Süüdistatav M e e l i s S A A R - isikukood XXXXXXXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskeriharidus; elukoht: XXXXXX; töökoht: OÜ Kandeliin; varem kriminaalkorras karistamata; korduvalt karistatud väärtegude eest, viimati 26.04.2005.a Harju Maakohtu otsusega liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 9000 krooni (trahv tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. M. Saart süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Maakohtu otsusega 26.04.2005.a karistati rahatrahviga 9000 krooni, karistatus kustumata, uuesti 11. juulil 2006.a kella 21:54 ajal Harjumaal Raasiku vallas Aruvalla-Jägala tee 14. kilomeetril juhtis mootorsõidukit Volvo 740 registrimärgiga 889 MEI, olles joobeseisundis. Sellega pani M. Saar toime
mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine
Toimikus olevate kirjalike tõenditega: väärteoprotokolliga (tl. 8), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl. 9); ärakirjaga väärteoasjas tehtud kohtuotsusest 26.04.2005.a. (tl. 7), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 17), väljavõttega karistusregistrist (tl. 18-19), samuti M. Saare enda ütlustega eeluurimisel (tl.10;12-14) on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust
M. Saar on toime pannud teise raskusastmega kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga 2 vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ning eelnevad rahatrahvid on M. Saar tasunud, nõustub kohus prokuröri taotletud põhikaristuse määraga, s.o.
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 12 500 krooni.
lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk 1 250 krooni igas kuus. Põhjendatuks peab kohus ka prokuröri taotlust lisakaristuse osas ning seda sanktsiooni alammäära piires.
Saarelt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus neljaks kuuks, kuigi seadusandja lubab lisakaristusena kuriteo eest ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigust kuni kolmeks aastaks. Lisakaristuse kohaldamata jätmisel poleks õigustust isiku suhtes, kes korduvalt on mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis, s.o. toime pannud Liikluseeskirja nõude raskeima ja ohtlikuma rikkumise. Samuti vastab lisakaristuse kohaldamine õiguskorra kaitsmise huvidele. Kohus leiab, et süüdistatavale M. Saarele põhikaristusena rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 4 500 krooni. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada M e e l i s SAAR
järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 250 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).
lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul võrdsetes osades (1 250 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist. Lisakaristusena
ära võtta Meelis Saarelt mootorsõiduki Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist. 3 2. Välja mõista Meelis Saarelt menetluskulu riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 424,80 (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti) krooni. Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest. Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.