← Eesti

1-06-13380\6

1-06-13380 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-06-13380 Kohtunik Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  5. a määrus Kaebuse esitajad ja kaebuse liik vandeadvokaadid T.A ja M.N, määruskaebused RESOLUTSIOON Määruskaebused Pärnu Maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määruse peale, millega anti luba toimetada aadressil Viljandi, x asuva advokaadibüroo N & Partnerid ruumides läbiotsimine ja luba pidada vandeadvokaat T.A (ik: xxxxxxxxxxx) kahtlustatavana kinni, jätta läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada kaebus Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Lääne Politseiprefektuuri kriminaalosakond menetleb kriminaalasja nr. 06250000131, milles alustati
  11. a menetlust KarS § 184 lg 1 tunnustel V. M suhtes, kelle lepingulise kaitsja üleandeid asus täitma vandeadvokaat T.A. Menetluse käigus kuulati üle mitmed isikud, nende hulgas
  14. a alaealine S. L. Kriminaalasja materjalide kohaselt on vandeadvokaat T.A väidetavalt korduvalt mõjutanud tunnistajaid ja loonud kunstlikke süütõendeid, takistades sellega eeluurimist ning pannes toime Kars § 22 lg 2 § 319 lg 2 ja § 22 lg 1 – 320 lg 4 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Prokuratuuri taotlus
  15. Eeltoodud asjaolusid aluseks võttes esitas Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör S. H
  18. a Pärnu Maakohtule taotluse eeluurimiskohtunikul anda luba toimetada AB N ja Partnerid ruumides läbiotsimine ja luba pidada vandeadvokaat T.A kahtlustatavana kinni. Prokuröri taotluse kohaselt on küllaldane alus arvata, et vabaduses viibides võib T. A jätkata tunnistajate mõjutamist ja tõendite hävitamist. Maakohtu seisukoht
  19. Pärnu Maakohtu
  22. a määrusega ringkonnaprokuröri taotlus rahuldati. Pärnu Maakohus, hinnates kõiki taotluses toodud asjaolusid, asus seisukohale, et kriminaalasja uurimisel on vaja läbi viia läbiotsimine advokaadibüroos N ja Partnerid, leidmaks arvuti, milles koostati teadaolevalt valeavaldus S. L nimelt. Peale selle on vajalik üle kuulata mitmeid võimalikke tunnistajaid. Kohus leidis, et eeltoodu alusel, samuti nimetatud uurimistoimingute läbiviimise tagamiseks, tuleb pidada vandeadvokaat T. A kahtlustatavana kinni. Määruskaebused
  23. Maakohtu määruse peale esitas ringkonnakohtule määruskaebuse vandeadvokaat T. A, kes palub määrus tühistada ja tunnistada tema kahtlustatavana kinnipidamiseks loa andmine täielikult õigusvastaseks: 4.
  24. T. A leiab, et kohtumääruses sisalduv viide KrMS § 385 p-le 6 ei ole asjakohane, sest seadusandja ei erista kahtlustatavana kinnipidamist ja vahistamist (mis on määruskaebekorras vaidlustatav), millest tuleb järeldada, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise vaidlustamine, juhul kui see on tehtud kohtumääruse alusel, laienevad vahistamise vaidlustamist käsitlevad sätted. Samuti on tegemist isiku põhiseaduslike õiguste ja vabaduste riivega, mille vaidlustamise keelamine ei saa olla seadusandja mõtteks; 4.
  25. T. A leiab, et kahtlustatavana kinnipidamise kohaldamist võimaldav määrus on põhjendamatu ka sisuliselt. Maakohus ei ole tähelepanu pööranud AdvS § 43 lg-le 4, mille kohaselt advokaati ei või tema ülesannete täitmise tõttu samastada kliendiga ega kliendi kohtuasjaga. Käesoleval juhul on laiendatud V. M võimalikku tegevust (või tegevusetust) kaitsjale, milline võimalus ei tulene seadusest. Nähtuvalt kohtumäärusest kohus ei tea, kes on tunnistajad, keda on vaja kriminaalasjas üle kuulata, viidates vaid võimalikele tunnistajatele. Arvuti leidmise vajalikkus ei õigusta isiku kahtlustatavana kinnipidamist, kuna arvuti ei asu kinnipeetava isiklikus valduses. Ka T. Ai isikuandmed ei eelda tema kahtlustatavana kinnipidamist II astme kuriteo toimepanemise kahtlustuse puhul. T. A on kriminaalkorras karistamata, omab kindlat töö- ja elukohta, samuti 4 alaealist last.
  26. Ringkonnakohtule esitas määruskaebuse ka vandeadvokaat M.N, kes palub maakohtu määrus tühistada osas, millega anti luba toimetada advokaadibüroo ruumides läbiotsimine ja tunnistada õiguste rikkumist vandeadvokaat M.Ni ja OÜ Advokaadibüroo N ja Partnerid suhtes: 5.
  27. M.N leiab, et määruse lõplikkus on vastuolus PS §-s 15 sätestatud igaühe õigusega pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Määruskaebuse esitaja saab aru, et see õigus on absoluutne ja ei sõltu madalamalseisvate aktidega tehtud eranditest või piirangutest. Riigikohus on oma praktikas väljendanud seisukohta, et edasikaebeõiguse tegeliku efektiivsuse tagamise huvides on õigustatud laiendada seda 2

(5)õigust juhtudele, mil kohtumäärus kujutab endast lõplikku lahendit, mida hiljem üldse kaebeõiguse korras vaidlustada ei saa, samuti juhtudele, mil kohtumäärusega piiratakse mingit põhiõigust. OÜ Advokaadibüroo N ja Partnerid ei ole kriminaalasjas menetlusosaline ning seega ei ole läbiotsimiseks loa andmise vaidlustamine KrMS § 383 lg 2 alusel apellatsioonikorras võimalik. Advokaadibüroo arvates asjaolu, et neil puudub läbiotsimist lubava määruse vaidlustamise võimalus üldse või tõhus vaidlustamismenetlus, riivab õigust õiglasele menetlusele – eelkõige PS § 15 lg-s 1 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigusi (koostoimes PS §-dega 26, 33). Eeltoodu alusel leiab määruskaebuse esitaja, et Pärnu Maakohtu
  3. a määrus on vaidlustatav; 5.
  4. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas vastuolus PS §-des 26 ja 33 sätestatud põhiõigustega, samuti AvdS §-dega 43-
  5. Advokaadibüroo läbiotsimine arvuti leidmise vajaduse ettekäändel ja kõvaketta võetus on mittemõõdukad ja ebaproportsionaalsed riived, sest läbiotsimine ja võetus teostati 99,99% ulatuses eseme suhtes, millel puudub kriminaalasjaga mistahes seos, millega väljuti isegi KrMS §-s 91 sätestatud läbiotsimise eesmärgist. Arvestades asjaolu, et arvuti kõvaketas on lisaks muule ka informatsiooni säilitamise vahend, siis on selge, et arvuti kõvaketta võetus rikub selgelt antud kriminaalasjaga mitteseotud advokaadibüroo klientide põhiseaduslikke õigusi. Vastavalt AdvS § 44 lg 3 on õigusteenuse osutamisega seotud teabekandjad puutumatud; 5.
  6. Advokaadibüroo pidaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et avalduse vormistanud isik viibis läbiotsimise hetkel ruumides, kuid läbiotsimist teostanud isikud ei nõudnud teabekandjalt dokumendi esitamist, vaid teostasid võetuse kogu arvuti kõvaketta kui teabekandja suhtes. Advokaadibüroo ei ole eitanud õigusabi osutamist vaidlusaluse avalduse koostamisel, samuti pole keeldunud informatsiooni väljastamisest teabekandjalt; 5.
  7. Määrus on motiveerimata, selles puudub KrMS § 91 lg-s 4 sätestatud läbiotsimise eesmärk ja põhjendus. Kohtumääruses puudub selge põhjendus, miks advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seotud, seadusega kaitstud ja puutumatu teabekandja tuleb leida. Vaidlust dokumendi koostamises ei esine, samuti pole vaidlust selles, millisel teabekandjal dokument asus ja kus asus arvuti. Arusaamatuks jääb, miks kohus otsustas jõulise ja äärmusliku vahendina kohaldada läbiotsimist. Maakohus lõi olukorra, kus advokaatide poolt õigusteenuse osutamisega seotud kõrgendatud seadusliku kaitsega teabekandjad ei ole puutumatud. Vastavalt KrMS § 91 lg-le 8 tuleb läbiotsimises märgitud objekt välja anda, AdvS § 44 lg-s 3 sätestatud teabekandja tuli välja anda. Advokaadibüroo advokaadid M.N ja T.A pole maakohtu ebaseadusliku määruse tõttu reaalselt võimelised tagama AdvS §-s 45 sätestatud kutsesaladuse hoidmist äravõetud informatsiooni suhtes. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebused ja maakohtu määrus tuleb jätta läbi vaatamata. 3
(5)
  1. Seadusandja, lähtudes vajadusest tagada kohtulik kontroll ka kohtueelses menetluses sellistes küsimustes nagu seda on muuhulgas KrMS § 91 lg-s 2 ja § 217 lg-s 5 sätestatud juhud, on lubanud mitmeid olulisimalt põhiõigusi riivavaid menetlustoiminguid kohtueelse menetluse raames läbi viia vaid eeluurimiskohtuniku määrusega antava loa alusel. Eeluurimiskohtuniku määrust ennast ei saa vaidlustada (v.a. KrMS § 385 p-s 6 sätestatud erandid), kuid eeluurimiskohtuniku määruse alusel läbiviidavat menetlustoimingut (seega selle toimingu käigus aset leidnut) saab vaidlustada KrMS-i VIII peatüki 5.jaos sätestatud korras. Nii saab kahtlemata KrMS § 91 lg 2 ja § 217 lg 5 korras saadud loa alusel tehtud menetlustoimingut vaidlustada nn uurimiskaebe korras. KrMS § 228 lg 1 kohaselt saab uurimiskaebust lisaks menetlusosalisele esitada ka menetlusväline isik, kes leiab, et menetlustoiminguga on tema õigusi rikutud.
  2. Puutuvalt vandeadvokaat T. Ai määruskaebusesse tema kahtlustatavana kinnipidamise kohta 48 tunniks märgib ringkonnakohus järgmist. Isiku kinnipidamine 48 tunniks on ei nõua kohtu sellekohast luba. Nii on see PS § 21 kohaselt kui ka KrMS § 217 lg 1 kohaselt. Viimati nimetatud sätte järgi on kahtlustatavana kinnipidamine menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Seega on isiku kinnipidamine menetlustoiming. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib advokaadi tema kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatavana kinni pidada üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Seega on erandlik regulatsioon ette nähtud advokaadi kinnipidamise kui menetlustoimingu seaduslikuks lubatavuseks, millest aga ei tulene, et advokaadi 48 tunniks kinnipidamine oleks oma olemuselt erinev üldisest isikult vabaduse võtmise seaduslikust piiramisest. Menetlustoiminguks loa andmise määrus, käesoleval juhul kinnipidamiseks loa andmise määrus, ei ole samastatav vahistamise või vahistamisest keeldumise määrusega. Advokaadi kinnipidamine kui menetlustoiming on tema kutsetegevusest tulenevalt allutatud kohtulikule järelevalvele, mis ühtlasi tähendab selle menetlustoimingu õigustatuse, vajaduse ja seaduslikkuse üle rangemat kontrolli kohtu poolt. Eeltoodust aga ei tulene, et sellisele menetlustoimingule oleks ette nähtud erinev vaidlustamiskord, mistõttu on ringkonnakohtu arvates asjakohane maakohtu määruses sisalduv viide KrMS § 385 p-le 6, mille kohaselt menetlustoiminguks loa andmise määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Isikul, kelle põhiõigusi ja vabadusi on menetlustoiminguga piiratud, on õigus esitada kaebus vastavalt KrMS §-des 228 – 232 ettenähtud korrale. Nimetatud asjaolu aluseks võttes jätab ringkonnakohus vandeadvokaat T. Ai kinnipidamist võimaldava määruse peale esitatud määruskaebuse motiivid sisuliselt läbi vaatamata.
  3. Vandeadvokaat M.Ni määruskaebuses vaidlustatakse maakohtu määrust osas, millega kohus on andnud loa advokaadibüroo läbiotsimiseks. Määruskaebuse esitaja, viidates Riigikohtu seisukohale, leiab, et määrus kuulub läbivaatamisele, kuna tegemist lõpliku, isiku põhiõigusi piirava määrusega, mida hiljem üldse kaebeõiguse korras vaidlustada ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et käesoleval juhul on sellise tegemist olukorraga, kus menetlustoimingut, milleks vaieldamatult on läbiotsimine, ei saa vaidlustada. Ringkonnakohus, sarnaselt on määruse punktis 8 väljendatud seisukohaga, märgib, et advokaadibüroo läbiotsimiseks kui menetlustoimingu teostamiseks loa andmise määrus ei kujuta endast määrust, millele on ette nähtud erinev menetluskord. Ka käesoleval juhul on vastavalt KrMS § 228 lg-le 1 menetlusvälisel isikul 4
(5)õigus esitada menetlustoimingu peale kaebus, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. Menetlusvälisele isikule on tagatud kõik vaidlustamise võimalused vastavalt KrMS §-dele 228 kuni
  1. Õiguste rikkumise tunnistamine, mida palutakse M.Ni määruskaebuses, allub samale menetluskorrale. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vandeadvokaat M.Ni määruskaebuse läbiotsimise teostamise õigusvastasuse ja maakohtu loa andmise määruse peale sisuliselt läbi vaatamata.
  2. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus leiab, määruskaebused tuleb KrMS § 385 p 6 ja 323 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. Kohtunik et Ivi Kesküla 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.