Obsah (12)

§ 239§ 248§ 189§ 175§ 179§ 43§ 45§ 224§ 180§ 126§ 408§ 423

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 06. detsember 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-06-2784 (kohtueelses menetl

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1.1 Tunnistada Janis Sarv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 215 lg 1 järgi ja mõista karistusena vangistus 4 kuud; tunnistada Janis Sarv süüdi KarS § 199 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 kuud ning tunnistada Janis Sarv süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 kuud; KarS § 64 alusel mõistetud kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega mõista Janis Sarvele liitkaristus vangistusena 6 (kuus) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata Janis Sarvele katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Janis Sarv ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Janis Sarvele käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxxxxxxxxx. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kriminaalmenetluse kulude ja muu osas: 2.1 välja mõista Janis Sarvelt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, riigi õigusabi tasu 3 115 (kolm tuhat ükssada viisteist) krooni 20 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 924 (kuus tuhat üheksasada kakskümmend neli) krooni riigi kasuks; 2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid aukudega vilt ja õlised relvaosad hävitada; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend kaheraudne 16 kaliibriga jahipüss IŽ-58 BH 3964 KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida ja anda Lõuna Politseiprefektuuri käsutusse; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 2 478 krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Mart Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Janis Sarvele mõistetavaks karistuseks KarS § 215 lg 1 järgi vangistus 4 kuud; KarS § 199 lg 1 järgi vangistus 6 kuud; KarS § 418 lg 1 järgi vangistus 3 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused raskemaga kaetuks ja mõista liitkaristuseks vangistus 6 kuud. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust täitmisele ei pöörata, määrata Janis Sarv katseaeg 18 kuud koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxx
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. Janis Sarvele esitatud süüdistused Janis Sarve on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 13.septembril 2005 kella 24.00 ajal võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil, omastamise eesmärgita Viljandi linnas, Riia mnt 52 c territooriumile pargitud OÜ Endu-Innile kuuluva veoauto Volvo F-16, reg.märgiga 285 ASN, koos haagisega reg. märgiga 592DL ja viis auto sinna tagasi 14.09.05.a kella 06 paiku. Janis Sarve tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 215 lg 1 järgi asja omavolilise kasutamisena, so võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamisega omastamise eesmärgita. Veel on süüdistatud Janis Sarve selles, et tema ööl vastu
4. septembrit 2005 omastas ebaseadusliku omastamise eemärgil Viljandimaal, xxxxxxxxxx katastriüksuselt Kalev Jaagole kuuluvat ladustatud kuusepalki, koguväärtusega 24 000 krooni. Janis Sarve tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 1 järgi vargusena, so võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani. Veel on süüdistatud Janis Sarve selles, et tema ilma, ilma vastava loata (käsitletud relvaseaduse
5. peatükis) vähemalt alates augustist 2005 kuni
6. oktoober 2005 omas, valdas, hoidis, kandis ja kasutas ebaseaduslikuks jahipidamiseks Viljandimaal, Karksi vallas ebaseaduslikku kaheraudset 16 kaliibriga jahipüssi IŽ-58 BH 3964, mis on vastavalt relvaseaduse § 11 p1 kohaselt tulirelv ja hoidis 16 padrunit, mis on tulirelva laskemoon. Janis Sarve tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 418 lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemisena. 2 2.
7. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.
8. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt

§ 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Janis Sarv tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 215 lg 1; § 199 lg 1 ja § 418 lg 1 järgi.

1. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 215 lg 1; § 199 lg 1 ja § 418 lg 1 näevad ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Janis Sarve karistamise kokkuleppemenetluses. Janis Sarve karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
2. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.

o 4 500 krooni.

§ 175lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt

§ 43

lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

§ 45järgi.

Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 637.20 krooni. Süüdistatava Janis Sarve kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 2 478 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

§ 175

lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt

§ 224

lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele Janis Sarvele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 8 krooni. 3

§ 175

lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud Kriminaalasjas eksperiiside tegemisega tekkinud kulud – 6 370 krooni.

§ 175

lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 546 krooni. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Janis Sarvelt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, riigi õigusabi tasu 3 115.20 (637.20+ 2 478) ja muu kriminaalmenetluse kulu 6 924 (546 + 8+6 370) krooni riigi kasuks. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 5. Muud põhjendused Kriminaalasja juures olevad asitõendid aukudega vilt ja õlised relvaosad tuleb

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Vastavalt Kar

S § 83 lg-le 4 aine või ese või organism konfiskeeritakse, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Asitõendina Viljandi politseiosakonna relvahoidlas asuv kaheraudne 16 kaliibriga jahipüssi IŽ-58 BH 3964 tulirelv tuleb KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeerida. Vastavalt KarS §-le 85 konfiskeeritu läheb riigi omandisse. Konfiskeeritud tulirelvana jääb Lõuna Politseiprefektuuri käsutusse.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 423

kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse

sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Toomas Lillsaar Kohtunik 4