S § 121 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära, see on 7 500.- (seitse tuhat viissada) krooni riigituludesse. Üks miinimumpäevamäär võrdub 50.- krooniga. KarS § 66 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alljärgnevalt: 2 alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tasuda ühe aasta jooksul iga kuu 25.ndaks kuupäevaks 625.- krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 4100065035; selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-7190 ja märksõnadeks: „rahaline karistus“ või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035, selgituseks märkida ka kriminaalasja nr: 1-06-7190 ja märksõnadeks: „rahaline karistus“. Kui rahalist karistust ei ole ositi tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud (
S § 70 alusel asendatakse rahalise karistuse summa tasumata jätmisel rahaline karistus vangistusega. Denis Lyssianskij suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista Denis Lyssianskijlt riigituludesse menetluskuluna 4500.- krooni sundraha ja 1357.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu ning 17 krooni 60 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-7190 või - pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874, märkida ka kriminaalasja number: 1-06-7190. Kui menetluskulu ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Karl Saavo Advokaadibüroo kasuks 1357.- krooni advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) süüdistatav Denis Lyssianskij kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. EDASIKAEBAMISE KORD
lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. 2 3
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. ASJAOLUD 14.11.2006.a süüdistatav Denis Lyssianskij, tema kaitsja advokaat Heiki Kuninga (Kuningas) ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Peebo vahel sõlmitud kokkuleppest nähtuvalt süüdistatakse Denis Lyssianskijt selles, et tema 04.09.2004.a kella 02.30 ajal Tartu linnas, X asuva T-Marketi juures lõi kahel korral K.J. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule ninaluu murru. Sellega pani Denis Lyssianskij toime teise inimese löömise, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 14.11.2006.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Denis Lyssianskijle KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) päevamäära, see on 7500.- krooni riigituludesse. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alljärgnevalt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kohustub süüdistatav ühe aasta jooksul iga kuu 25.ndaks kuupäevaks tasuma 625.- krooni kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav Denis Lyssianskij tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
lg 1 alusel tuleb Denis Lyssianskijl hüvitada menetluskuluna: - 1357.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu (
lg 1 p 4); - süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 4500.- krooni (
lg 1 p 9); - 17 krooni 60 senti kaitsjale kriminaalasja toimikust koopia tegemise kulu. Kaitsjatasu Kohtueelses menetluses määratud korras kaitsja tasustamiseks kulutusi tehtud ei ole. Kohtumenetluses oli süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras advokaat Heiki Kuningas. 3 4 Kohtumenetluses esitas advokaat Heiki Kuningas kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 1357.- krooni riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega. Kuna kriminaalasi saabus Tartu Maakohtusse menetlemiseks üldmenetluse korras ja alles kriminaalasja üldmenetluse korras arutamiseks määratud kohtuistungil selgus, kriminaalasja on võimalik menetleda kokkuleppemenetluses, siis Korra § 8 lg 1 alusel tuleb kaitsjatasude arvestamisel kohaldada kriminaalasja kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistamise eest tasu suuruses 900.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on määratud kaitsja tasu suuruseks kohtuistungil osalemise eest 125.- krooni iga poole tunni kohta. Kaitsja osales planeeritud kohtuistungi ajal kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kokkuleppe sõlmimisel ning kriminaalasja menetlemisel kohtuistungil nii üldmenetluses kui ka kokkuleppemenetluses kokku 2 pooltunni ulatuses. Korra § 2 lg 2 p 1 alusel kuulub kohaldamisele üldkoefitsient 1,0 kuni 1,7, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Tulenevalt kriminaalasja mahukusest ja keerukusest ning kaitsja esitatud kaitsjatasutaotlusest on põhjendatud Korra § 2 lg 2 p 1 alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub saadud kaitsjatasusummale käibemaks 18%. Seega on kohtumenetluses määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras: (900.- x üldkoefitsient) + pooltundide arv x (125 x üldkoefitsient) ning saadud summale tuleb liita 18 % saadud summast. Advokaat Heiki Kuninga kaitsjatasu suuruseks kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise korras on 1357.- krooni: (900.- x 1,0) + 2 x (125.- x 1,0) = 900.- + 250.- = 1150.-, millele Korra § 1 lg 2 alusel lisandub käibemaks 18%, see on 1150 + 207 = 1357. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 1357.- krooni. Heli Sillaots kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.