1-06-9878 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoobril 2006.a Tallinn, Tartu mnt. kohtumaja Kriminaalasja nr 1-06-9878 (06231400826) Kohtunik Külli I

§ 424

järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J S - isikukood XXXXXXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXXXX; töötab autopesijana Autori AS-s; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid osaliselt tasumata); tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Niina Petrjakova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada J päevamäära. S

§ 424järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 360 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 240 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 12 000 (kaksteist tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939).

§ 66lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o.

10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades pärast kohtuotsuse jõustumist ehk 1 200 krooni igas kuus.

§ 50lg 1 p 1 alusel lisakaristusena J.

S’lt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

1. Välja mõista J. S menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 1 433,70 kr (üks tuhat nelisada kolmkümmend kolm krooni ja 70 senti) ja sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS. J. S isikuna, keda Põhja Politseiprefektuuri otsusega 29.04.2004.a. karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 10 200 krooni, ajal kui karistatus oli kustumata – s. o.
2. juunil 2006.a. kella 20.05 ajal Harjumaal Kose vallas Vardja-Ravila tee 1.kilomeetril juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 992 ANE. Sellega pani J. S toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda varem on karistatud sellise teo eest. Süüdistatav J. S tunnistas end kohtuistungil täielikult süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja N. Petrjakova pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et J. S süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tuvastamist leidnud järgmiste tõenditega: - ärakirjaga Põhja Politseiprefektuuri otsusest 29.04.2004.a., mille kohaselt karistati J. S joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 10 200 krooni ( tl. 5); - väärteoprotokolliga ja protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta 24.06.06.a. (tl.6, 8), kus on taas fikseeritud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine Harjumaal Kose vallas; - väljavõttega õigusrikkumiste kohta liiklusjärelevalve andmebaasist (tl 11) ja karistusregistrist (tl. 10); - kahtlustatava J. S enda ütlustega kohtueelses menetluses (tl. 7, 16-17). Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J. S süü on tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada

§ 424järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus J. S süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et J. S on võimalik karistada rahalise karistusega, mitte aga vangistusega. Varem on ta kriminaalkorras karistamata. Tal on kindel elu- ja töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Varem mõistetud suuremad rahatrahvid on tal tasutud. Arvestades tema perekondlikku (perre on sündimas laps) ja majanduslikku olukorda, peab kohus põhjendatuks määrata rahatrahvi tasumise osade kaupa ning seda 10 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

§ 50

lg 1 p 1 alusel peab kohus vajalikuks toimepandud tegu ning isikut arvesse võttes kohaldada ka lisakaristust, kuid seda alla sanktsiooni keskmist määra; mootorsõiduki juhtimise õigus tuleb I. S’lt ära võtta 6 kuueks. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 4 500 krooni. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311 - 313. Kohtunik