lg 2 p 4, 8 järgi ja liitkaristusena mõistetud karistuse ning ärakandmisele kuuluva karistuse osas ja teha selles uus otsus. Mõista A.T karistuseks
Liitkaristuseks
MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra. Kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 lugeda 10 kuud vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBUS Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu otsusega tunnistati süüdi ja karistati A.T, sünd.09.11.1982.a., Eesti kodanik, varem kriminaalkorras karistamata, vahi all alates 29.05.2006.a.,
lg 2 p 4, 8 järgi 2 aastase vangistusega ja
Liitkaristuseks mõisteti
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati 1/3 võrra, sest kriminaalasja arutati lühimenetlusena, kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. Sundraha ja õigusabikulude kõrval mõisteti talt välja 5300 krooni T. A kasuks, 2600 krooni I. K kasuks, 2549 krooni P. K kasuks ja 44 000 krooni H. T kasuks.
kella 15.21 ajal kauplusest Prisma Peremarket Tallinnas Tartu mnt. 87 püüdis varastada kaupa koguhinnaga 1227 krooni, 23.03.2006.a. kella 16.23 ajal samast kauplusest püüdis varastada kaupa koguhinnaga 58 krooni, ajavahemikus 16.-19.04.2006.a. varastas I. K suvilast ja saunast Harju maakonnas x vallas AÜ-s B vara kokku 2600 väärtuses, 2006.a. mai alguses varastas P. K abihoonest Harju maakonnas x vallas x külas x vara kokku 3148 krooni, ajavahemikus 14.- 21.
lg 2 p 1 järgi tunnistati ta süüdi omavolilises sissetungimises x vanasse kõrtsihoonesse Harju maakonnas x vallas x alevikus 20.01.2006.a. ja jätkuvalt selles elamises, samuti aiaga piiratud territooriumile ja x talumajja Harju maakonnas x vallas x külas 23.-29.04.2006.a. Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant ei vaidlusta tema süüditunnistamist kõnesolevate varguste eest. Samuti ei vaidlusta ta kuritegude kvalifikatsioone. Leiab, et kohus eksis talle karistuse mõistmisel. Nimelt on tal kindel elukoht ja amet, varem pole teda karistatud, ta libastus temast mitteolenevate asjaolude tõttu, kahetseb oma mitteraskeid kuritegusid. Ka on tema sooviks kiiremini asuda erialasele tööle ja kiiremini tasuda kohtuotsusega väljamõistetud summad. Neil põhjusil palub kaebaja vabastada ta karistusest tingimisi ja allutada järelevalvele Veel heidab kaebaja ette, et enne kohus talle ei saadetud süüdistuskokkuvõtet ja ta ei saanud tutvuda kriminaalasja materjalidega. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada apellandi tähelepanu, et kaasaja kriminaalmenetlus ei tunne mõistet süüdistuskokkuvõte. Kohtueelne menetlus lõpeb sellest kokkuvõtte koostamisega, kriminaaltoimiku koopia andmisega kaitsjale, kriminaaltoimiku tutvustamisega menetlusosaliste palvel, taotluste läbivaatamisega, prokuröri poolt süüdistusakti koostamisega, selle süüdistatavale tutvustamisega ja kohtusse saatmisega (KrMS §220-226). Selliselt käituti ka käesoleva kriminaalasja kohtueelse uurimise lõpuleviimisel, süüdistusakt saadeti süüdistatavale 06.04.2006.a. (toimik II köide, lk.80). Lisaks sellele arutati kriminaalasja kohtus lühimenetlusena, mille käigus süüdistatav kinnitas, et ta saab aru talle esitatud süüdistusest, tunnistab ennast selles süüdi ja on nõus asja arutamisega lühimenetluses (kohtuistungi protokoll- II köide, lk.101). Seega apellandi menetluslikud etteheited pole kooskõlas seadusega. 3 Kolleegiumi arvates ei ole võimalik rahuldada A.T taotlust mõista talle vangistus tingimisi, sest ta pani toime 9 varavastast ja 2 avaliku korra vastast süütegu, seega ei saa tema käitumist vaadelda esmakordsena või juhuslikel asjaoludel toimepanduna. Maakohtu otsuse kohaselt puudub tal kindel elu- ja töökoht, ta on narkomaan ja tema kriminaalasja kohtus arutamise tagamiseks tuli ta vahistada. Küll aga väärivad apellandi poolt esitatud asjaolud tähelepanu mõistetava vangistusaja pikkuse määramisel. Linnakohus on näidanud, mida lisaks kuritegudele ja sellega seotud asjaoludele võeti arvesse süüdlasele karistuse mõistmisel. Muu hulgas maakohus leidis, et apellatsioonis nimetatud puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendava asjaoluna arvesse ei tulnud, sest seda süüdistatav kohtuistungil ei avaldanud. Maakohtu selline järeldus ei ole kooskõlas kriminaalasja materjalidega. Karistust kergendavaks asjaoluks saab olla üksnes selline kahetsemine, mis on puhtsüdamlik. Kohtuistungi protokolli kohaselt lisaks enda süüditunnistamisele vastas A.T kohtu küsimusele tegude kahetsemise kohta, et ta kahetseb ja soovib karistusaja kiiremat lõppemist. Ka apellatsioonis ja ringkonnakohtu istungil väljendas ta oma kuritegude kahetsemist. Kas selline kahetsemine on puhtsüdamlik, on tõlgendamise küsimus. Ringkonnakohtul puudub alus väita, et A.T kahetsus polnud siiras või puhtsüdamlik. Ringkonnakohtu arvates omab A.T mõistetava vangistuse pikkuse määramisel muude kindlakstehtud asjaolude kõrval erilist kaalu fakt, et varem pole teda kriminaalkorras karistatud. Esmakordselt kriminaalkaristuse mõistmisel 23aastasele isikule peab õiguste kitsendamise või äravõtmise määr ja meetod olema suunatud tulevikku niivõrd, et see tagaks nooruki edaspidise seadusekuulekuse. Koos eelnimetatud karistust kergendava asjaolu arvessevõtmisega annab see aluse lühendada oluliselt talle mõistetud vangistuse kestvust. Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4 ja § 340 lg 1 p 4 alusel tühistada ja teha uus kohtuotsus. Jüri Paap Ivi Kesküla Malle Preimer 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.