1-05-578\4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2006.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-05-578 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Meelika Aava ja Julia Katškovskaja Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi J.Hi süüdistus KarS § 200 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. mai Apellatsiooni esitaja Süüdistatav J.H Prokurör Helgi Veinberg Süüdistatav J.H
3. a otsus sünd xx.xx.xxxx.a. Eesti kodanik, elukoht x, ei tööta, varem karistatud kolmel korral, viimati 27.10.2000.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2,3 järgi 2 aasta ja 2 kuulise vangistusega Kaitsja Adv. Vello Johanson RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai 2006.a. otsus J.Hi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK J.H tunnistati süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamise päev 20.03.2005.a. J.H tunnistati süüdi selles, et ta 19.01.2005.a. kella 17.30 paiku Tallinnas x tänaval haaras selja tagant kinni H. A õlal olnud käekotist, rebimise käigus rebenes käekoti õlarihm ja kott kukkus maha. J. H lõi seepeale kannatanut rusikaga pähe, haaras kahe käega kinni kasuka hõlmadest ning tõukas kannatanu selili kõnniteele, kuklaga vastu maad, haaras siis käekoti ja lahkus. Käekoti ja selles olnud esemete hõivamisega tekitas J. H kannatanule kokku 5000 krooni suuruse kahju. APELLATSIOONI SISU J.H taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist, seda järgmistel põhjustel. Tema süü ei ole ei kohtueelsel ega kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud. Kannatanu ei ole oma ütlustes järjepidev. Esialgu väidab, et kallaletungija oli kitsa näoga, hiljem aga et ümara näoga. Kord väidab, et tungiti kallale seljatagant, siis jälle et kohtusid näost näkku. Seega jääb arusaamatuks, mis ja kuidas tegelikult toimus. Apellandi arvates oli tema äratundmiseks esitamine väär, sest teised isikud, kes koos temaga äratundmiseks esitati, ei olnud üldse temaga sarnased. Kannatanu ütluste kohaselt oli kallaletungija lühikese musta jopega, aga temal oli seljas hoopis pruun nahkjope valgete ääristega, mida oli raske mitte märgata. J. H ei nõustu sellega, et ta ei saanud äratundmiseks esitamisel pähe panna musta mütsi. Kannatanu sõnul olnud röövijal must müts silmile tõmmatud. Arusaamatuks jääb, kuidas siis kannatanu tema silmad ära tundis. Apellant rõhutab, et musta lühikest jopet ja musta kootud mütsi tal ei ole ega pole kunagi olnud, mida kinnitab ka tema ema. Apellandi väitel kaalub ta 50 kg, mis on kontrollitav tema meditsiiniliselt kaardilt. Seega ei saa temast rääkida kui tugeva kehaehitusega isikust, nagu seda kirjeldab kannatanu. Talle jääb ka arusaamatuks, miks kuulutati ta tagaotsitavaks, sest mitte kordagi ei saadetud talle ühtki kutset, mitte kordagi ei käinud politseinikud teda otsimas. Ta elas alaliselt oma elukohas. POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni ja taotlesid õigeksmõistva otsuse tegemist. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium peab esmalt vajalikuks rõhutada, et põhimõtteliselt saab kohtuotsust lugeda motiveerituks ka siis, kui kohtuotsus tugineb vaid ühele tõendile. Oluline on siinjuures aga asjaolu, et kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab kohtuniku poolt olema selline, et tema siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Sellist seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohtu kriminaalkolleegium oma lahendites (Riigikohtu otsused 3-1-1-85-00; 3-1-1-94-04). Vaidlustatud otsuses on kohtuniku siseveendumuse kujunemine jälgitav. Apellandi väide, nagu oleksid kannatanu ütlused ebaselged ja vastuolulised, on põhjendamatu. Maakohus on kaitsja taotluse alusel kannatanu küsitlemise käigus avaldanud ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused /tl 96/ ega pole vastuolusid tuvastanud. Nii on kannatanu kogu menetluse vältel kinnitanud, et keegi pani talle selja tagant käe õlale, mispeale ta kohe ringi keeras ja nägi tundmatut noormeest /tl 5, 96/. Kannatanu on kinnitanud, et noormees võis olla 1.70 m pikkune, sest ka tema on sama pikk ning nende näod olid kohakuti. Kannatanu on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtuistungil kinnitanud, et ründaja kandis tumedat lühikest jopet, samasugune tume jope oli tal seljas ka äratundmiseks esitamisel /tl 5, 98/. Seega on apellatsioonis esitatu, nagu oleks kannatanu mustale jopele viidanud, ekslik. Põhiliselt meeldejäävaks pidas kannatanu teda rünnanud noormehe silmi /tl 96/ ning on selgitanud, et müts oli mehel tõmmatud silmini /tl 5/, mitte aga silmadele, nagu seda väidab apellant. Kannatanu ütlustes ei ärata kahtlust ka asjaolu, et ta on kallaletungijat kirjeldanud kui tugeva kehaehitusega noormeest, sest talvejopesse riietatud inimene tundubki suurem ja tugevam kui tegelikult. Kohtukolleegium peab põhjendamatuks apellandi etteheiteid äratundmiseks esitamise kohta. Nimetatud menetlustoimingu läbiviimisel on KrMS § 81 nõudeid järgitud. Äratundmiseks esitamise protokolli juures olevalt fotolt on näha, et miski ei ole silmatorkavalt viidanud kahtlustatavale /tl 13/. Protokolli kohaselt on kannatanu selgitanud, et isik, kes ta koti võttis, on numbriga 2, tunneb ta ära kasvu, näokuju, kehahoiaku ja silmavaate järgi /tl 11/. Seega on kannatanu lähtunud kahtlustatavale viidates kindlatest tunnustest, tema otsustus on põhinenud mitmetele tunnustele ega ärata seetõttu kahtlust. Mis puutub süüdistatava ema ütlustesse, siis on ta kasutanud kohtuistungil õigust mitte ütlusi anda /tl 95/. Kohtukolleegium on seisukohal, et apellatsioon on põhjendamatu ega anna alust maakohtu järelduste ümberhindamiseks. Maakohus on kõiki argumente kogumis hinnanud ja J.Hi süü toimepandud röövimises õigesti tuvastanud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.05.2006.a. otsuse muutmata ja süüdistatava apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 3 Julia Katškovskaja