← Eesti

1-06-14284\2

1-06-14284 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-14284 Kohtunik Meelika Aava Kriminaalasi L.O taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega Tallinna Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri
  5. a määruse vaidlustamiseks. Õigusabi taotleja L. O RESOLUTSIOON L.O taotlus riigi õigusabi saamiseks selles asjas jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotlus riigi õigusabi saamiseks
  9. a saabus Tallinna Ringkonnakohtule L. O taotlus maksejõuetuse tõttu riigi kulul õigusabi määramiseks. Taotleja on avaldanud, et ei nõustu Riigiprokuratuuri
  12. a määruses väljendatud seisukohtadega ega ka kriminaalmenetluse lõpetamisega kriminaalasjas nr
  13. Kuivõrd Riigiprokuratuuri määruste vaidlustamine saab toimuda KrMS § 208 lg 1 kohaselt üksnes advokaadi vahendusel ja taotlejal kulub igakuine sissetulek –pensionigapäevase elu minimaalseks korraldamiseks, palub ta riigi kulul õigusabi määramist. Ringkonnakohtu seisukoht
  14. Kriminaalmenetluse seadustiku § 41 lg-st 3 lähtuvalt antakse kannatanule ja tsiviilkostjale kriminaalmenetluses riigi õigusabi Riigi õigusabi seaduses sätestatud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu või tsiviilkostja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle 1

(2)majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Eeltoodust tulenevalt on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks Riigi õigusabi seaduses märgitud maksejõuetus. Hinnates asjaolu, kas isik on maksejõuetu, tuleb selle kindlaksmääramisel arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures Riigi õigusabi seadusest tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. Samuti on oluline märkida, et töötus ei pruugi iseenesest veel tähendada maksejõuetust. (Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-151-05, 3-1-1-66-05). Käesoleval juhul nähtub L. O poolt ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatisest, et tegemist on vanaduspensionäriga, kelle igakuiseks sissetulekuks on pension 2 603.- krooni, millisest 1 000.krooni moodustavad eluasemekulud, 1 500.- krooni kulutused toidule ja 100.- krooni on taotleja sidekulud. Muid sissetulekuid taotlejal ei ole. Esitatud andmete põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et L. O on maksejõuetu Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 tähenduses.
  1. Teiseks, olles tuvastanud isiku maksujõuetuse, peab kohus KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt hindama, kas maksujõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Riigiprokuratuuri
  4. a määruse kohaselt on kriminaalasjas, milles käesoleval juhul õigusabi taotletakse, alustatud kriminaalmenetlust
  7. a KrK § 143 lg 1 tunnustel selles, et
  10. a müüs A. A notariaalselt tõestatud ostu-müügi tehinguga x asuva maja abikaasa L.O nõusolekuta. Kriminaalasi lõpetati
  13. a kuriteokoosseisu puudumise tõttu KrMK § 5 lg 1 p 2 alusel. Riigiprokuratuuri määruses on osundatud KrMS § 53 lg-le 1, mille kohaselt ei või isikut teise astme kuriteo eest kriminaalvastutusele võtta, kui tema poolt kuriteo toimepanemisest on möödas 5 aastat. KrK § 72 kohaselt on KrK §-s 143 sätestatud kelmus teise astme kuritegu. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene ning taotlus riigi õigusabi saamiseks käesolevas asjas tuleb jätta rahuldamata.
  14. Eeltoodud alusel ning juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RõS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus L. O taotluse käesolevas asjas riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Kohtunik: Meelika Aava 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.