1-05-336\8

1-05-336 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2006.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-05-336 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Kriminaalasi I.K süüdistuses KrK § 113 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2006.a. otsus Apellatsiooni esitaja kannatanu T.K Prokurör Anne Sillaots Süüdistatav I.K ik. xxxxxxxxxxx, x Perearstikeskuse ülemõde, eluk. x, ,ülalpidamisel kaks alaealist last,varem kohtulikult karistamata Kannatanu esindaja vandeadvokaat Priit Tartu Kaitsja advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu
3. veebruari 2006.a. otsus I.K suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu
4. juunil 2006.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada. Asjaolud ja menetluse käik. Pärnu Maakohtu
5. veebruari 2006.a. otsusega mõisteti I.K õigeks süüdistuses KrK § 113 järgi. I. K süüdistati selles, et tema,
6. märtsil 2002.a., x eramus, lõi kannatanule T.Kle jalaga selga nii, et viimane trepist alla kukkus. Esimese astme kohtu otsuse põhistuse kohaselt on kannatanu T. K ütlused talle süüdistatava I. K poolt jalaga selga löömise asjaolus vastuolulised ning seetõttu ebausaldusväärsed. Puuduvad muud otsesed ja kaudsed tõendid kannatanu löömise, talle tervisekahjustuse või valu põhjustamise kohta süüdistatava I. K tahtliku teoga. Kõrvaldamata kahtlused kannatanu T. K ütluste usaldusvääruses osas tõlgendas esimese astme kohus süüdistatava I. K kasuks. Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus. Kannatanu T.K apellatsiooni väidete kohaselt on maakohus tõendeid hinnanud ühekülgselt ja alusetult tõlgendanud kohtus tuvastatud asjaoludest kerkinud kahtluse süüdistatava kasuks. Alaealine tunnistaja KarlK keeldus kohtuistungil oma vanemate vastu ütlusi andmast. Varasematel kohtuistungil antud ja kohtus avaldatud ütlustes tunnistaja K.K kinnitas, et ema ja isa kaklesid ja lõid teineteist. Seega toetab tunnistaja ütlus kannatanu T.K ütlusi selles, et süüdistatav I.K teda lõi. Maakohus on tõendina hinnanud vaid kannatanu ja süüdistatava ütlusi ning tunnistaja K.K ütlused tähelepanuta jätnud. Asjaolu, et tunnistaja K.K ei oska öelda kuupäeva, millal ta nägi vanemate vahelist tüli, ei välista, et löömine leidis aste kannatanu T.K poolt nimetatud kuupäeval. Asjaolul, et kannatanu T.K ei pöördunud arstiabi järele ega viinud avaldust politseisse, ei oma tähtsust kuriteokoosseisu tuvastamisel. Apellandi väitel pole maakohus tõendid kogumis hinnanud ja seetõttu asunud ebaõigele seisukohale süüdistatava I.K kuriteosüü tõendamatuses. Apellant taotleb Pärnu Maakohtu
7. veebruari 2006.a. otsuse tühistamist ja uue otsusega I.K KrK § 113 järgi süüdimõistmist ja karistamist. Ringkonnakohtu istungi kannatanu ja tema esindaja toetasid apellatsiooni täies ulatuses ning selles esitatud motiividel. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja taotles esimese astme kohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist. Ringkonnakohtu seisukoht. Ringkonnakohus kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega on seisukohal, et apellatsiooni väide, nagu oleks esimese astme kohus jätnud tähelepanuta ja kogumis teiste tõenditega hindamata tunnistaja K.K ütlused, ei vasta tegelikele asjaoludele. Pärnu Maakohtu
8. jaanuari 2006.a. kohtuistungi protokolli ( tl. 130-132) kohaselt on kohus avaldanud tunnistaja K.K ütlused
9. aprilli 2004.a. kohtuistungil (tl. 46) ja neid tunnistaja ütlusi on koos kannatanu T.K ja süüdistatava I.K ütlustega käsitletud tõendina
10. veebruari 2006.a. otsuse põhiosas ( tl. 134-135 ). Tunnistaja K.K ütluste kohaselt on ta näinud, et vahel isa lööb ema jalgade ja kätega, kuid ta ei ole näinud, et ema oleks isa trepil jalaga löönud. Ringkonnakohtu seisukohalt tõendab see tunnistaja ütlus, et kannatanu T.K on süüdistatava I.K kallal vägivalda kasutanud, kuid ei kinnita apellatsiooni väidet selles, et süüdistatav I.K kannatanut T.Kd trepil jalaga selga oleks löönud. Ringkonnakohus soostub esimese astme kohtu otsusega ka selles, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus pole saadud muid tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu T.K tahtlikku kehalist väärkohtlemist – jalaga selga löömist, valu põhjustamist - süüdistatava I.K poolt. Neil asjaoludel nõustub ringkonnakohus täies ulatuses esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaoludega ja kasutades KrMS § 343 lg.3 p.1 antud õigust, ei pea siinjuures vajalikuks põhiosa seisukohtade kordamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu
11. veebruari 2006.a. otsuse I.K suhtes muutmata ja kannatanu T.K apellatsiooni rahuldamata. I. AMANN M. PREIMER E. RANDMÄE