hakkas talle tõlkima. Klimov ja naine lahkusid ja mingi aja pärast tuldi tagasi, kuna oldi vahele jäänud purjus peaga sõitmisega. Lahkudes Klimov ähvardas ja ütles Luigele ja Rattale, et te veel kahetsete, ma lasen teid lahti, lubas pahandusi. Tunnistaja Andrei Ulm andis kohtus ütlusi, et 06.12 olid koos Põllulaga eravärvides rohelise Subaruga. Tema oli roolis, vahetus pidi lõppema kelle 3, sündmus oli kella 2 ajal. Tulid SEB Ühispanga juures Karja tänavale ja nägid Karja tänaval ees valgusfooride juures kiiresti sõitvat autot. Nägid, et auto pööras Uuemõisa poole. Kuskil Uno-X tankla juures Tallinna maanteel sõitis kõrvale, paarimees tegi akna lahti ja andis peatumismärguande. Tundus, et inimene ei saa aru, paarimees näitas politsei märki õla peal, siis peatus. Jäid selle auto taha seisma. Nägi, et Klimov juhtis autot. Paarimees läks juhi juurde, tema kõrvalistme poolt kontrollima. Autos oli kõik rahulik, naine oli kõrvalistmel. Juht esitas algul dokumendi, mis näitab õigust õpetada autojuhtimist. Küsimise peale andis ka juhiloa lõpuks. Kutsusid teise ekipaaži, kes mõõtis joovet, on meeles, et mees puhus algul hästi nõrgalt. Nemad läksid ära, teine ekipaaž jäi toimetama. Peagi kutsuti nad sinna tagasi ja ainult naine oli sündmuskohal. Palusid naisel auto paremini ajada, et see tee peal ei oleks. Naine ütles, et tema ei sõida, palusid siis parktuled autole peale panna. Naine ütles, et ei tea, kust käivad. Lõpuks said tuled põlema ja naine palus tal end mehe juurde viia. Sõitsid politseiautoga politseimajja, naine väljus koheselt, kuid enne sisse ei saanud majja, kui ta talle ukse lahti tegi. Pakkus naisele koridoris pingile istet. Teine ekipaaž tegeles mehega eesruumis, mees oli väga närviline. Mees ütles, et ta ei näe ilma prillita, luges talle vene keeles õigused ja kohustused ette, küsimusi ei olnud. Mees käitus ülbelt, palus tal rahulikult käituda. Naine oli uksel ja tahtis ka selles protsessis osaleda. Mees ei tahtnud alla kirjutada, lõpuks võttis pastaka ja väga lohakalt mõne hoogsa liigutusega kirjutas alla. Paluti protokolli tõlkida, tema tõlkis. Mees ütles, et ei saa midagi aru, käitus ülbelt ja agressiivselt. Mees kutsus naise, et see läbi loeks. Naine luges, ütles, et kirjas on kõik nii nagu oli. Palusid mehel kirjutada, et protokoll on kirjutatud tema sõnade järgi ja on õige. Lõpuks said kirjutatud, allkirja pani jällegi kiiresti. Naine ütles, et pane allkirjad ära. Mees kogu aeg kordas, et te veel kahetsete seda. Klimov pani A. Luik nime kirja ja ütles, et ma veel kohtun sinuga. Siis läksid naisega kahekesi ära. Tööpäev lõppes kell 3 ja rohkem Klimoviga ei kohtunud. Sisuliselt täitis menetlusdokumentide koostamisel tõlgi ülesannet, kuid allkirja ei võetud, et peab õigesti tõlkima. Tunnistaja Valter Pärn andis kohtus ütlusi, et olid 06.12.2005 öösel patrullis eraautoga, kuna olid sissemurdmised autodesse. Patrullides sõitsid Oleskiga Uuemõisa poole, kus tee ääres seisid rohelise Subaruga Ulm ja Põllula, oli veel teine sõiduauto ja mees oli ka väljas. Autod seisid Stokkeri poe ees tee ääres, mitte parklas. Jäid korra seisma ja küsisid, mis juhtus, vastati, et alkoholijoobe tunnustega juht ja ootavad teist patrulli, et joovet tuvastada. Kui Uuemõisast tagasi tulid, olid Ulm ja Põllula veel seal, teine patrull oli ära käinud. Põllula ütles, et Klimov viidi jaoskonda ja naine oli veel seal. Kui jaoskonda pärast läksid, siis naine ootas Klimovit koridoris. Korrapidamise eesruumis tutvustati Klimovile koostatud materjale. Vaidlesid, kuna Klimov ei tahtnud materjalidega tutvuda, sest need olid eesti keeles. Ulm seletas talle kõik vene keeles ära. Väide, et ei saanud õigustega tutvuda, on vale, kuna pöördel on ka vene keeles kõik õigused. Klimov oli vaenulikult meelestatud ja lõpuks otsustas ikka alla kirjutada. Ta ei kirjutanud normaalselt, vaid kraapis kuidagi. Nägi ise pealt kui kirjutas alla, pastapliiatsit keskelt kinni hoides hoogsalt kritseldades. Pärast seda lahkus politseijaoskonnast ja rohkem Klimoviga ei kohtunud. 8 4-06-175 Ärakiri Mäletab, et pärast tuli kaebus ja pidi vastust hakkama kokku panema. Kaebus tuli ka prokuratuurile. Mäletab sellepärast hästi sündmust, et tuli kohe hakata sündmuse taastamisega tegelema. Käesolevas väärteoasjas arvestab kohus otsuse tegemisel ka alljärgnevate kirjalike tõenditega: Ekspertiisiakti nr DK-0223-06/3612 11.07.2006 kohaselt /tl 90-96/ on teostatud käekirjaekspertiis ja eksperdid on andnud järgneva eksperdiarvamuse:
8. Väärteoprotokollis nr AB 759936 ja väärteoprotokollis nr AB 759778 lahtrisse ÜTLUSED kirjutatud tekst, allkiri ja kuupäev ning protokollide pöördel venekeelsete õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta antud allkiri on kirjutatud Igor Klimov’i poolt.
9. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidele (mõlemad kuupäevaga 06.12.2005, üks koostatud J. Ratas ja teine A. Luik poolt) esimesel lehele allkirja kohtadele kirjutatud allkirjad on kirjutatud Igor Klimov’i poolt.
10. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidele (mõlemad kuupäevaga 06.12.2005, üks koostatud J. Ratas ja teine A. Luik poolt) teisele lehele peale eestikeelset teksti kirjutatud venekeelne tekst ja allkirjad on kirjutatud Igor Klimov’i poolt.
11. Protokollidesse alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel (koostatud 06.12.2005 kell 02.55 ja kell 05.15) lahtris, mis algab sõnadega „Tutvustamise tulemusega nõustun…“ käsikirjaline tekst, allkiri ja kuupäev on kirjutatud Igor Klimov’i poolt. Vastavalt ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaalale /tl 98/ on käesolevas ekspertiisis antud kategooriline jaatav hinnang, mille kohaselt vastavalt eksperdi poolt läbiviidud uuringutele selgus, et vaidlustatud käekirjaline tekst ja allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt. Ei ole reaalne, et kirjutajaks on keegi teine isik. Tl 7 on auto registreerimistunnistus, mille kohaselt auto reg nr 461 TCJ Mercedes-Benz, kuulub I. Klimov’ile. Tl 17 on mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistus, mis on väljastatud Igor Klimov’ile. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 06.12.2005, mis on koostatud A. Luik poolt on I. Klimov andnud ütlusi, et 06.12.2005 jõi paar õlut Haapsalus kasiinos ning seejärel tahtis koju Ristile sõita. Tallinna maanteel peatas teda eravärvides politseiauto. Kui oli peatunud, kontrolliti tema dokumente ning paluti puhuda alkomeetrisse. Alkomeetri näit oli 1,05mg/l kohta. Tunnistab, et juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Kahetseb juhtunut. Politsei toimetas tema jaoskonda pannes talle peale käerauad. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel näitab, et 06.12.2005 kell 02.55 tuvastas konstaabel A. Luik I. Klimov’il indikaatorvahendiga alkoholijoobe, indikaatorvahendi näit 1,05 mg/l kohta. I. Klimov on tuvastamise tulemusega nõus olnud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis 06.12.2005, mis on koostatud konstaabel J. Ratas poolt, on I. Klimov andnud kell 08.30-08.05 ütlusi, et öösel koostati talle väärteo protokoll joobes juhtimise eest. Politsei teda kainenema ei pannud, kuna lubas, et ei sõida edasi selle autoga. Kuna tal polnud keset ööd millegi muuga koju minna, siis otsustas koju sõita oma Merzedes-Benz’iga reg nr 461 TCJ. Ei mäleta kellaaegasid, kuid sõitis kõigepealt Statoili bensiinijaama ja sealt soovis edasi sõita Ristile koju, kuid politsei pidas ta kinni Uuemõisas ja lasi auto teisaldusel ära viia. Tunnistab, et juhtis sõiduautot alkoholijoobes. Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel näitab, et 06.12.2005 kell 05.15 tuvastas konstaabel A. Luik I. Klimov’il indikaatorvahendiga alkoholijoobe, indikaatorvahendi näit 0.74 mg/l kohta. I. Klimov on tuvastamise tulemusega nõus olnud. Sõiduki valvega hoiukohta paigutamise akti nr 84 kohaselt paigutati 06.12.2005 kell 05.15 I. Klimov’ile kuuluv ja tema poolt juhitud Mercedes-Benz reg nr 461 TCJ ja mis asus Tallinna Maanteel hoiukohta Lao
12. 9 4-06-175 Ärakiri Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt 06.12.2005 kell 05.15 kuni kainenemiseni on I. Klimov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt, kuna juhtis sõidukit Mercedez-Benz reg nr 461 TCJ alkoholijoobes. All on I. Klimov allkiri. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde, kuid lisas, et loobub kaebusest osas, mis puudutab poltiseinike vägivaldset käitumist. Küll aga seadis kahtluse alla üldse poltiseinike pädevuse, kui politseinikud lasevad kahtlaselt liikuval autol veel peale sellise auto märkamist umbes kilomeetri ringi sõita. Samuti leidis kaitsja, et I. Klimov poolt kohtueelses menetluses menetlustoimingute käigus antud ütlusi ei saa arvestada, sest I. Klimov oli sellises ärrituvusseisundis, et ta tuli arestikambrisse paigutada, järelikult ei saanud ta toimuvast aru. Leidis, et otsused tuleb tühistada, kuna esinevad vastuolud politseiametnike ütlustes ja kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada I. Klimov kasuks. Kaitsja leidis, et kohtuistungil jäi kõrvaldamata põhiline kahtlus – kas I. Klimov juhtis sõiduautot või mitte ja see ongi aluseks, et politsei otsused tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil oma kirjalike seisukohtade juurde ja leidis, et I. Klimov osas tuleb otsused jõusse jätta, sest I. Klimov on kogu aeg valetanud. Algul ütles, et ei ole kusagile midagi kirjutanud, kuid ekspert on väitnud vastupidist. See, et poltiseinike ütlustes on kellaaegades väiksed vastuolud, võib olla sellest, et kella ei vaadatud või sellest, et sündmuse ja ütluste andmise vahel oli pool aastat. KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. I. Klimov on vaidlustatavate otsustega süüdi tunnistatud

§ 7419

lg 1, 2 alusel.

§ 7419

lg 1 näeb väärteona karistatava teona ette mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

§ 7419

lg 2 näeb lõikes 1 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. I. Klimov’ile pannakse otsuses nr 2570,05,003131 süüks Liikluseeskirja § 76 p 1 nõuete rikkumine – juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on vastavalt «

» § 20 lõikele 3 alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Samuti pannakse I. Klimov’ile otsuses nr 2570,05,003133 süüks Liikluseeskirja § 76 p 3 nõuete rikkumine – juht ei tohi olla seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris juhi väljahingatavas õhus on 0,1 milligrammi või rohkem või mille on põhjustanud alkoholisisaldus juhi veres 0,2 promilli või rohkem. I. Klimov ei tunnista, et ta on LS § 7419 lg 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad rikkumised toime pannud. Kuid kohtuistungil tunnistas, et enne autorooli istumist oli tarvitanud alkoholi. Seda, et I. Klimov sel päeval alkoholi oli tarvitanud, kinnitasid kohtuistungil ka tunnistajad J. Klimova ja G. Pavlova. Indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt on I. Klimov’il 06.12.2005 kell 02.55 tuvastatud alkoholijoove kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1.05 mg. Indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt on I. Klimov’il 06.12.2005 kell 05.15 tuvastatud alkoholijoove kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0.74 mg. Eelkirjeldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et I. Klimov oli 06.12.2006 isikuks, kes oli alkoholijoobes. I. Klimov eitab, et tema sel õhtul juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, kohtuistungil kinnitas, et mõlemal korral, kui politsei sel õhtul tema auto juurde tuli, püüdis ta autot käivitada. Sama kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja Jelena Klimova. Kohus leiab, et I. Klimov ja tunnistaja J .Klimova kohtuistungil antud ütlused tuleb jätta kõrvale, sest need ei ole kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samuti leiab kohus, et I .Klimov poolt öeldud asjaolu, et tema autot sel õhtul ei juhtinud, ei kinnita tunnistaja G. Pavlova ütlused, kes kinnitas 10 4-06-175 Ärakiri kohtuistungil, et auto liikuma hakkamist ei näinud, enne lahkusid. Samuti ei tõenda J. Klimova auto kasutajaks olemine ja J. Klimova’l juhilubade olemasolu, et I. Klimov autot ei juhtinud. Kohus leiab, et käesoleva kaebuse lahendamisel ei ole ka asjaassepuutuv J. Klimova haigestumine peale sündmust. Kohus leiab, et I. Klimov poolt kohtuvälises menetluses antud ütlused on kokkulangevad asjas kogutud teiste tõenditega ja neid saab arvestada kohtuotsuse tegemisel. I. Klimov küll kinnitas kohtuistungil, et tema ei ole poltiseis kuskile alla kirjutanud ja ta ei saanud millestki aru, mis toimus, kuid kohus leiab, et need väited on ümber lükatud politseiametnikest tunnistajate ütlustega ja ekspertiisiaktiga. Kohus leiab, et asjaolu, et politseiametnike ütlustes erineb kellaajalisi erinevusi, on loomulik, mis võib tulla sellest, et kogu aeg kella ei vaadatud ning sündmusest on möödunud ka palju aega. Üldjoontes on politseiametnike ütlused kokkulangevad, kattuvad I. Klimov poolt kohtuvälises menetluses antud ütlustega. Kohus ei tuvastanud kohtulik uurimise käigus asjaolusid, mis kõigutaks politseiametnike poolt antud ütluste usaldusväärsust. Kohus leiab, et tunnistajate V. Põllula ja A. Ulm ütlustega on kinnitust leidnud, et just nemad peatasid 6.12.2005 kella 2 ajal I. Klimov’i poolt juhitud sõiduauto Haapsalus Tallinna maanteel Stokkeri kaupluse juures. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtus, et märkasid Karja tänaval kiirelt sõitmas sõiduautot, mida otsustasid kontrollida. Autole jõudsid järgi Tallinna maanteel Uno X tankla juures, mil A. Ulm sõitis eravärvides autoga I. Klimov poolt juhitud autole kõrvale ja V. Põllula andis peatumismärguande, mille peale auto lõpuks peatus. Mõlema tunnistaja sõnade kohaselt juhtis autot I. Klimov. V. Põllula kutsus sündmuskohale tunnistajad A. Luik ja J. Ratase, kes teostasid alkoholijoobe mõõtmise, mida tunnistajad J. Ratas ja A .Luik ka kinnitavad. Ütlustes ei ole lahknevusi selles osas, et I. Klimov toimetati politsei poolt politseijaoskonda, kasutades käeraudu. Kohus leiab, et tunnistajate A. Luik ja J. Ratas poolt antud seletuste kohaselt oli käerauda kasutamine vajalik ja põhjendatud, kuna isik ei allunud politseiametnike korraldustele. Käeraudade kasutamist kinnitab ka patsiendikaart. I. Klimov’i auto jäi Tallinna maanteel Stokkeri juurde, kus see politsei poolt oli peatatud. Peale menetlustoimingute teostamist lubati I. Klimov’il politseijaoskonnast lahkuda. Kohus leiab, et tunnistajate A. Luik ja J. Ratas ning I. Klimov poolt menetlusaluse isikuna kohtuvälises menetluses antud ütluste kohaselt on tõendamist leidnud ka, et I. Klimov oli isikuks, kes samal kuupäeval ka teistkordselt juhtis temale kuuluvat autot Mercedes Benz alkoholijoobes. Tunnistajad Luik ja Ratas kokkulangevate ütluste kohaselt nägid nad 06.12.2006 hiljem, peale esimest sündmust seoses I. Klimov’iga, I. Klimov autot välja sõitmas Statoili bensiinijaamast ja suundumas Tallinna poole. Sõitsid autole järgi ja peatasid ta kontrollimiseks Uuemõisas. Autot juhtis I. Klimov, kes seekord vastu ei hakanud. Koostati juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja auto teisaldati. I. Klimov viidi jaoskonda, tema naine bussijaama, mida ta ise soovis. VMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.Klimov süü talle süüks arvatud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Tuvastamist on leidnud, et I.Klimov oli väärtegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, kuid KarS § 36 kohaselt tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund ei välista süüd. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eelkirjeldatud tõenditest, leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas on tõendamist leidnud, et I. Klimov 06.12.2006 kell 03.00 Lääne maakonnas Ridala vallas, Tallinna maanteel Stokkeri ees, liikudes Tallinna suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes ja samuti tema 06.12.2006 kell 05.15 Lääne maakonnas, Ridala vallas, Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee 70. kilomeetril, liikudes Taeblas suunas, juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, rikkudes Liikluseeskirja § 76 p 1, 3 nõudeid, pannes toime

§ LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. MENETLUSNORMID 11 4-06-175 Ärakiri Kaebuse esitaja väitis oma kaebuses, et tal ei ole kohtueelses menetluse tagatud tõlgi abi ja ta ei saanud toimuvast midagi aru ja seetõttu ka kusagile midagi ei kirjutanud. VMS § 24 sätestab, et tõlk osaleb väärteomenetluses ja nad taanduvad või taandatakse kriminaalmenetluses sätestatud alustel ja korras. VMS § 2 kohaselt kui VMS-is ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 10 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse keel eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. Lõike 2 kohaselt menetlusosalisele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi. VMS § 150 lg 1 p 9 kohaselt on väärteomenetlusõigust oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Kohus leiab, et käesolevas väärtoeasjas on tunnistajate J. Ratas, A. Luik, A. Ulm, V. Põllula ja V. Pärn ütlustega tõendamist leidnud, et menetlustoimingud teostati 06.12.2005 Lääne LP Haapsalu politseijaoskonnas mõlemal korral vene keeles. Kõik tunnistajad on kinnitanud, et Andrei Ulm oli esimesel korral isikuks, kes kõik menetluse käigus koostatud dokumendid I. Klimov’ile ära tõlkis. A. Luik on kinnitanud, et menetlus viidi nii esimesel kui teisel korral läbi vene keeles, teisel korral I.Klimovil ei olnud mingeid pretensioone menetlusest arusaamisega. Kohus leiab, et I. Klimov kohtumenetluses ei väitnud ja ei ole ka muude tõenditega tõendamist leidnud, et talle oleks dokumente valesti tõlgitud. I. Klimov’i põhilised väited menetlusnormide rikkumise osas olid, et talle üldse ei tõlgitud ja ta ei saanud millestki aru, mis aga on tunnistajate kokkulangevate ütlustega ümber lükatud. Kohus leiab, et menetlus käis vene keeles ja selleks, et tagada menetlusalusele isikule menetluse käigust korrektne arusaamine, paluti politseijaoskonnas viibival politseiametnikul A. Ulm’il I. Klimov’ile veel kõik põhjalikult ära tõlkida. A. Ulm’i küll ei ole hoiatatud valesti tõlkimise ees nagu seda seadus ette näeb. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole toimunud VTMS § 150 lg 1 p 9 sätestatud rikkumist ja A. Ulm’i hoiatamata jätmine ei ole menetlusnormide selliseks rikkumiseks, mis oleks aluseks väärteootsuse tühistamiseks. Samuti leiab kohus, et kuna maakohus on kohustatud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel arutama väärteoasja täies ulatuses, siis kaebuse kohtulik arutamise käigus oli võimalik kõrvaldada ka rikkumised, mis olid kohtuvälises menetluses seotud tõlgi osavõtuga. I. Klimov väitis ka kohtuistungil, et tema ei ole ühelegi dokumendile kummagi väärteomenetluse käigus alla kirjutanud, kuna ta ei saanud aru, mis toimus. Ekspertiisiaktis on leitud, et just I. Klimov on olnud isikuks, kes on menetlusdokumentidele menetlusaluse isikuna kirjutanud nii oma seletused kui allkirjad. Kohus leiab, et ekspertide arvamust saab lugeda usaldusväärseks ja I.Klimov ütlusi ümber lükkavaks, kuna arvamus on antud kategoorilises jaatavas vormis, et just I.Klimov on menetlusaluse isikuna menetlusdokumentidele kirjutanud. I. Klimov kaitsja väitis kohtuvaidlustes, et I. Klimov poolt menetlusaluse isikuna antud ütlusi ja ka muid kirjutusi ei saa arvestada, sest I. Klimov oli menetlustoimingute tegemise ajal ärrituvusseisundis ja seega ei andnud oma tegudest endale aru. Kaitsja leidis, et selline asjaolu on tõendamist leidnud tunnistajate ütlustega, kes on I. Klimov’i sellist seisundit kinnitanud ja sellepärast ta ju ka arestikambrisse pandi. Kohus leiab, et eeltoodud asjaolu ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Tunnistajad A. Luik ja J. Ratas on kinnitanud, et I. Klimov’ile pandi peale käeraud, kuna ta oli ärritunud. Arestikambrisse paigutamise kohta on ka I. Klimov kohtuistungil kinnitanud, et politsei ütles talle, et ta paigutati sinna selleks, et rohkem sõitma ei läheks (kuigi kaebuses väidab I.Klimov, et ei saa aru, miks ta arestikambrisse paigutati, sest ta ju esitas juhiload). Sama kinnitas ka tunnistaja J. Ratas, et arestikambrisse paigutamise aluseks oli see, et isik oli juba kaks korda alkoholijoobes autot juhtinud ja see abinõu oli vajalik edaspidiste süütegude takistamiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et I.Klimov paigutati arestikambrisse just edaspidiste õigusrikkumiste vältimiseks ja ka I.Klimovile endale oli arestikambrisse paigutamise põhjus teada. 12 4-06-175 Ärakiri Kohus leiab, et politseiametnike pädevuse kahtluse alla seadmine sõltuvalt ajast, mis kulus liikuvale autole järele jõudmiseks ja selle peatamiseks, ei ole asjakohane. Kaebuses esitatud väited, et I. Klimov ei ole oma väärteomenetluses esitatud kaebustele kohtuväliselt menetlejalt vastuseid saanud, on ümber lükatud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga /tl 25/. Kohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud näitavad ilmekalt, et I. Klimov on karistusest pääsemiseks andnud väga erinevaid ütlusi ja püüdnud leida erinevaid politseiametnikke süüstavaid asjaolusid, mis aga kohtulikul uurimisel ei ole kinnitust leidnud. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt ei ole aset leidnud selliseid väärteomenetluse rikkumisi, mis oleks aluseks väärtoeotsuste tühistamiseks. KARISTUS Riigikohus on oma 3-1-1-106-04 otsuses leidnud, et „.. samale väärteokoosseisule vastava teo korduva toimepanemise eest võib isikut karistada eriosa normis ettenähtud sanktsiooni ülemmäära piiresse jääva karistusega. Seda põhjusel, et KarS-st § 63 tulenevalt loeb seadustik sama koosseisu korduvat täitmist ühe süüteo toimepanemiseks“. KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust.

§ 7419lg 1, mille järgi tuleb I.

Klimov väärtegu kvalifitseerida, näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuna vastavalt VMS § 132 p 2 saab maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda, siis kohtul karistuseks aresti määrata ei ole võimalik. Karistuse mõistmisel peab kohus juhinduma KarS § 56 sätestatud alustest. Karistamise aluseks on isiku süü, mis I. Klimov puhul mõlema episoodi puhul on tuvastatud. Kohus peab arvestama ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis käesoleval juhul puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et asjaolu, et I. Klimov juhtis ühel ööl lühikese ajavahemiku järel kahel korral mootorsõidukit alkoholijoobes, näitab, et teda ei ole võimalik mõjutada süütegude toimepanemisest leebe karistusega. I. Klimov käitumine näitab ilmekalt ükskõikset suhtumist seadustesse ja niisamuti hoolimatut suhtumist teistesse ühiskonnaliikmetesse, sest alkoholijoobes autojuhtimine on väärtegu, mis ei sea ohtu mitte üksnes teo toimepanija elu ja tervise, vaid ta on reaalne ohuallikas ka teiste ühiskonnaliikmete jaoks. Kohus leiab, et I. Klimov’it tuleb tema poolt toime pandud väärtegude eest karistada seaduse sanktsioonis ette nähtud karistuse maksimummääraga.

§ 7419

lg 2 näeb ette võimaluse lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on leidnud otsuses nr 2570,05,003133, et I.Klimov’ilt tuleb juhtimisõigus ära võtta neljaks kuuks, millise otsusega kohus nõustub. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud I. Klimov poolt kahe väga raske liiklusrikkumise toimepanemisega lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus leiab, et karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. MENETLUSKULUD VMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 p 3 loeb menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas väärtoeasjas on teostatud käekirja ekspertiis ja ekspertiisi maksumus oli 1 800 krooni (VT tl 97). Ekspertiisi teostamisega tekkinud kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 menetluskulu. Tl 50-51 olevate tõendite kohaselt on kaebuse kohtuliku arutelu käigus kohtusse tunnistajana kutsutud J. Ratas, kellel kohus on vastavalt tema taotlusele hüvitanud kohtusse ilmumisega seotud sõidukulu 450 krooni, mis vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 2 on menetluskulud. 13 4-06-175 Ärakiri KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes eeltoodust tuleb menetluskulud välja mõista Igor Klimov’ilt riigi tuludesse. Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 2, 132 p 2, 133, 134, 156 lg 1 ja 3, KrMS § 180 lg 1. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige