1-05-602\7

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1- 05-602 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

2. 2006 Viru Maakohtu kohtunik Tiit Kullerkupp sekretär Aile Siil juuresolekul kaitsjad Lembit Nirgi, Rein Vaiksaar prokurör Marge Voogma osavõtul arutas avalikul kohtuistungil 20.01; 17.03; 03.05;13.
3. 2006 Rakveres kriminaalasja TANEL LEHTMETS isikukood xxxx eestlane, EV kodanik, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, keskharidus, elukoht xxxx, töökoht xxxx. Varem kohtu poolt karistatud: 1) 19.08.1997 Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg2 p1,2,3; 197 lg2 p2-§15lg2 järgi 6k v/k tingimisi katseajaga 1a6k. 2) 29.04.1999 Lääne-Viru MK poolt KrK § 139 lg1 järgi 10 k v/k tingimisi katseajaga 2a. 3) 24.09.2004 Lääne-Viru MK poolt KrK § 203 lg1 järgi rahaline karistus 5000 krooni, 4)
5. 2005 Tallinna LK poolt KarS§ 424 järgi 3 k vangistust. tõkend- vahistamine alates 09.05.2006 süüdistuses KarS§ 263 p1 järgi. Tanel Lehtmetsa süüdistatakse kohtueelsel menetlusel selles, et tema, olles alkoholijoobes 15.05.2005 kella 01.00 paiku Võsu alevikus jõe tänav 3 asuvas O Kõrtsis, lõi välisukse uksepoole lahti sellise jõuga, et see tabas ukse juures seisvat M K , surus korduvalt kannatanut uksepoolega vastu seina, tekitades M. K füüsilist valu, kutsus talle märkuse teinud A T kõrtsi ette õue, kus lõi korduvalt kannatanule rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu kukkus, peksis seejärel maas lamavat ja vastupanu mitteosutavat kannatanut kestvalt rusikate ja jalgadega pea piirkonda, tekitades kannatanule mitteeluohtlikke tervisekahjustusi- ülalõualuude mõlemapoolese murru, ninaluude murru, põrutushaava parema kulmu välisnurga piirkonnas, verevalumid mõlema silma ümbruses, nahamarrastused näol, verevalumid alahuulel ja suuesiku limaskestas- ülalõuas. Seega Tanel Lehtmets, rikkudes vägivalda kasutades avalikku korda, pani toime KarS§263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Esitatud süüdistuses T. Lehtmets ennast süüdi ei tunnista, samas võtab omaks A. T tuvastatud vigastuste tekitamise, väidab et oli mees-mehe vastu kaklus ja jalgadega ta kannatanut ei peksnud. Tema kohtus antud ütlustest nähtub, et ööl vastu 15.05.2005 läks koos oma sõprade U L ja R V Võsul asuvasse O Kõrtsi. Kõrtsi sisenedes riivas kogemata uksega ukse juures seisvat A. T , kes talle märkuse tegi. Ta vabandas, kuid ikkagi tekkis vaidlus A. T , ta ei mäleta kumb tegi ettepaneku välja minna, kuid tal jäi mulje, et T tahab kakelda ja oma maine hoidmise tõttu ei tahtnud ta ära öelda. Nad läksid välja, ta ei mäleta, kes esimesena lõi, ta lõi T kaks-kolm korda, T lõi teda samuti kaks-kolm korda, löökide tagajärjel T kukkus ja sellega oli kaklus lõppenud, jalgadega ta kannatanut ei löönud, ta lahkus, kannatanu jäi maha istuma, kaklust nägid pealt umbes 20 inimest. Peale kaklust oli tal üks näo pool ja käsi paistes. Ta ei mäleta, et ukse juures oleks olnud mõni tütarlaps, samuti ei mäleta, et ta oleks kõrtsi sisenedes trüginud või K ukse vahele surunud väidab et oli sel õhtul kaine. Eeluurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel on T.Lehtmets tunnistanud trügimist kõrtsi sisenemisel, et välja kutsujaks oli T kes teda ka väljas esimesena vastu huult lõi, seejärel lõi tema T kaks-kolm korda enesekaitseks. 2 Kannatanu A T kohtus antud ütlustest nähtub, et oli koos M K O Kõrtsis ukse lähedal, Lehtmets tuli sisse ja tõukas uksega K . Ta käskis Lehtmetsal viisakas olla, mille peale viimane tegi ettepaneku välja minna, löömisest juttu polnud, aga võis arvata, et asi selleni läheb. Nad läksid välja, ootamatult Lehtmets keeras ringi ja lõi talle rusikaga näkku ja siis teist korda rusikaga näkku, ta üritas Lehtmetsa vastu lüüa, teda kinni hoida ja pikali saada, Lehtmets sai siiski lahti ja edasisi sündmusi ta ei mäleta, toibus alles kiirabiautos, näost tuli palju verd, õmmeldi kulmu, lõualuud ja ninaluud olid katki, peksmine toimus kõrtsi uksest paari meetri kaugusel. Kannatanu M K kohtus antud ütlustest nähtub, et ta seisis koos T kõrtsi ukse juures, kui sisenes Lehtmets, kes tõukas ukse lahti nii, et ta jäi ukse ja seina vahele, kui T küsis Lehtmetsalt, kas ta ei näe, et naisterahvas seisab siin, vastas Lehtmets eitavalt ja lükkas uuesti uksega. Seejärel tekkis T ja Lehtmetsa vahel sõnavahetus ning viimane tegi ettepaneku välja minna, T ja Lehtmets läksidki välja. Tema ise läks välja umbes 10 minuti pärast ja nägi, et Tuuletare oli põõsaste juures pikali, verine ja teadvuseta, ta palus, et keegi kutsuks kiirabi. Ta kirjeldab kõrtsi uksi, kui kahepoolseid sisse-ja väljapoole avanevaid poole inimese kõrguseid, et uksest tulles on näha, kui keegi ukse taga seisab. Tunnistaja M J kohtus antud ütlustest nähtub, et oli O Kõrtsis koos T ja K . Ta käis vahepeal sõbra juures autos ja tagasi tulles nägi Lehtmetsa ja T kõrtsist väljumas, nende vahel oli sõnasõda, siis Lehtmets lõi T , T lõi vastu, siis toimus rüselus maas, Lehtmets istus kaksiratsi T peal ja tagus viimast rusikatega vastu pead ja nägu, kui T enam vastu ei hakanud, tõusis Lehtmets püsti ja lõi T jalgadega pähe ja rindu, lööke oli üle viie. Juhtunut nägi pealt enamus baaris olnud inimestest, tema sõber J K A tahtis kaklusele vahele minna, kuid Lehtmetsa sõbrad hoidsid teda eemal. Tunnistaja U L kohtus antud ütlustest nähtub, et läks koos oma tuttavate T. Lehtmetsa ja R. V öösel O Kõrtsi, sisenedes lükkas Lehtmets uksega vastu ühte tüdrukut, tüdrukuga koos olev poiss ütles, et mis te tõmblete, tekkis sõnavahetus, ta ei tea kes tegi ettepaneku välja minna, kuid Lehtmets läks selle poisiga välja, veel sees olles hakkas see mees Lehtmetsa tõukama, tema läks välja hiljem ja nägi, et Lehtmets ja see mees rääkisid omavahel, surusid kätt. Ta väidab, et oli kaine, kuna oli roolis, ka Lehtmets oli kaine, arvab et uksega tabas Lehtmets tüdrukut kogemata. Tunnistaja R V kohtus antud ütlustest nähtub, et ta ei oska öelda, millest tekkis sõnavahetus kõrtsi ukse juures T ja Lehtmetsa vahel, ta ei kuulnud nende juttu, kuna muusika oli vali, ta ei näinud, et Lehtmets oleks kedagi sisenemisel uksega tõuganud, nägi et Lehtmets ja T läksid välja, nende vahel olnud vaidlus läks üle kähmluseks, ta ei tea, kumb lõi esimesena. T sõber tahtis viimasele appi minna, kuid ta hoidis teda eemale, et ei oleks 2:1 vastu olukord. Kaklus lõppes sellega, et kannatanu kukkus ja jäi maha istuma. Ta ei näinud, et Lehtmets oleks kannatanut jalgadega löönud, kuid väidab ka, et ei jälginud kaklejaid koguaeg. Väidab, et oli kaine, kuna oli roolis. Tunnistaja J -K A kohtus antud ütlustest nähtub, et nägi T ja Lehtmetsa kõrtsi ees omavahel rabelemas, ta tahtis vahele minna, kuid ta lükati eemale, kakluse algust ta ei näinud, pealtnägijaid oli kümneid, pärast nägi, et T oli puu all pikali, oli täitsa läbi, kiirabi viis ta ära, jalaga löömist ta ei näinud, ta tõrjuti kaklejatest eemale ja kuna rahvast oli palju, siis ta ei näinud kõike, mis toimus. Tunnistaja H H kohtus antud ütlustest nähtub, et nägi kaklust, kui baarist välja tuli, nägi et üks mees oli pikali maas ja teine peksis jalgadega näkku ja ülakeha piirkonda, lüües 5-6 korda, eelnevalt oli see mees paari näkku ja kehasse löödud rusikahoobiga pikali löödud. Oli pime, pealtvaatajaid oli paarkümmend, alles pärast peksmise lõppu tundis kannatanus ära oma tuttava T . Kohtuarstliku ekspertiisi aktist nähtub, et A.T tuvastati ülalõualuude murd mõlemapoolselt, ninaluude murd, põrutushaavu parema kulmu välisnurga piirkonnas, verevalumid mõlema 3 silma ümbruses, alahuulel, suuesiku limaskestas-ülalõuas, nahamarrastused näol. Märgitakse, et tervisekahjustused võisid olla tekitatud 15.05.2005 löökidest kõva tömbi esemega (jalg, rusikas) näo piirkonda. Kohus leiab, et KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse süüteokoosseisu olemasolu T.Lehtmetsa tegevuses on kohtus täielikult tõendamist leidnud. Käesoleva kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on eelkõige avalik kord, aga ka inimese tervis. Avalik kord on tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikute vahelised suhted ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kohus ei pea usaldusväärseiks T. Lehtmetsa ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ei märganud sisenemisel M. K ja kui tõukas kedagi, siis kogemata. Tõukamise kohta on ütlusi andnud A. T ja M. K aga ka T. Lehtmetsa seltskonda kuulunud U. L . A.T , M. J ja H. H ütlustega ning kohtuarstliku ekspertiisiaktiga loeb kohus tõendatuks T. Lehtmetsa poolt A. T käte ja jalgadega peksmise ning viimasele kehavigastuste tekitamise. Kohus ei pea usaldusväärseiks T. Lehtmetsa ennastõigustavaid ütlusi selle kohta, et ta tegutses vaid enesekaitseks ja jalgadega kannatanut ei löönud, kuna need ütlused on kummutatud teiste asjas olemasolevate tõenditega. A. T , M. J ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et kõrtsi ees alustas löömist T. Lehtmets. M. J ja H. H ütlustega on tõendatud, et T. Lehtmets lõi maas lamavat ja vastupanu mitteosutavat A. T jalgadega pea ja ülakeha piirkonda rohkem kui viiel korral. Kuigi T. Lehtmetsa seltskonda kuulunud U. L ja R. V on püüdnud anda T. Lehtmetsa tegevust pehmendavaid ütlusi, ei välista nende poolt antud ütlused T. Lehtmetsa poolt temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemist. U. L ütlustest nähtub, et väljus kõrtsist umbes viis minutit hiljem kui T. Lehtmets ja A. T ja siis väljas kaklust polnud. R. V ütlustest nähtub, et nägi T. Lehtmetsa ja A. T kõrtsist väljumisel, et nendevaheline vaidlus läks üle kähmluseks, aga ta ei tea, kumb esimesena lõi. Ta väidab, et ei näinud, et Lehtmets oleks kannatanut jalgadega löönud, kuid tunnistab samas, et ei jälginud kaklejaid kogu aeg. Kohus leiab, et kõrts samuti kõrtsi esine, kus oli kümneid pealtvaatajaid on avalik koht, kuna sinna on ligipääs kolmandatel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud. Samuti leiab kohus, et naisterahva tõukamine uksega ja teise isiku peksmine rusikate ja jalgadega pole kooskõlas meie ühiskonnas kinnistunud normaalsete isikute vaheliste suhetega ning et sellise käitumisega on rünnatud nii avalikku korda kui kannatanute tervist. Subjektiivsest küljest eeldab avaliku korra raske rikkumine tahtlust. T. Lehtmets teadis, et viibib rahvarohkes avalikus kohas ning et teiste isikute ründamine ja neile kehavigastuste tekitamine pole kooskõlas õiguskorraga. Vaatamata sellele pani ta toime temale inkrimineeritavad teod, mistõttu kohus leiab, et ta tegutses otsese tahtlusega. Maaslebava, vastupanu mitteosutava kannatanu peksmist jalgadega näkku pole kuidagi võimalik käsitleda omavahelise arusaamatuse lahendamise või enesekaitsena. T. Lehtmetsa tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavad puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS§56 sätteid. T. Lehtmetsa karistust kergendab süü osaline tunnistamine, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T. Lehtmets on kohtu poolt neljal korral karistatud, väärtegude eest karistatud üle 20 korra. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks on vajalik T. Lehtmetsa karistada lühiajalise vangistusega. Arvestades ja juhindudes KrMS §305-319; 175 lg 1 p 4, 9; 179 lg 1 p 2; 180 otsustas TANEL LEHTMETS süüdi tunnistada KarS § 263 p1 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. 4 Tõkend- vahi all pidamine Tanel Lehtmetsa suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel, karistuse kandmise aja alguseks lugeda 09.05.2006.a. Mõista välja Tanel Lehtmetsalt ( xxxx, viibib kinnipidamiskohas) sundraha 4500.00 (neli tuhat viissada.00) krooni riigituludesse. Saaja: Rahandusministeerium a/k SEB EÜP 10220034800017 viitenumber 2800049900 . Mõista välja Tanel Lehtmetsalt ( xxxx, viibib kinnipidamiskohas) riigituludesse kohtukuluna: 1) õigusabi eest väljamakstud summa vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2242.00 (kaks tuhat kakssada nelikümmend.00 sh 18% käibemaks) krooni, 2) õigusabi eest väljamakstud summa vandeadvokaat Lembit Viitase poolt osutatud õigusabi eest eeluurimisel 849.60 (kaheksasada nelikümmend üheksa.60 sh 18% käibemaks)krooni, 3) kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 1840.00 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend. 00 sh 18% käibemaks) krooni. Saaja: Rahandusministeerium a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispank viitenumber 2800049900). Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult 7 (seitse) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult 15 (viisteist ) päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ T.Kullerkupp I.Golubev Kohtuotsus jõustus
6. novembril 2006.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega Nooremreferent I.Golubev