← Eesti

1-06-4006\4

Obsah (4)§ 118§ 238§ 74§ 75

1 Ärakiri 18.08.2006 Kriminaalasi nr. 1-06-4006 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 18.08.2006 a. Viru Maakohus koosseisus: kohtunik R.Minzatov sekretäri J.Väli, tõlgi I.Kaljus juuresolekul prokuröri M L

§ 118p.1 järgi.

Kohus tuvastas: 24.05.2004 22.30 paiku Kohtla-Järvel maja nr.8 trepikojas Sõpruse pst. Igor V. üks kord lõi noaga Andrei Š. ja kaks korda noaga Nikolai F.. S. tekitas kehavigastusi, millega kaasnes lühiajaline terviserike. F.tekitas kehavigastusi, mis olid ohtlikud elu-ja tervisele. Kohtuistungil süüdistatav I.V. tunnistas oma süüd täielikult ja rääkis, et sel õhtul ta koos oma elukaaslasega jõi kanget õlut, seda oli 2 l. Õhtul talle helistas ülemus ja palus tööle tulla. V. läks tööle. Umbes kell 21.00 ta läks koju suitsu tooma. Tal oli seljas töökombinesoon, mille taskus oli töönuga. Kui ta oli maja juures, kuulis üleval naistehääli. Üks tuttav inimene maja juures soovitas sinna mitte minna, kuna seal on kaklus. Sisenedes treppikotta , kuulis ta üleval müra ja nägi, et tema elukaaslast pekstakse. Sel ajal trepist alla tuli üks inimene, keda ta mitu korda lõi noaga . Ta väidab, et lõi noaga eesmärgil kaitsta oma naist. Samuti V. ütles, et ta ei ole nii tugev inimene et kakelda. Kahetseb juhtunut. Kohus avaldas toimikus olevad materjalid. Sündmuskoha vaatlus protokoll tl.5-

  1. Nikolai F. ekspertiisiakt , kus on märgitud kehavigastused – haav vasakul rinnapoolel tl.
  2. Kannatanu Andrei Š. ütlused – ta rääkis, et koos teistega, ka M.Jelenaga, hoovis jõid õlut. Siis F.koos M. läksid tema korterisse fotosid vaatama. Mõne aja pärast sinna korterisse läksid ka teised nende seltskonnast. Kõik seisid korruse platvormil. Š. ütles oma õele Jelena L., et tema läheb koju ja läks trepist alla. Trepist ülesse tuli see, kes lõi teda tagant noaga. Pärast Š. tuli välja F., keda ka löödi noaga. S. ei tea, miks teda löödi noaga. tl. 27-
  3. Analoogsed ütlused andis tunnistaja Jana L.. tl.
  4. Tunnistaja Jelena L.rääkis, et esimesena tuli trepist alla Š. ja siis F.. Kui ta oli juba väljas, siis selgus, et mõlemad said noaga haavata. tl.
  5. Kannatanu N.F. seletas, et M. kutsel läks ta tema korterisse fotosid vaatama. Peale seda tuli majast välja ja kuulis, et Š. karjub, et sai lüüa noaga. Peale seda Š. ütles talle, et oht on taga ja sell ajal F.tundis tagant lööki noaga.tl. 38,
  6. Tunnistaja J.M. seletas, et elab koos I.V.5 aastat. Sellel õõhtul nad jõid ära 2 l õlut. Peale seda I.V. läks tööle ja tema välja, kus kohtas tuttavaid – F., L. ja Š.. Ta läks oma korterisse, et võtta suitsu, siis tuli korterist välja ja nägi, et trepist ülesse tulevad need samad inimesed . Nemad tahtsid tulla tema korterisse, kuid tema seda ei tahtnud. Nad hakkasid teda lükkama , Š. ja L. peksid teda. Tuli V. ja ütles, et lõi kedagi noaga, alkoholi joobes ta muutub agressiivseks . tl. 42-
  7. 2 Igor V. oma ütlustes tunnistas, et lõi noaga kahte inimest mitte tapmise eesmärgiga vaid et igaks juhuks. Teine haavatud noormees karjus, et teda löödi mitte millegi eest. tl.
  8. Andrei Š. ekspertiisi akt tl.
  9. J.L.seletas, et F. ja M. läksid korterisse. Mõne aja pärast teised nende seltskonna liikmed läksid neile järele. Korterist tuli välja F. ja hakkas alla minema. Š. aga tuli ülesse, nad rääkisid treppi peal, mingit müra ega kaklust ei olnud ja Š. hakkas alla minema. Järsku ta kuulis , et ta karjub appi. Š. lamas maa peal, selg oli verine. Keegi ütles, et teda lõi noaga I.V. Selgus, et noaga haavatud on ka F.kes on maas bussijaama juures. tl.
  10. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on tõendatud ja tema teod kvalifitseeritud õigesti. Karistuseks palub prokurör määrata süüdistatavale 6 aastat vangistust.

§ 238

alusel vähendada karistust 4 aastani.

§ 74alusel 6 kuud reaalset vangistust ja 3 aastat 6 kuud tingimisi.

Kaitsja on nõus kvalifikatsiooniga , kuid arvab, et kannatanud ja tunnistajad räägivad oma kasuks. Kaitsja arvab, et süüdistatav räägib õigust. Kannatanud oma käitumisega provotseerisid süüdistatava käitumist ja pärast andsid ütlusi oma kasuks. Karistuse osa pealt kaitsja palub kohtul arvesse võtta seda, et süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetseb oma tegu, möödas on 2 aastat, ta töötab, tal on alaline elukoht ja ta ei ole toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kaitsja palub mitte määrata reaalset vangistust. Kohus, ära kuulanud protsessi osalisi ja uurinud kriminaaltoimiku materjale tuli järeldusele, et süüdistatava süü on tõendatud ja tema teod õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil oli kindlaks tehtud, et I.V., olles alkoholijoobes, läks enda juurde koju. Kuulis naiste ja meeste hääli treppikojas , nad valjusti rääkisid. Välisukse juures kohtas Š., küsis kus kohast ta tuleb ja sai vastuseks, et 3 korruselt. Peale seda ta lõi teda noaga. Majast tuli välja F.ja Vahe lähenes talle tagant. Seda nägi Š., kes ütles talle ohust, kuid V. jõudis ka teda lüüa noaga. Š. jäi lamama maas maja juures, F. haavatuna jõudis minna bussijaamani, kus kukkus ja kaotas teadvuse. Kohus on arvamusel, et kannatanute ja tunnistajate L., L. ütlused ei ole kahtlust väärt. Neil ei oli põhjusi anda valesid ütlusi. Ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et elukaaslane J.M. oli läbi pekstud. Seda eitavad tunnistajad ja ei ole ka ekspertiisi akti. Süüdistataval I.V. ei olnud mingit vajadust rünnata noaga Š. ja F., esimene tuli trepist alla, teine tuli majast välja. Rünnaku põhjendamatust tõendavad V. enda ütlused tl.47, kus ta annab edasi haavatu sõnad:» L.L., mind löödi mitte millegi eest». Tuleb pöörata tähelepanu ka süüdistatava sõnadele, et ta „lõi noaga igaks juhuks, ilma äärmise vajaduseta.’ Karistuse suhtes kohus on nõus prokuröriga, et tuleb kohaldada kahes osas karistuse, nii reaalse vangistuse, kui tingimisi karistuse. Kohus võtab arvesse süüd kergendavad asjaolud milledele viitab kaitsja. Kohus lähtub sellest, et süüdistatava teod on ühiskonnale ohtlikud, ta ründas kahte inimest, nendest ühe kannatanu elu oli ohus. Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et süüdistatav oli varem karistatud KrK §107 lg.1 ja 111 järgi, mis on tahtlik raskete kehavigastuste tekitamine ja nende tekitamine ettevaatamatusest. Süüdistatava käitumist kohus hindab kui ükskõikset ja mitteaustavat teiste inimeste elu suhtes. Seda, et on möödas 2 aastat, kohus arvestab kui karistust kergendavat asjaolu, aga mitte kui karistusest vabastavat asjaolu. Aegumise tähtaeg ei ole saabunud. Kohus on arvamusel, et täielik vabastamine karistusest ei ole kasvatusliku mõjuga. Juhindudes KrMS § 305-315, kohus otsustas: Süüdi mõista Igor V.

§ 118

p.1 järgi ja määrata talle karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 238

järgi vähendada karistust ühe kolmandikku võrra, see tähendab kuni 2 aastat 8 kuud vangistust. 3

§ 74

lg.2 alusel 6 kuud vangistust pöörata täitmisele koheselt, 2 aastat 2 kuud määrata tingimisi. Tõkend – vahi all pidamine. Võtta vahi alla kohtusaalis. Karistusaja 6 kuud alguseks lugeda vahi alla võtmise päeva.

§ 74

alusel kohtuotsuse 2 aastat ja 2 kuud vangistuse suhtes tingimisi mitte pöörata täitmisele 2 aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. Kohustada katseajal järgima

§ 75lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

Elama kohtu määratud alalises elukohas;

  1. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
  4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev. Katseajaks määrata Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal kriminaalhooldusametnik. Välja mõista Igor V.kohtukulud: kaitsetasu 5475,20 krooni; ekspertiisi eest 5750 krooni; sundraha 7500 krooni. Kohtukulud kanda Ühispanka arvele nr. 10220034800017, viitenumber
  5. Asitõendid – nuga ja mänguasi – hävitada. Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse ärakirja kättesaamisest. Süüdimõistetu, kes viibib vahi all, või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mis järgneb kohtuotsuse kuulutamise päevale. Kohtunik R.Minzatov Ärakiri tõlkes õige. Tõlk T.Šibajeva 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.