1-06-10352 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. novembril 2006.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-10352 (06237300692) Kohtunik Kü

§199

lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Tron Süüdistatav A r l y MEYER - isikukood XXXXXX; Eesti kodanik; keskharidusega; kindla töö- ja elukohata; varem kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral; vabanes viimase karistuse kandmiselt 21.06.2006.a.; tõkend – vahi all pidamine alates 01.07.2006.a. Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada A r l y MEYER KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistuseks mõista 9 kuud vangistust; süüdi tunnistada ta KarS § 266 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 64 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku (5 kuu) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. Tõkend – vahi all pidamine jätta muutmata, eelvangistusaeg KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja hulka, mistõttu vangistuse alguseks lugeda
2. juuli 2006.a.
3. Välja mõista A. Meyerilt kuriteoga tekitatud kahju katteks 100 (ükssada) krooni Janno Raide kasuks.
4. Välja mõista A. Meyerilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 368,80 kr (üks tuhat kolmsada kuuskümmend kaheksa krooni ja 80 senti). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus. A. Meyerit süüdistatakse selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, 30.juunil 2006.a. kella 17.45 ajal XXXX tungis aknaklaasi lõhkumise teel sisse XXXXX, kust ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära 4 õlletaarat (4 kr), 7 viinataarat (70 senti), 2 õlletaarat (20 senti), raadiomagnetofoni Ashton (25 kr) koos võimendusega (5 kr), 4 pastapliiatsit (8 kr), rahakoti (50 kr), sularaha 44 krooni, mõõdulindi (35 kr) – kokku A A vara summas 171,90 krooni. Vargus jäi aga lõpule viimata põhjusel, et koju tulnud A. A pidas A. Meyeri varastatud asjadega taluõues kinni. Sellega pani A. Meyer toime KarS §

§ 199lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning mis oli toime pandud sissetungimisega ning isiku poolt, keda on varem varguse eest karistatud. A. Meyer 01. juulil 2006.a. kella 07.40 ajal XXXX, tungis sisse valdaja tahte vastaselt J R elamusse, lõhkudes keldri akna, millega tekitas kahju 100 krooni. Sündmuskohal peeti ta kinni Falck Eesti AS-i patrulli poolt. Sellega pani A. Meyer toime KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise. Süüdistatav A. Meyer tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja R. Lumiste pidas süüdistusi põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. A. Meyeri süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks tema süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: -kannatanu A A ütlustega eeluurimisel (tl.5 – 6) ning selgitustega kohtuistungil; - sündmuskoha vaatlusprotokolliga (tl.7 -8); -kannatanu J R ütlustega eeluurimisel (tl.14 – 15); - sündmuskoha vaatlusprotokolli ja selle lisadega, kus on fikseeritud purustatud keldriaken (tl. 16 – 18); 2 -tunnistaja M K ütlustega eeluurimisel (tl.19 - 20) ning Falcki kinnipeetute üleandmise lehega (tl. 21); - karistusregistri väljavõttega (tl. 22 - 27), ärakirjadega eelnevatest kohtuotsustest (tl. 31-55), mis kinnitavad, et tegemist on isikuga, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi ; -samuti kahtlustatava A. Meyeri enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 60-62; 67-69). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et A. Meyeri süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS §

§ 199lg 2 p 4 ja 8 ning § 266 lg 1 järgi.

Samuti leiab kohus, et põhjendatud on J R hagi seoses keldriakna lõhkumisega ning 100 krooni tuleb A. Meyerilt välja mõista tema kasuks. Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Meyeri süüst. Tema karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid, süüdlase isikut ning leiab, et A. Meyerile, kes 9 päeva pärast vanglast vabanemist uuesti vargile läks ning oma kuritegelikku käitumist jätkas, tuleb mõista karistuseks reaalne vangistus. Kuna tekitatud kahjud pole suured, võib karistuse mõista alla sanktsiooni keskmist määra ja kuna tegemist on lühimenetlusega, tuleb mõistetavat karistust vähendada kolmandiku võrra. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni). Arvestades süüdimõistetu varanduslikku seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (s.o. sundraha) riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313. Kohtunik 3